Qazaqstan ekonomıkasy birtindep ósim traektorııasyna shyǵyp keledi
El ekonomıkasy jandana bastady
Búkil álem elderindegideı Qazaqstan ekonomıkasy úshin de osy jyldyń alǵashqy 8 aıy kúrdeli boldy. Jalpy ishki ónim kólemi mınýs 3 paıyzǵa deıin quldyrady. Degenmen, qyrkúıekte el ekonomıkasynyń túzelip, pozıtıvti jaqqa qaraı bet alǵany baıqalady. Qyzmetter salasynda jumys qaıta belsendi bola bastady. Ósim kórsetken salalar sany artyp, ekonomıka jandana tústi. Nátıjesinde, jedel derekter boıynsha jalpy ishki ónimniń ósý qarqyny 9 aıdyń qorytyndysynda 0,2 paıyzǵa jaqsara tústi. Qurylys, aqparat jáne baılanys, aýyl sharýashylyǵy, óńdeý ónerkásibi salalarynda ósý baıqalýda. Degenmen, áli de bolsa kólik, saýda, ákimshilik qyzmet kórsetý, jyljymaıtyn múlikpen operatsııalar, turý men tamaqtaný salalarynda tómendeýdiń bar ekeni de jasyryp emes.
Jalpy, Úkimet otyrysynda osy másele boıynsha negizgi baıandama jasaǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenovtiń aıtýynsha, qyrkúıekte qyzmet kórsetý salalarynyń kóbinde ósim qalpyna kele bastady.
«Ósý faktorlary – eksport, óndiris, óndirýshi emes sektorlarǵa tartylǵan ınvestıtsııalar bolyp sanalady. Bul rette, eksport 8 aıda 31,9 mlrd dollardy qurap, tólem teńgeriminiń oń saldosyn 8,1 mlrd dollar deńgeıinde qamtamasyz etti. Daıyn jáne óńdelgen ónimderdiń eksporty ulǵaıdy. Osy jylǵy qańtar-tamyzda avtomobılderdiń eksporty 5,7 ese, ferrosılıtsıı – 5,4 ese, kúnbaǵys maıy – 86 paıyz, temirden jasalǵan sozba sym – 33, tıtan quımalary – 9,5 paıyz ósti», - dedi ol.
Mınıstr dereginshe, Qostanaı, Aqmola, Soltústik Qazaqstan oblystarynda ónerkásiptiń ósimi, al Qyzylorda, Mańǵystaý, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan oblystary, sondaı-aq Shymkent qalasynda tómendeýi baıqalady. Óńirlerde 7 ekonomıkalyq kórsetkishtiń 5-eýi boıynsha 7 oblysta, 4-eýi boıynsha 7 oblysta, 3-eýi boıynsha 3 óńirde ósim bar.
Óńdeý ónerkásibinde shyǵarylǵan ónim kólemi 3,3 paıyzǵa ósti. Ósimniń joǵary qarqynyn farmatsevtıka, daıyn metall buıymdary, mashına jasaý, onyń ishinde avtomobılder jáne jeńil ónerkásip salalarynda oryn alǵan. Negizgi kapıtalǵa 8,3 trln teńge somasynda ınvestıtsııa tartyldy. Qurylys sektoryda turaqty qarqynmen damyp keledi.
Degenmen, Rýslan Dálenov iskerlik belsendilikti qalpyna keltirý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalardy eskere otyryp, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar birqatar aspektige nazar aýdarýy qajet ekendigin aıtady.
«Investıtsııalyq jobalar boıynsha nysanaly kórsetkishke qol jetkizýdi qamtamasyz etý, «Nurly jer», «Nurly jol», «Indýstrııalandyrý» jáne «Jumyspen qamtý jol kartasy» memlekettik baǵdarlamalary aıasynda jobalardy belsendi iske asyrý, bıznesti qoldaýdyń memlekettik baǵdarlamalary aıasynda nesıelendirý úshin shaǵyn jáne orta bıznes jobalaryn jedel irikteý ári qarastyrý, sanıtarlyq normalar men betperde rejımin saqtaı otyryp, bıznes qyzmetin qamtamasyz etý, ileýmettik mańyzy bar taýarlardyń barlyq túrlerine baǵa monıtorıngin júrgizý jáne baǵanyń ósýin boldyrmaý boıynsha tıisti sharalar qabyldaý, ekonomıkany qoldaýǵa baǵyttalǵan bıýdjet qarajatyn tıimdi ıgerý kerek», - dedi Rýslan Dálenov.
Teńgege qysym qaıdan?
Otyrysta elimizdiń aqsha-nesıe saıasatyna qatysty baıandama jasaǵan QR Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev qyrkúıekte teńgeniń aıyrbastaý baǵamyna qandaı syrtqy faktorlar aıtarlyqtaı qysym jasaǵanyn túsindirip berdi.
«Bıyl qyrkúıekte álemniń jekelegen óńirlerinde koronavırýstyń qaıta órshýi aıasynda jahandyq ekonomıkany qalpyna keltirýdiń baıaýlaý táýekelderiniń ósýine jáne sonyń saldarynan munaıǵa suranystyń álsireýine baılanysty munaı shamamen 10 paıyzǵa arzandady. Munaı baǵasy osy jylǵy tamyzdan bastap OPEK+ munaı óndirýdi shekteý, Saýd Arabııasynyń munaı baǵasyn tómendetýi jáne Lıvııadaǵy munaı óndirýdi qalpyna keltirý qysymynda boldy», - dedi ol.
UB tóraǵasynyń aıtýynsha, 2020 jylǵy qyrkúıekte damýshy elderdiń valıýtalary koronavırýspen aýyrǵandar sanynyń ósýi aıasynda álsiredi. Bul ınvestorlardyń táýekeli bar aktıvterge degen qyzyǵýshylyǵynyń tómendeýine jáne AQSh dollary baǵamynyń nyǵaıýyna ákeldi. Túrik lırasy bir aıda 5,2, Reseı rýbli – 4,9, Argentına pesosy – 2,7 paıyzǵa álsiredi. Jalpy alǵanda, qyrkúıekte damýshy elder valıýtalarynyń ındeksi 0,4 paıyz ǵana qosty. Damýshy elder valıýtalarynyń jalpy dınamıkasy aıasynda qazaqstandyq teńge bir aıda AQSh dollary úshin 420,11 teńgeden 431,81 teńgege deıin 2,8 paıyzǵa álsiredi.
«Respýblıkalyq bıýdjettegi kepildik berilgen transfertti bólý aıasynda Ulttyq qor aktıvterin konvertatsııalaý jáne kvazımemlekettik sektor kompanııalarynyń eksporttyq valıýta túsiminiń bir bóligin mindetti túrde satýy jónindegi uzartylǵan sharalar teńgeniń aıtarlyqtaı álsireýin shektedi. Osy jylǵy qazannyń basynan teńgeniń AQSh dollaryna shaqqandaǵy aıyrbastaý baǵamy birtindep nyǵaıýda. Bıyl 12 qazanda munaı baǵasynyń birqalypty ósýi aıasynda bir AQSh dollary úshin 427,83 teńgege deıin 1 paıyzǵa nyǵaıdy», - dedi UB tóraǵasy.
Erbolat Dosaevtyń dereginshe, osy jylǵy qyrkúıektiń sońynda Qazaqstannyń halyqaralyq rezervteri 3,1 paıyzǵa qysqaryp, 91,1 mlrd AQSh dollaryn qurady. Ulttyq banktiń altyn valıýta rezervteri qyrkúıek aıynda negizinen altyn baǵasynyń 4 paıyzǵa tómendeýi esebinen, sondaı-aq Ulttyq bankte ornalastyrylǵan bankterdiń qarajatynyń qysqarýy aıasynda 33,8 mlrd AQSh dollaryna deıin tómendedi. Bank júıesindegi depozıtter jyl basynan beri 8,7 paıyzǵa ulǵaıyp, osy jylǵy tamyzdyń sońynda 20,7 trln teńge boldy. Teńgedegi salymdar 12,4 trln teńgege deıin 14,2 paıyzǵa, valıýtalyq salymdar 8,3 trln teńgege deıin 1,4 paıyzǵa ósti. Nátıjesinde depozıtterdiń dollarlaný deńgeıi 2020 jylǵy 8 aı ishinde 40,2 paıyzǵa deıin tómendedi.
Jyl basynan beri ekonomıkaǵa beriletin kredıtter tamyzdyń sońynda 14,2 trln teńgege deıin 2,4 paıyzǵa ulǵaıdy. Halyqtyń kredıtteri osy jyldyń basynan beri 6,9 trln teńgege deıin 3,7 paıyzǵa artty. «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha osy jylǵy 8 qazanda 280,5 mlrd teńgege 23 935 ótinim, al Ulttyq banktiń «Baspana Hıt» naryqtyq ıpotekalyq baǵdarlamasy boıynsha 374 mlrd teńge somasyna 42 736 ótinim maquldandy.
Bıýdjet qarjysyn ıgere almaǵandar bar
Al QR Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaevtyń dereginshe, osy jyldyń 9 aıynyń qorytyndysynda memlekettik bıýdjetke 6,1 trln teńge somasynda kirister tústi nemese jospar 95,5 paıyzǵa atqaryldy. Respýblıkalyq bıýdjetke kirister 3 trln 853 mlrd teńge somasynda tústi nemese jospar 85,8 paıyzǵa oryndaldy. Jergilikti bıýdjetterdiń kiristeri 118 paıyzǵa atqarylyp, 2 trln 274 mlrd teńgeni qurady. Jalpy jospar 348 mlrd teńgege asyra oryndaldy. Kameraldyq baqylaýmen somasy 9,1 trln teńgege 1,2 mln astam memlekettik satyp alý rásimi qamtyldy. Tekserý qorytyndylary boıynsha somasy 726 mlrd teńgege buzýshylyqtar eskertildi. 1,4 myń aýdıtorlyq is-shara ótkizildi. Somasy 177 mlrd teńgege qarjylyq buzýshylyqtar anyqtaldy. 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan Jekeshelendirýdiń keshendi jospary 93 paıyzǵa oryndaldy. 2020 jyly 74 nysandy satý josparlanýda. Onyń 40-y satylymǵa shyǵaryldy. Esepti kezeńde somasy 85,2 mlrd teńgege 5 nysan satyldy. Saýda-sattyqta 35 nysan tur.
Sonymen qatar 9 aıdaǵy memlekettik bıýdjettiń shyǵystary 99,5, respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary - 99,8, jergilikti bıýdjetterdiń shyǵystary – 99,5 paıyzǵa atqaryldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary 10 trln 272 mlrd teńgeni qurady. 26 mlrd teńge atqarylmaǵan. Onyń ishinde únemdeý – 6 mlrd teńge, ıgerilmegeni – 20 mlrd teńge. Jergilikti bıýdjet shyǵystary 5,6 trln teńgeni qurady. Bul oraıda óńirler de 6 mlrd teńgeni ıgere almaı otyr. Іri somany ıgere almaǵan ortalyq memlekettik organdardyń qatarynda Mádenıet jáne sport mınıstrligi, Bas prokýratýra, Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi, Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi, al óńirler qatarynda Aqtóbe, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy oblystary jáne Nur-Sultan qalasy bar. Osyǵan oraı Erulan Jamaýbaev ortalyq memlekettik organdar men jergilikti atqarýshy organdar josparlanǵan qarajatty ǵana emes, sondaı-aq Úkimet rezervinen bólingen aqshany da ıgerýdi jedeldetýi qajettigin aıtyp otyr.
«ıAǵnı, bıýdjettik tártipti kúsheıtý qajet. Paıdalanylmaǵan rezervtik aqshany osy jyldyń sońyna deıin bıýdjetke qaıtarýǵa týra keledi», - dedi ol.
85 myń otbasy baspanaly boldy
QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov qurylys salasynda naqty kólem ındeksi 2020 jyldyń 9 aıynda 110,5 paıyzdy quraǵanyn aıtady. Ol óńirlerde qurylys-montajdaý jumystaryn qaıta jańǵyrtýǵa baılanysty qurylys kólemin arttyrý esebinen qamtamasyz etilgen. 16 óńirde oń dınamıka baıqalady. Turǵyn úı qurylysynda bıylǵy 9 aı qorytyndysynda 9 mln 619 myń sharshy metr baspana paıdalanýǵa berildi. Bul – ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 109 paıyzdy quraıdy. Respýblıka boıynsha barlyǵy 85 myń 418 baspana paıdalanýǵa berildi. 14 óńirde turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kólemi artty.
Jalpy 9 aıdyń qorytyndysynda ónerkásip óndirisiniń kólemi ótken jyl deńgeıinde saqtaldy. 12 óńirde oń nátıje kórsetti. Óńdeý ónerkásibinde naqty kólem ındeksi 3,3 paıyzǵa ósti. Bul ósim qaǵaz óndirisi, metallýrgııa, jeńil ónerkásip, mashına jasaý, farmatsevtıka sııaqty salalar esebinen boldy. Mashına jasaý salasy jaqsy nátıje kórsetip, óndiris 16,6 paıyzǵa artty. Avtokólik quraldary, treılerler jáne jartylaı tirkemeler 51,6, ózge kólik quraldaryn jasaý 100,4, elektr jabdyqtaryn jasaý 3,5, mashınalar men jabdyqtar óndirisi 3 paıyzǵa ósti. Tústi metallýrgııada naqty kólem ındeksi 2,2 paıyzǵa artty. Oǵan tazartylǵan altyn 3, raffınırlengen mys 8, quıma altyn óndirý 31, túıirshikterdegi kúmis 27, bastapqy alıýmınıı 1 paıyzǵa jáne basqa da kórsetkishterdiń ósýi esebinen qol jetkizildi. Qara metallýrgııada ósim 0,1 paıyz boldy. Farmatsevtıka ónerkásibinde óndiris kólemi 39,8 paıyzǵa artty. Jeńil ónerkásipte óndiris 14,1 paıyzǵa ósti.
Koronavırýs indetiniń kólik salasyna teris áserine qaramastan, jekelegen baǵyttarda ósim boldy. 2020 jyldyń qyrkúıeginde tasymaldanǵan jolaýshylar sany bıylǵy tamyz aıymen salystyrǵanda 16,3 paıyzǵa ósti. Áýemen jolaýshylar tasymaly 11,5 paıyzǵa artyp, 610 myń adamdy qurady. «Qytaı-Eýropa-Qytaı baǵytynda konteınerlik tasymaldar 2,2 paıyzǵa nemese 1100 jıyrma fýnttyq konteınerge artyp, 50 800 jetti. Júk tasymaly salasynda da ósim bar. Atap aıtqanda, qyrkúıek aıynda júk tasymalynyń jalpy kólemi tamyzben salystyrǵanda 0,9 paıyzǵa ósti», - dedi Beıbit Atamqulov.
Aýyl sharýashylyǵynda 5 paıyz ósim tirkeldi
QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarovtyń aıtýynsha, bıylǵy 9 aıdyń qorytyndysynda aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi 5 paıyzǵa artyp, 4,4 trln teńgeni qurady. Bul ósim negizinen ósimdik sharýashylyǵyndaǵy óndiris kóleminiń 7 paıyzǵa ulǵaıýy esebinen qamtamasyz etildi. Oblystar bólinisinde eki óńirde respýblıkalyq deńgeıden joǵary qarqyn baıqaldy. Mal sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi atalǵan kezeńde 2,7 paıyzǵa artyp, 1,9 trln teńgeni qurady. Bul rette tiri salmaqta et óndirý kólemi 3,8, sút óndirý kólemi 3 paıyzǵa astamǵa ósti. Esepti kezeńde tamaq óndirý kólemi 3,5 paıyzǵa artyp, 1,4 trln teńgeni qurady. Óńdelgen kúrish óndirisi 54,5, shujyq ónimderi 19,6, sary maı 14,2, qus eti 11,4, jarma 10,9, makaron ónimderi 10,9, un 7,4, qyshqyl sút ónimderi 5,2, ósimdik maıy 0,7 paıyzǵa artqany baıqaldy.
«Aýyl sharýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestıtsııalar 15,1 paıyzǵa ulǵaıyp, 380 mlrd teńgeni, azyq-túlik óndirisi salasyna ınvestıtsııalar 17,2 paıyzǵa artyp, 64,7 mlrd teńgeni qurady», - dedi ol.
Іshki naryq benzın jáne dızel otynymen tolyq qamtyldy
Búgingi tańda ishki naryq elimizde óndirilgen munaı ónimderimen tolyq qamtamasyz etilgenin aıtqan QR Energetıka mınıstri Nurlan Noǵaevtyń sózine qaraǵanda, 9 aıda 11,5 mln tonna munaı óńdeldi. Odan 3,24 mln tonna benzın, 3,41 mln tonna dızel otyny 308 myń tonna ushaqqa arnalǵan otyn alyndy.
«Osy jyldyń qańtar-qyrkúıek aılarynyń qorytyndysy boıynsha munaı jáne kondensat óndirý kólemi 64,7 mln tonnany qurady. Bul bıylǵy 9 aı josparynyń 100,5 paıyzyna teń. Onyń ishinde, iri jobalar boıynsha kórsetkishter jaqsy. Teńizde atalǵan kezeńde 20,2 mln tonna munaı óndirildi. Bul - esepti aıdyń josparynyń 100,5 paıyzy. Qashaǵanda munaı óndirý kólemi 11,5 mln tonnaǵa jetken. ıAǵnı, qańtar-qyrkúıek aılarynyń jospary 100 paıyz oryndaldy. Qarashyǵanaqtyń kórsetkishi 9 mln tonnany qurap otyr. Bıyl 9 aı josparymen salystyrǵanda 102,2 paıyz boldy. 52,2 mln tonna munaı eksporttaldy», - dedi mınıstr.
Onyń aıtýynsha, qańtar-qyrkúıekte 41,6 mlrd tekshe metr kóleminde gaz óndirildi. Taýarlyq gazdy ishki tutyný kólemi 11,1 mlrd tekshe metrge jetti. Bul bıylǵy jyldyń 9 aıylyq josparyna 100 paıyz teń. Eksportqa shyǵarylǵan gaz kólemi 10,3 mlrd tekshe metrdi qurady. Bul esepti aı josparynyń 78,6 paıyzyn quraıdy. Gaz eksporty kóleminiń ótken jyldyń sáıkes kezeńiniń kórsetkishterinen artta qalýyna Qytaı Halyq Respýblıkasynyń gaz ımporty kólemin tómendetýi sebep bolyp otyr.
Premer-Mınıstrdiń túıin sózi
Úkimet otyrysyn qorytynylaǵan QR Premer-Mınıstri Asqar Mamınniń atap ótýinshe, 9 aıda ekonomıkanyń negizgi salalaryndaǵy kkrsetkishterdiń ornyqty ósý qarqyny jalpy ekonomıkanyń qalypqa kelgeniniń belgisi bolyp tabylady. Sonymen qatar ol barlyq óńir Memleket basshysy qoıǵan barlyq mindetterdi tıimdi iske asyrý úshin jumysty jandandyrý qajet ekenin basa aıtty.
«Jalpy pandemııa men jahandyq ekonomıkalyq daǵdarystyń eleýli áserine qaramastan, Qazaqstan ekonomıkasynda kórsetkishterdiń birtindep óskeni baıqalady. Bıýdjettiń kiris bóligine qatysty jyl sońyna deıin bekitilgen josparǵa 100 paıyz qol jetkizý kerek. Qazirgideı jaǵdaıda bıýdjet qarajatyn ıgerý boıynsha ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń basshylary jyldyń sońyna deıin tıimdi ıgerýdi qamtamasyz etýi tıis. Jyl sońyna deıin 3 aı ǵana qaldy. Sondyqtan barlyq jobalardy aıaqtap, josparlardy oryndaýǵa búkil kúsh-jigerimizdi salýymyz qajet», - dedi Premer-Mınıstr.