QAZAQSTAN - BІRLІGІ JARASQAN EL

at - Elimizde Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy Sammıtiniń ótkizilip jatqany Qazaq eli úshin, barsha qazaqstandyqtar úshin zor mártebe ári tarıhı oqıǵa. Buny álemdik qoǵamdastyqtyń Táýelsiz Qazaqstannyń osy jyldar ishinde ómirdiń san salasynda qol jetkizgen tabystaryn moıyndaǵany dep uǵynǵan abzal. "QazAqparat" agenttigi Sammıt aıasynda ótetin is-sharalardy keń kólemde nasıhattaıtyn bolady. Osy oraıda oqyrmandarymyzdyń nazaryna

Agenttiktiń jańa eksklıýzıvti jobasyn usynamyz. Bul joba ár óńirdiń respýblıkanyń saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik-mádenı ómirinde alatyn roline basa nazar aýdara otyryp, Qazaqstan oblystaryna sholý jasaýdy maqsat etedi.


Astana - Qazaqstannyń bas qalasy

Astana - eldiń kindiginde, kúre joldardyń qıylysynda ornalasqan Qazaqstannyń bas qalasy. Astananyń aýmaǵy 710,2 sharshy kılometr.

1994 jyly QR Parlamenti otyrysynda Elbasy Nursultan Nazarbaev Qazaqstannyń astanasyn Almatydan Aqmolaǵa (burynǵy Tselınograd) kóshirý týraly usynys jasady. 1998 jyly 6 mamyrda Aqmola qalasynyń ataýy Astana bolyp ózgertildi. 1998 jyly 10 maýsymda jańa elordanyń halyqaralyq tusaýkeser rásimi ótti. 2008 jyly memlekettik merekeler tizimine engizildi.

Búgingi kúni Astana eldiń ishki jáne syrtqy saıası, áleýmettik, ekonomıkalyq máseleleri talqylanatyn dıalog alańyna aınaldy. Sońǵy úsh jylda bas shaharda birqatar memleketterdiń, atap aıtqanda - Ýkraına, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan, Reseı, Ázirbaıjan, Armenııa, Grýzııa, Birikken Arab Ámirlikteri, Germanııa, Latvııa, Koreı, Izraıl, Tatarstan, Qytaı, Slovakııa, Frantsııa, Qatardyń basshylary jáne Ábý Dabı ámirliginiń hanzadasy resmı saparmen boldy.

2003 jyly Astanada dúnıejúzinde tuńǵysh ret Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń І Sezi ótti. Sezdi AQSh, Reseı, Frantsııa, Iran, Mysyr memleketteriniń prezıdentteri, Saýd Arabııasynyń Koroli jáne taǵy basqalar qyzý qoldap, quttyqtaý hattaryn joldady. Kezekti IV Sezdi dástúr boıynsha Astanada 2012 jyly ótkizý kózdelip otyr.

Astanada sondaı-aq, 1995 jyly Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵyna sáıkes Elbasy janynda konsýltatıvtik-keńesshi organ retinde qurylǵan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń otyrystary turaqty túrde ótkizilip keledi. 2008 jyly Elbasy Assambleıany eldiń saıası júıesiniń tolyqqandy sýbektisi etetin jáne onyń qyzmetiniń normatıvtik-quqyqtyq negizderin aıqyndaıtyn «Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly» Zańǵa qol qoıdy. 2010 jyly Assambleıanyń XVI-nshy sessııasy ótti.

Qazir elordada 130-dan astam ult pen ulys ókilderi tatý-tátti ómir súredi. Konstıtýtsııaǵa sáıkes, olardyń barlyǵyna ult ereksheligine qaramastan óz tilinde bilim alýǵa jáne dinı, nanym-senim bostandyqtaryna jaǵdaılar jasalǵan. Qalanyń sol jaǵalaýynda boı kótergen «Nur Astana» meshiti (10 myń adamǵa laıyqtalǵan) Ortalyq Azııadaǵy eń iri meshitterdiń biri sanalady. Qazir sáýlettik dızaıny biregeı «Hazireti Sultan» atyndaǵy meshittiń qurylysy júrip jatyr. Sondaı-aq qalada Qazaqstandaǵy jáne Ortalyq Azııadaǵy eń úlken sınagoga - «Beıt Rahel - Habbad Lıýbavıch», Ýspen kafedraldy shirkeýi, Svıato-Voznesenskıı kafedraldy shirkeýi jumys isteıdi. Al Qudaı Ananyń úzdiksiz kómeginiń kafedraldy shirkeýinde óziniń Qazaqstanǵa sapary barysynda Rım papasy Ioann Pavel II boldy.

Astanada Qazaqstan Respýblıkasynda akkredıttelgen 53 eldiń dıplomatııalyq mıssılary ornalasqan. 306 úkimettik emes uıym men dinı birlestikter jumys isteıdi.

Jańa astananyń jańa kelbetin qalyptastyrýǵa álemniń 71 qalasy atsalysty, qurylysyna otandyq jáne sheteldik 432 kompanııa jumyldyryldy, 135 zaýyt qurylys materıaldarymen qamtamasyz etti. Jyl saıyn 60-tan 100-ge deıin ortasha jáne iri nysandar iske qosylyp keldi jáne qosylyp otyr. Astana qalasynyń bas josparyn Prezıdent N.Nazarbaevtyń qalanyń kelbetin eýropalandyrý ıdeıasyn negizge ala otyryp, japondyq sáýletshi Kıshe Kýrokava (Kisho Kurokawa) jasady. Birqatar ǵımarattar brıtandyq sáýletshi Norman Fosterdiń ıdeıalary negizinde salyndy. 1999 jyly qala ıÝneskonyń «Eń úzdik qala» syılyǵyna ıe boldy. 2003 jyly Moody's Investors Service álemdik reıtıngtik agenttiktiń jaqsy baǵasyn aldy. Búginde Astanada álemdegi eń úzdik 30 qalanyń qataryna enýine barlyq negizder jetkilikti. Búginde elordamyzdy Máskeý, Mınsk, Kıev, Kıshınev, Tashkent, Rıga, Tbılısı, Baký, Kaır, Islamabad, Berlın, Býdapesht, Varshava, Vılnıýs, Ankara, Gdansk, (Polsha), Ýshak (Túrkııa) , Bangkok (Taıland), Seýl (Koreı Respýblıkasy), Amman (Iordanııalyq Hashımıt Koroldyǵy) sekildi álemniń jıyrma qalasymen dostyq jáne baýyrlastyq qarym-qatynastar tyǵyz baılanystyrady. 2000 jyldan bastap, Qazaqstan elordasy Astana Máskeý, Mınsk, Bishkek jáne taǵy da basqa EýrAzEQtiń iri qalalary múshelik etetin, áleýmettik jáne iskerlik qatynas salasynda bedeldi uıym bolyp tabylatyn Astanalar men iri qalalar halyqaralyq Assembleıasyna (HQA) múshe boldy.

Qala turǵyndarynyń sany 1997 jyly - 250 myń adam boldy, 2009 jyly - 678 myń turǵyndy qurady.

Astananyń qazirgi kúngi eń bıik ǵımarattary - «Báıterek» monýmenti (105 metr), «Grand Alataý» turǵyn úı kesheni (130 m), «Soltústik shuǵyla» TK (150 m), «Han shatyr» saýda, oıyn-saýyq kesheni (150 m), «Astana ǵajaıyby» ákimshilik turǵyn úı kesheni (152 m), Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń ǵımaraty (155 m), «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompanııasynyń ǵımaraty (200 m), Ábý-Dábı Plaza kesheni (joba - 382 m).

Qalada 82 týrıstik kompanııa jumys isteıdi. «Bes», «tórt» jáne «úsh» juldyzdy sanattaǵylardy qosa eseptegende barlyǵy 145 qonaq úıi bar.

Jańa elorda Qazaqstannyń bilimi, ǵylymy men mádenıetiniń oshaǵyna aınalýǵa negizdelgen. Munda Ulttyq ǵylym akademııasynyń bólimderi, 13 joǵary oqý orny, 32 kolledj, 90-nan astam mektep jumys isteıdi, sondaı-aq Ulttyq kitaphana, Ulttyq muraǵat, Ulttyq murajaı, zamanaýı art-galereıalar ornalasqan.

2010 jyly álemniń 30 úzdik ýnıversıtetterimen yntymaqtasa otyryp medıtsınalyq, alternatıvti energetıka jáne halyqaralyq ınjınırıng salalary boıynsha eýropalyq standarǵa saı bilim beretin «Nazarbaev ýnıversıteti» iske qosylyp, memlekettik grant boıynsha alǵashqy 500 stýdentin qabyldady.

2011 jyldyń qańtarynda Astana 7-nshi Qysqy Azııa oıyndaryna qatysýshy 45 eldiń sportshylaryn qabyldaıdy. Oıyndarǵa jańadan salynǵan Respýblıkalyq velotrek, Jabyq konkı tebý stadıony, «Astana-Arena» jabyq stadıony (30 myń oryn), «Qazaqstan» sport kesheni qatystyrylady.

Osy kúnderi Qazaqstannyń astanasyna 1-2 jeltoqsan kúnderi ótetin EQYU-ǵa múshe elder basshylarynyń sammıtine qatysýy úshin EQYUǵa múshe elderdiń delegatsııalary, halyqaralyq uıymdardyń, sheteldik jáne otandyq úkimettik emes uıymdardyń jáne buraqalyq aqparat quraldarynyń ókilderi jınalýda. Sammıtke 50-den astam memlekettiń basshylary qatysady dep kútilýde.

Almaty - táýelsizdik besigi

Almaty qalasy Eýrazııalyq kontınenttiń ortalyǵynda, Tıan-Shan taýynyń soltústiginde, Іle Alataýynyń baýraıynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń ońtústik-shyǵysynda ornalasqan.

Qala 170 sharshy shaqyrym aýmaqty alyp jatyr. Úlken jáne kishi Almaty ózenderiniń boıyna ornalasqan. Taý ózenderi men kólderi qalany sýmen qamtamasyz etedi. Qalanyń klımaty aýyspaly, tipten temperatýrasy jyl mezgiline qaramastan kún saıyn ózgeredi. 500 metrlik bıiktikten qala ústine qarasa, kósheleri soltústikke qaraı Qaskeleń Moıynqumyna baǵyt alyp tireledi. Qalanyń ońtústiginde teńiz deńgeıinen 1500-1700 metr bıiktikte, Medeý shatqalynda, tasty aımaqta muzdyqtardyń sýyq lebi seziledi.

Іle Alataýynyń janýarlar men ósimdikter dúnıesi óte baı. Almatynyń shetki aımaqtary Іle Alataýynyń ulttyq parkine jatady. Munda arnaıy qoryqtar bar. Sırek kezdesetin qustar men ańdar Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna engizilgen. Solardyń ishinde qar barysy qazirgi kezde Almaty qalasynyń eltańbasynda belgilengen.

Elbasy Nursultan Nazarbaev Almatyny Qazaqstan táýelsizdiginiń besigi dep ataǵan. Demokratııanyń alǵashqy óskinderi osy qalada paıda boldy. Búginde ol respýblıkamyzdyń qýatty qarjylyq, ınnovatsııalyq, týrıstik jáne mádenı ortalyǵy. Elimizdiń jalpy ishki óniminiń besten bir bóligin, kóterme jáne bólshek saýda operatsııalarynyń teń jartysyn, barlyq salyq túsimderiniń úshten birin, el aýqymyndaǵy syrtqy saýda aınalymdarynyń altydan birin qamtamasyz etip otyrǵan Almaty memlekettiń ekonomıkasynda erekshe orynǵa ıe.

Almaty Eýrazııalyq qurlyqta mańyzdy jáne yńǵaıly oryn alady jáne Uly Jibek jolyndaǵy tranzıttik núktelerdiń biri bolyp tabylady. Sondyqtan da Almaty týrızmdi ári qaraı damytý men jetildirýdiń mol múmkindikterin ıe. Onda 500-ge jýyq týrıstik uıym bar.

Qalada sondaı-aq kóp ulttyń, atap aıtqanda, qazaq, orys, uıǵyr, tatar, káris, nemis, ýkraın, túrik, barlyǵy 120-dan astap ulttyń ókilderi turady. Adamdar túrli tilderde sóıleıdi, biraq onyń ishinde qazaq tili men orys tili basym. Jáne Almaty - polıkonfessııaly qala.

Almaty - elimizdiń iri mádenı ortalyǵy bolyp tabylady. Onda 270 salalyq uıym bar, onyń ishinde 14 teatr, 7 kontsert zaly, 2 fılarmonııa, 11 orkestr, 13 ansambl, 32 murajaı, 39 kitaphana jáne kóptegen kınoteatrlar, kórkemsýret galereıalary, sáýlet eskertkishteri, tsırk jáne taǵy basqa da mádenı nysandar bar. Otandyq fılmderdiń basym bóligi túsiriletin elimizdiń ortalyq «Qazaqfılm» kınostýdııasy da osy qalada ornalasqan.

Aǵymdaǵy jyl Almaty úshin túrli is-sharalarǵa toly boldy. «Bıznestiń jol kartasy -2020» baǵdarlamasy sátti júzege asyrylýda. Almatynyń qarjy sektory ekonomıkalyq daǵdarysty eńserip, eńsesin birtindep kóterip keledi, qala sheteldik ınvestorlar úshin tartymdylyǵyn joǵaltqan joq.

Mamyr aıynda Almatyda EQYU elderiniń syrtqy saıasat vedomstvolary basshylarynyń beıresmı kezdesýi ótip, onda Astana Sammıtin ótkizý týraly naqty sheshim qabyldandy. Elimiz úshin taǵy bir mańyzdy jáne aıtýly shara - Qazaqstannyń Astana men Almaty qalalarynda ótetin 7-nshi qysqy Azııalyq oıyndary bolǵaly otyr. Bul doda Halyqaralyq olımpıadalyq komıtettiń uıytqy bolýymen qamqorlyǵymen ótedi. Barlyq sport nysandary jarystarǵa daıyn tur. Almaty osynaý baıraqty básekege álemniń túkpir-túkpirinen keletin sportshylardy, qurmetti qonaqtar men jankúıerlerdi, BAQ ókilderin laıyqty qarsy alýǵa daıyn.

Al el táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy qarsańynda Almatyda qaýipsizdiktiń barlyq standarttaryna saı keletin metropolıten iske qosylmaq.

Almaty oblysy - chempıondar otany

Almaty oblysy Qazaqstan Respýblıkasynyń ońtústik-shyǵys bóliginde ornalasqan. Oblys aýmaǵy 223,9 myń sharshy metrdi quraıdy. Óńirde 777 eldi meken bar. Oblys halqynyń sany - 1665,4 myń adamdy quraıdy. Óńirde 103 ult pen ulys ókilderi turady. Oblys ortalyǵy - Taldyqorǵan qalasynyń turǵyndarynyń sany -140,6 myń adam.

Jetisý óńiri atalatyn bul aımaqtyń tabıǵaty erekshe. Oblys aýmaǵynda Almaty qoryǵy jáne elimizdegi tórt ulttyq tabıǵı parktiń ekeýi: Іle-Alataý jáne «Altynemel» parkteri ornalasqan. Jáne oblys aýmaǵynan jeti ózen: Qaratal, Aqsý, Kóksý, Lepsi, Іle, Tentek jáne Sarqan ózenderi aǵady.

Jetisý jeri sondaı-aq tarıhı, mádenı, arheologııalyq jáne tabıǵı eskertkishterge baı. Qazaqstannyń sımvolyna aınalǵan «Altyn adam» osy óńirden tabylǵan. Tabıǵattyń ǵajaıyp eskertkishi - «Áýendi barhan» da, erekshe sulý Sharyn shatqaly da osynda ornalasqan.

Almaty oblysy kez-kelgen aýyl sharýashylyǵy daqylyn ósirýge múmkindik beretin jaıly klımattyq aýmaqta ornalasqan. Oblysta «Kóksý-Sheker» AQ, «Almaty-Qant» sııaqty óz qant zaýyttary, túrli shyryndar men sýsyndar, djemder shyǵaratyn onshaqty iri kókónis óńdeý zaýyty, júgeri óńdeıtin, basqa da dándi daqyldardy óńdeıtin kombınattar bar.

Almaty oblysy agrarlyq aımaq bolǵanymen, ondaǵy ónerkásiptik óndiristiń úlesi agrarlyq salanyń kórsetkishinen basym túsedi. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha ónerkásiptik óndiristiń úlesi, aımaqtyq jalpy ónimniń 41 paıyzdan astamyn qurasa, agrarlyq sektordyń úlesi - 31 paıyzdy shamalaǵan. Ónerkásiptik óndiris kóleminiń oń dınamıkasy jyldyń sońyna qaraı oblysta ónerkásiptik ónimderdiń ósimi 303 mıllıard teńgege jetedi dep boljaýǵa múmkindik berip otyr. Bul byltyrǵy jylǵy kórsetkishten 9 mıllıard teńgege artyq.

Qazaqstannyń mádenı jáne qarjylyq sektory sanalatyn Almaty qalasynyń oblysqa jaqyn ornalasýy da mańyzdy faktor bolyp tabylady. Sondyqtan da Almaty oblysy temeki ónimderin, shyny ydystaryn, teri, gofrlanǵan karton,, sharap, qant óndirý jónindegi respýblıkalyq taýarly óndiriste basymdyqty jaǵdaıǵa ıe. Oǵan qosa, aımaq - Qazaqstandaǵy akkýmýlıator batareıalary, gıpsokarton ónimderi, joǵary kerneýli jelilerge arnalǵan temir-beton men temir baǵandar, órtke qarsy gıdranttar, sılıkon jáne sıntepon ónimderi óndiriletin jalǵyz aımaq.

Almaty oblysy sondaı-aq chempıondar sheberhanasy. Aýyr atletıka boıynsha tórt sportshy - Maııa Maneza, Zýlfııa Chınshanlo, Vladımır Sedov, Svetlana Podobedova - byltyr elimizge tórt birdeı altyn áperdi. Elbasy olardyń jetistikterimen quttyqtap, jedelhat qoldady.

Al bıyl elimizdiń medaldar qorjyny taǵy tórt altynmen tolyqty. Aýyr atletshilerimiz Túrkııada ótken chempıonatta eki «altyn», Qytaıdyń Gýanchjoý qalasynda ótken Azııalyq oıyndarda eki «altyn» qanjyǵalady.

Jahandyq qarjy daǵdarysyna qaramastan, bıyl Taldyqorǵanda Sport saraıy paıdalanýǵa berildi. Onda túrli respýblıkalyq jarystarmen qosa, halyqaralyq jarystar da ótetin bolady.

Oǵan qosa, qalada Tilder saraıy men Bilim saraıy boı kóterdi.

Qaraǵandy oblysy - Qazaqstannyń ındýstrııalyq ortalyǵy

Qaraǵandy oblysy 1932 jyly 10 naýryzda quryldy. Ol Eýrazııanyń dál ortasynda ornalasqan jáne Soltústik Muzdy, Úndi, Atlant jáne Tynyq muhıttarynan teńdeı qashyqtyqta oryn tepken. Saryarqada ornalasqan oblys búginde respýblıkadaǵy eń úlken aýmaqty - 428 myń sharshy metr jerdi alyp jatyr, bul Qazaqstannyń jalpy aýdanynyń 15,7 paıyzy.

1,3 mıllıon adam turatyn oblys Qazaqstandaǵy eń ýrbanızatsııalanǵan aımaq bolyp tabylady. Qala halqynyń úlesi 80 paıyzdan astamdy quraıdy. Óńirde júzden astam ulttyń ókilderi turaly. Ortalyǵy - Qaraǵandy qalasy - burynǵy Keńes Odaǵynyń «úshinshi kómir kenishi» retinde tanymal.

Qaraǵandy oblysy Qazaqstannyń ındýstrııalyq ortalyǵy dep atalady. Ónerkásiptik óndiristik kólemi boıynsha oblys búginde Atyraý jáne Mańǵystaý oblystarynan keıin úshinshi orynda tur. Jalpy respýblıkalyq kórsetkishti saralaıtyn bolsaq, katod mysynyń 99 paıyzy, qara metaldardyń 20 paıyzǵa jýyǵy osynda óndiriledi. Al iri kásiporyndarda jumys isteıtin, shaǵyn orta bıznespen aınalysatyndardyń sany boıynsha, Qaraǵandy oblysy respýblıkada Almatydan keıin ekinshi orynda tur.

Aǵymdaǵy jyly oblysta Qazaqstan Magnıtkasynyń 50 jyldyǵy keńinen atap ótilgeni barshaǵa málim. Mereıtoılyq is-sharaǵa, Magnıtka ómiriniń bir belesi bolǵan - Elbasy Nursultan Nazarbaev ta qatysty. Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti óziniń eńbek jolyn jáne saıasattaǵy mansabyn metallýrgter qalasy - Temirtaýda bastaǵan.

Qaraǵandy oblysy sondaı-aq iri mádenı, ǵylymı jáne sporttyq ortalyq. Jáne Uly Jibek jolynyń bir bóligi osy aýmaq arqyly ótken. Saryarqa dalasynda myńdaǵan arheologııalyq eskertkishter, onyń ishinde tas dáýiri men qola dáýiriniń jádigerleri saqtalyp qalǵan. Bıyl jazda arheologtar Kent taýlaryndaǵy Saq qorǵandaryn qazý kezinde 2,5 myńdaı jyl buryn ómir súrgen «altyn adamnyń» kómbesin tapty.

Qaraǵandy oblysynyń tarıhynda qaraly «Qarlagpen» baılanysty paraqtar da bar. 1930-1940 jyldary keńes úkimetiniń qaharyna ushyraǵan kóptegen halyqtar osy óńirge kúshpen qonys aýdaryldy. Al soǵystan keıin bul jerge kúshpen qonys aýdarylǵandardyń lagerleri ornalasty. Osyndaı lagerlerdiń biri ornalasqan Spassk qalasynda búginde memorıaldyq eskertkish keshen bar. Onda ár memleket qýǵyn-súrginge ushyraǵan óz otandastaryna eskertkish belgiler ornatqan.

Atyraý oblysy - Qazaqstannyń munaıly ólkesi

Atyraý (burynǵy Gýrev ) oblysy 1938 jyly qurylǵan. Onyń geografııalyq ornalasý ereksheligi sol, oblystyń bir bóligi - Azııada, ekinshi bóligi - Eýropada ornalasqan. Jaıyq ózeni ekige bólip turǵan osy óńirdiń oblys ortalyǵy - Atyraý qalasy. Atyraý - Qazaqstannyń munaıly astanasy dep atalady.

2010 jylǵy 1 qańtardaǵy málimet boıynsha, oblys halqynyń sany 513,3 myń adamdy quraıdy. 2009 jylǵy 1 qańtardaǵy málimetpen salystyrǵanda, halyq sany 2,3 paıyzǵa ósken.

Atyraý oblysy negizinen oıpatty jazyq bolyp keledi. Relef aýmaǵy - kólbeýlene kelgen, bilinbeı Kaspıı teńizi jaǵalaýynan joǵary kóterilgen. Kaspıı oıpatynyń kóp bóligi qum men sordan (Naryn, Taısoıǵan, Qaraqum) quralǵan. Soltústikten ońtústikke qaraıǵy shekaranyń uzyndyǵy - 350 shaqyrymdy qurasa, batystan shyǵysqa qaraıǵy shekara uzyndyǵy - 600 shaqyrymnan asady. Soltústiginde - Batys Qazaqstan, shyǵysynda -Aqtóbe, ońtústik-shyǵysynda - Mańǵystaý, batysynda - Reseıdiń Astrahan oblysymen shektesedi. Atyraýdan Astanaǵa deıingi araqashyqtyq - 1810 shaqyrym.

Atyraý oblysy tabıǵı resýrstarǵa baı óńir, ol Qazaqstannyń munaı-gaz ónerkásibi qarqyndy damyp otyrǵan jetekshi aımaqtarynyń biri. Ónerkásip ónimderiniń kólemi boıynsha, oblys respýblıka óńirleriniń ishinde 1-orynda tur. Elimizdiń barlyq salyq túsimderiniń shırek bóligi Atyraýdyń úlesine tıesili.

Oblys buryndary eksportqa jóneltiletin qara ýyldyryǵymen tanymal boldy. Bekire tuqymdas balyqtardyń álemdik qorynyń 90 paıyzy Kaspıı teńizinde shoǵyrlanǵan, al Jaıyq ózeni - Eýropadaǵy arnasy rettelmegen jalǵyz ózen. Osy jaıt bekirelerge ózen arnasyna aǵylyp, ýyldyryq shashýǵa múmkindik beredi.

Qazaqstannyń táýelsizdik jyldary Ayraý oblys iri munaı kenishteriniń ashylýymen álemge tanyldy. Birinshi kezekte, qurǵaqtaǵy Keńish kenishi men Kaspıı qaırańyndaǵy Qashaǵan kenishi ashyldy. 1993 jyly amerıkandyq «Shevron» kompanııasy ıgere bastaǵan Teńiz kenishi elimizde batys kapıtalynyń qatysýymen qolǵa alynǵan alǵashqy iri ınvestıtsııalyq joba atandy. Búginde Teńizde 24 mıllıon tonna munaı óndiriledi. Al 2011 jyldan bastap óndiris keńeıtilip, jylyna 36 mıllıon tonnaǵa deıin munaı óndirilmek.

Ekinshi tanymal joba - Qashaǵan kenishi, onyń qory 6-9 mıllıard barrelge baǵalanyp otyr. Aldaǵy jyldary Qazaqstan táýligine 450 myń barrelge deıin teńiz munaıyn óndiredi dep boljanýda. Óndiristik sharyqtaý sheginde táýligine 1,5 mıllıon barrelge deıin mqnaı óndirý josparlanyp otyr.

Óndirilgen munaı qazir negizinen Atyraý-Samara jáne Teńiz-Novorossıısk (KTK) munaı qubyrymen tasymaldanýda. Al jaqynda munaı qubyrynyń jyldyq qýatyn 67 mıllıon tonnaǵa deıin keńeıtý týraly kelisimge qol jetkizildi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Atyraý oblysy boıynsha Memlekettik qor balansynda kómirtek shıkizatynyń 87 kenishi tirkelgen, onyń 66-sy- munaı-gaz kenishi de, 21-i - gaz kondensaty kenishi.

Oblysta ónerkásiptiń munaı salasy ǵana damyp otyrǵan joq. Aǵymdaǵy jyly 17 qarashasynda oblysqa Elbasy Nursultan Nazarbaev keldi. Prezıdent gaz týrbınasy jabdyqtaryn jóndeıtin jańa zaýyttyń jumysymen tanysty. Bul zaýyt - osyndaı týrbınalardy jóndeıtin Ortalyq Azııadaǵy jalǵyz kásiporyn.

Kezinde Uly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan óńir sondaı-aq, kóne qalalarymen de tanymal. Bul óńirde Qurmanǵazy, Mahambet, Dına syndy tanymal tulǵalar túnıege kelgen.

Aqmola oblysy - Astananyń azyq beldeýiniń kepili

Aqmola oblysy astanalyq oblys retinde elimizdegi aýyl sharýashylyǵy, ónerkásip, týrızm damyǵan aımaqtardyń birinen sanalady. Onyń tarıhy 1939 jyldan bastaý alyp, búginde Soltústik Qazaqstan, Qostanaı, Aqmola oblystarynyń birqatar aýdandaryn toptastyryp otyrǵan ózindik damý úrdisi qalyptasqan aımaq. Elimizdiń teristik betkeıinde 146,2 myń sharshy metr alqapty alyp jatqan keń-baıtaq ólkede 742 myńnan astam adam turady. Olardyń 55,1 paıyzy aýyldyq eldimekenderdiń turǵyndary. 1999 jyly ákimshilik ortalyq Astana qalasynan Kókshetaý qalasyna kóshirilip, oblys ortalyǵynyń jańa damý kezeńi bastaý aldy. Óńir respýblıka deńgeıinde podshıpnıktiń 100 paıyzyn, aýyr júk kólikteriniń 99,8 paıyzyn, altynnyń 35 paıyzyn, astyqtyń 25 paıyzyn, aýyl sharýashylyǵy azyq-túliginiń 12 paıyzyn, et jáne et ónimderiniń 10 paıyzyn, sút pen sút ónimderiniń 8,8 paıyzyn óndirýdi qamtamasyz etip keledi.

Elbasynyń 2008 jylǵy Qazaqstan halqyna arnalǵan Joldaýynda agrarly oblystyń basym baǵyttary retinde Astananyń azyq-túlik beldeýin qamtamasyz etý aıqyndalǵan bolatyn. Mine, búgingi damý úrdisi osy baǵytta qaryshtap alǵa basýda. Sońǵy eki jylda jalpy sommasy 18,8 mlrd. teńge mólsherindegi 31 ınnovatsııalyq joba iske asyrylsa, aldaǵy ýaqytta 19 mlrd. teńgeniń 15 jobasy sheshimin tabatyn bolady. 2010-2011 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik damý josparyna sáıkes 20 myń bas maldy bordaqylaýǵa shaqtalǵan 6 nysan paıdalanýǵa berilip, bes myń asyl tuqymdy mal ósirýge beıimdelgen 4 sharýashylyq jumysyn bastap ketti.

Qazaqstannyń ındýstrııalandyrý kartasyna oraı aǵymdaǵy jyly «Altyn Taý» aktsıonerlik qoǵamynyń altyn óndirý jáne óńdeý fabrıkasy iske qosylyp, jylyna 15 tonna sapaly altyn shyǵarý sheshimin tapty. Stepnogorskide jyldyq qýaty 1832 tonna kókónis ósiretin «Jylyjaı tehnologııasy», Qorǵaljyn aýdanynda jylyna 5400 tonna et jáne et ónimderin óndiretin «Astana-azyq-túlik» JShS-niń et kombınaty, Eńbekshilderde jyldyq qýaty 2,5 mıllıon tonna taý kenin óndiretin «Órken» JShS-niń ken óńdeý jáne baıytý kesheni paıdalanýǵa berildi.

Óńir sulý tabıǵatty aımaq retinde ózindik ereksheligi bar oblys bolyp esepteledi. Soǵan sáıkes Elbasynyń Jarlyǵymen 2007-2011 jyldarǵa arnalǵan týrızmdi damytý baǵdarlamasynda «Şýche-Býrabaı kýrorty aımaǵyn» damytý bólimi engizilýi teginnen tegin emes. Jyl ishinde Býrabaı aýdanyndaǵy Abylaı han alańy sáýlet-mádenı kesheni, tabıǵat murajaıynda tamashalaý ortalyǵy kópshilik súısinip tynystaıtyn, serýendep, demalatyn oryndardyń birine aınalyp otyr. Qazirgi tańda kýrortty aımaqtaǵy 226 týrızm qurylymy táýligine 15 myń adamdy qabyldaı alady. Onyń syrtynda 396 nysanda jol boıy servısi kórsetiledi. Ólkeniń kórikti aımaqtarynyń qataryndaǵy erekshe málim Aqkól, Býrabaı, Zerendi, Sandyqtaý, Qorǵaljyn aýdandarynyń kórkem tabıǵı múmkindigin týrıstik klasterdi damytý baǵytynda paıdaǵa asyrý órken jaıyp keledi. Býrabaı óńirindegi «Respýblıkalyq shańǵy bazasynda» 8 myń kórermenge arnalǵan baıtlon stadıony, mádenı-sporttyq, tynyǵý keshenderi, sport basseıni eskerilgen. Al ekinshi kezeńinde 90 jáne 120 metrlik shańǵymen tuǵyrdan sekirý kesheni jobalanǵan. Oǵan 15 mıllıard teńge ınvsetıtsııa tartylmaq. Elimizdiń oıyn bıznesin ókrendetý baǵdarlamasy aıasynda Býrabaı kýrorty aımaǵynda 4 oıynhana jumys istep jatsa, aldaǵy ýaqytta bulardyń qatary taǵy úsheýimen tolyqpaq. Onda kelýshilerdiń mádenı tynyǵýyna barlyq jaǵdaı oılastyrylǵan.

Mańǵystaý oblysy ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq turǵydan damyǵan aımaqtardyń úshtigine endi

Mańǵystaý - Kaspıı teńiziniń shyǵys jaǵasynda ornalasqan túbek. Bıiktigi 556 metrge deıin jetetin túbektiń ońtústik-shyǵysy - sortańdy oıpat jerleri bar jazyq dalaǵa ulasady. Túbektiń basym bóligi - ulý qabyrshaqtarynan túzilgen, sortańdy, batpaqty jerler alyp jatyr. Aqtaý jáne Qarataý taýlary, bıiktigi 370 metrge deıin jetetin Ústirt jazyǵy taǵy bar. Mańǵystaý ashyq tuşy toǵany joq arıdti aýmaqta ornalasqan. Arıdty klımat degenimiz - aýa temperatýrasy joǵary jáne jaýyn-shashyn az bolatyn qurǵaq klımat, mundaı klımat shól jáne shóleıt dalaǵa tán.

Aımaqtyń ekonomıkasy munaı-gaz sektoryna negizdelgen. Aımaqta óndiriletin barlyq ónerkásiptik ónimniń 92,5 paıyzyn osy sektordyń ónimderi alyp jatyr. Búginde oblysta 17,6 mıllıon tonnaǵa deıin munaı, 2,6 mıllıard tekshemetr gaz óndiriledi. Munaı men gazdyń baı qory Mańǵystaýdy iri otandyq jáne sheteldik kompanııalardyń qarjylyq múddeleri toqaılasqan aýmaqqa aınaldy. Soltústik Kaspııdegi kómirtek shıkizatynyń barlanǵan jáne rastalǵan qory munaı-gaz sektoryn ári qaraı damytýǵa sep bolyp otyr.

Mańǵystaý munaıy men gazy sondaı-aq álemdegi suranysqa eń kóp ıe ónerkásip salasy - munaı hımııasyn damytýǵa múmkindik berip otyr.

«Aqtaý teńiz aılaǵy» arnaıy ekonomıkalyq aýmaǵy ınvestorlardy kóptep tartyp otyr, onda búginde ımportty almastyrýshy, básekege qabiletti jáne qosymsha quny joǵary ónimder shyǵaratyn jáne jańa tehnologııalarǵa negizdelgen óndirister qurylýda. Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasyn jáne Mańǵystaý oblysynyń Indýstrııalandyrý kartasyn ázirleý sharalarynyń aıasynda jalpy smetalyq quny 25,3 mıllıard AQSh dollaryn quraıtyn 43 ınvestıtsııalyq joba Kartaǵa engizildi. Bul jobalardy júzege asyrýdyń arqasynda barlyǵy 37 553 jańa jumys orny qurylady.

QR Indýstrııa jáne saýda mınıstrligi búginde elimizdiń Indýstrııalandyrý kartasynyń aldyn-ala tizbesin ázirlep otyr, oǵan Mańǵystaý oblysy boıynsha 12 joba qosylǵan. Olardyń jeteýi Aımaqtyq ındýstrııalandyrý kartasyna engizilse, bes joba - Respýblıkalyq ındýstrııalandyrý kartasyna engen. 43 jobanyń qalǵan 31-i qazir qaralyp jatyr. 2010 jyly - 8 jobany aıaqtap, jańa 4 jobany bastaý josparlanýda. Bıyl aıaqtalǵan jáne áli aıaqtalatyn jobalardyń qatarynda: «Dıirmen kesheni, qurama jem zaýyty bar elevator kesheniniń qurylysy», «Baýtıno kentindegi Shaǵyn qaıyqtardy jóndeý zaýyty», «Teńiz operatsııalaryna qoldaý kórsetý bazasynyń qurylysy», «Qysymmen jumys isteıtin qutylar men separatorlardy jasaý jáne munaı men gaz ónerkásibin qamtamasyz etý úshin qubyrlardy óńdeý jónindegi óndiristik bazanyń qurylysy», «Aqtaý áýejaıynda halyqaralyq jolaýshylar termınalynyń qurylysy jáne ushyp-qoný alańyn qaıta jańartý», «Medıtsınalyq maqsattaǵy suıyq dárilerdi shyǵaratyn farmatsevtıkalyq keshenniń qurylysy», Baýtıno kentinde salynatyn «Burǵylaý eritkishterin ázirleý jónindegi qondyrǵylardyń qurylysy», «Metall qurylǵylary zaýytynyń óndiristik alańynyń qurylysy» bar.

Aǵymdaǵy jyly aımaqta jalpy smetalyq quny 110,9 mıllıard teńgeni quraıtyn jáne 3 443 jumys ornyn qurýǵa múmkindik beretin taǵy 4 jobany bastaý josparlanyp otyr. Olar: «Aqtaý plastıkalyq massa zaýytynyń bazasyndaǵy Jol bıtýmdarynyń óndirisi» jobasy. «Ózen temirjoly - Túrkimenstanmen aradaǵy memlekettik shekara temirjol jelisiniń qurylysy», «Metall qurylǵylary zaýytynyń qurylysy», «Shaǵyn jáne orta bıznestiń qnerkásiptik parki» jobalary.

Shaǵyn bıznes - Ońtústik Qazaqstan ekonomıkasynyń negizi

Respýblıkanyń asa iri aımaqtarynyń biri - Ońtústik Qazaqstan oblysy shyǵysynda Jambyl, soltústiginde Qaraǵandy, batysynda Qyzylorda oblystarymen jáne ońtústiginde Ózbekstan Respýblıkasymen shekaralas jatyr. Onyń jer aýmaǵy 117,3 myń sharshy shaqyrym, munda 2,4 mln. halyq turady.

Oblystyń aýa raıy aýyl sharýashylyǵyn damytý úshin qolaıly. Turǵyndardyń jartysynan kóbi aýyldyq jerlerde turady, olar baǵzy zamannan beri dıqanshylyqpen, mal sharýashylyǵy jáne aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeýmen aınalysady. Aımaqtyń mańyzdy mindetteriniń biri - salany jetildirý. Onyń maqsaty - búkil Qazaqstandy jyl boıyna kókónis-jemistermen qamtamasyz etý. Jyl ótken saıyn jylyjaılar men kóshethanalardyń, tamshylatyp sýǵarylatyn egistikterdiń aýqymy keńeıtilýde. Sonymen qatar óndirý kásiporyndarynyń sany artyp keledi. Aǵymdaǵy jyly sharýalar tarapynan 400 myń tonnadan astam kókónister men jemis-jıdekter ósirildi.

Oblystyń ónerkásip salasynda 182 iri jáne orta kásiporyn jumys isteýde, degenmen eldegi olardyń jalpy óndiriske qosar úlesi tek shamamen 2 paıyzdy qurap otyr. Jyl boıyna aımaqty ındýstrııalandyrý baǵytynda mańyzdy qadamdar jasaldy. Naqtyraq aıtar bolsaq, «Indýstrııaldy aımaq» quryldy. Barlyq ınfraqurylymy saqtalǵan burynǵy fosfor zaýyty aýmaǵynda jańa kásiporyndar salý úshin jer telimderi berilýde. 20-ǵa jýyq joba ákimdik tarapynan qoldaý tapty, birneshe kásiporyn qurylysy júrip jatyr, onyń ishinde sheteldik qarjyǵa salynyp jatqandary da barshylyq. Sonymen qatar jyl basynan beri birneshe ınnovatsııalyq kásiporyn iske qosyldy. Onyń ishinde maqta tsellıýlozasyn shyǵaratyn «Hlopkopromtsellıýloza» JShS, motor maılaryn shyǵaratyn «Hill Corporation» JShS, maqta toqymasyn óndiretin «Oxi Textile» JShS, jún óńdeıtin «Bııazy» BÓK, keramogranıt shyǵaratyn «Keramogranıt» JShS bar.

OQO ekonomıkasynyń ereksheligi - barlyq salalardaǵy shaǵyn bıznestiń qarqyndy damýy. Qazirgi ýaqytta aımaqta 150 myńnan astam shaǵyn bıznes sýbektileri jumys jasaıdy. «Shaǵyn jáne orta bıznes, osy Ońtústik Qazaqstanda sekildi damýy kerek. Bizge qazir 20 myń adam jumys isteıtin alpaýyt kásiporyndar emes, 20-30-50 adam jumys jasaıtyn kásiporyndar qajet. Al atqarýshy bılik osy úshin barlyq jaǵdaılardy jasap, biz bıznes úshin baǵdarlama boıynsha usynyp otyrǵan barlyq jeńildikterdi túsindirýi qajet», - dedi ústimizdegi jyldyń qyrkúıeginde Ońtústik Qazaqstan oblysynda bolǵan Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev.

Qostanaı oblysy - Qazaqstannyń astyq qoımasy

Qostanaı oblysy Soltústik Qazaqstanda ornalasqan, 1936 jyly qurylǵan. Oblys ortalyǵy - Qostanaı qalasy, 1979 jyly qurylǵan, Tobyl ózeni jaǵasynda ornalasqan. Bul Qazaqstannyń iri oblystarynyń biri, ol Oral taýlary, batyssibir jazyǵy men Torǵaı ústirtiniń qıylysynda ornalasqa. Qostanaı oblysy arqyly ótetin iri ózender - Tobyl men Torǵaı. Tobyl ózenimen kóptegen ańyzdardy baılanystyrady.

Oblystyń geografııalyq ornalasýy asa tıimdi. Ol respýblıkanyń 4 basqa oblystarymen (Aqtóbe, Qaraǵandy, Aqmola jáne SQO) jáne Reseı Federatsııasynyń 3 oblysymen (Orynbor, Chelıabi, Korǵan) shektesedi. Oblystyń Reseı Federatsııasymen shekarasynyń uzyndyǵy 1 250 kılometrdi quraıdy.

Qostanaı oblysynyń aýmaǵynda júzden astam ulttar men halyqtar ómir súredi. 2010 jylǵy 1 qańtardaǵy málimettter boıynsha oblys turǵyndary sany - 886.3 myń adam quraǵan, olardyń ishinde 35,9% qazaqtar, 40,7% - orystar, 11,5% - ýkraınalyqtar, 3,8% - nemister, 8,1% - basqa ulttar. Halyqtyń tyǵyz ornalasýy bir sharshy kılometrge 4,5 adamdy quraıdy. Eń halyqtyń kóp shoǵyrlanǵan jerleri Qostanaı, Rýdnyı jáne Lısakovsk qalalary, al az qonystanǵan jerler - oblystyń ońtústik aýdandary, munda halyq tyǵyzdyǵy 1 sharshy kılometrge 0,4-ten 0,8 adamdy quraıdy.

Qostanaı oblysyn Qazaqstannyń astyq qoımasy dep te ataıdy. Kóptegen adamdar ony tyń jerlermen baılanystyrady. Qazirgi ol dándi daqyldardy jetkizýdiń eń úlken orny. Qostanaı oblysynyń jalpy jer aýmaǵy -19 600 myń gektardy quraıdy. Aýylsharýashylyǵy jerleri 18 123,4 myń gektar jer, onyń ishinde 5 659,3 myń gektar nemese aýylsharýashylyǵy jerleriniń 31,2 paıyzyn egistik jerleri, 12 072 myń gektaryn (66 paıyz) jaıylymdar alyp jatyr.

Qostanaı oblysynda ósiriletin dándi daqyldar óziniń joǵary sapasymen erekshelenip, dúnıejúzinde úlken suranysqa ıe. Qazirgi zamanǵy agrarlyq tehnologııalardy qoldanýdyń arqasynda oblystyń jer ıgerýshileri kez-kelgen aýa-raıynda kepildendirilgen ónimdi jınap otyr.

Aımaq sonymen qatar óńdeý jáne tamaq ónerkisibimen de tanymal.

Oblys ortalyǵy Qostanaı - qazirgi kúni eń taza ári ózindik tarıhy bar Qazaqstannyń oblys ortalyqtarynyń qatarynda. Onyń sáýlet kelbetinde jaqsy ózgerister oryn alýda. Jańa qurylystar salynýda, kósheler, gúl baqtary, tarıhı ǵımarattar, áleýmettik jáne sporttyq nysandar qaıta jóndeýden ótkizildi. Muz saraıy salyndy, qalanyń Ortalyq stadıony ÝEFA talaptaryna saı keltirildi, Qazaq drama teatrynyń qurylysy bastaldy. 2004 jyly qala ústinde qaıyrymdylyq aqshalarǵa salynǵan jańa pravoslavty Konstantındik-Elenındik hramnyń kúmbezi sharyqtady. Bıylǵy jyly sobor kafedraldyq degen mártebege ıe boldy. Kúmbezderi altynmen jalatylǵan jeti basty ǵıbadathana Qostanaı men jalpy aımaqtaǵy rýhanı senimniń oıanǵanyn pash etedi.

Shaǵyn qalalardyń ómir súrýi ónerkásip óndirisiniń arqasynda qamtamasyz etilýde. Arqalyq qalasy 1956 jyly allıýmınıı óndirý ónerkásibin damytý maqsatynda quryldy. Jitiqara 1939 jyly quryldy, onyń negizin asbest óndirýmen aınalysatyn «Qostanaı mıneraldary» kásiporny AQ qurady. Rýdnyı qalasy 1957 jyly temir keni ornyn ıgerýge jáne Sokolov-Sarybaı taý-ken kombınatyn salýǵa baılanysty paıda boldy. Oblystyq jer qoınaýy paıdaly qazbalarǵa baı, munda: magnetıtti jáne oolıtti temir rýdasy, boksıt, alqyzyl kómir, asbest, otqa tózimdi jáne kirpish saz balshyǵy, flıýsti jáne tsementti ák, shyny qum, qurylys tastary jáne taǵy basqalary jetkilikti. Magnetıtti rýdalar men quba temirshekterdiń jalpy qory 15,7 mlrd. tonnany quraıdy. Shamamen 400-deı paıdaly qazbalar men mıneraldy shıkizat oryndary barlandy, onyń ishinde 68 jerasty sýy, 19 boksıt ken orny ashyldy, 7 - altyn, bir-birden kúmis pen nıkel bar.

Aımaq aýmaǵynda ıÝNESKO Dúnıejúzilik mura nysandary tizimine engizilgen Naýryzym qoryǵy ornalasqan. Qoryqtyń negizi 1931 jyly qalandy. Munda kóptegen qus túrleri meken etedi. Jyly jaqqa ushyp bara jatqanda olardyń 150-den astam túrlerin baqylaýǵa bolady. Naýryzym qoryǵy - respýblıka soltústiginiń eń basty da qaıtalanbas tabıǵı ǵajaıyptarynyń biri. Ǵalymdar Naýryzymdy dalaly Qazaqstannyń tabıǵat keshenderiniń biregeıi dep sanaıdy. Orman, dala jáne sý-batpaq landshaftardyń úndesýi oǵan bútkil álemniń ǵalymdary men týrısterdiń nazaryn aýdarýda.

Baıqońyr - Jerdiń ǵarysh aılaǵy

Quramyna Baıqońyr qalasy men osylaı atalatyn ǵarysh aılaǵy kiretin «Baıqońyr» ǵarysh kesheni ústimizdegi jyldyń maýsymynda óziniń qurylǵanynyń 55 jyldyǵyn atap ótti.

Qurlyqaralyq ballıstıkalyq zymyrandardy synaý jáne KSRO-nyń zymyrandyq-ıadrolyq qalqanyn qurý úshin polıgon salý týraly sheshimdi 1955 jyldyń 12 sáýirinde KSRO úkimet qabyldady. 1955 jyldyń 2 maýsymynda Keńes Áskeriniń Bas shtaby polıgonnyń uıymdastyrýshylyq-shtattyq qurylymyn bekitti. 2 maýsym kúni «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynyń qurylǵan kúni retinde atalyp ótiledi.

Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin jer aýmaǵynda ǵarysh aılaǵy ornalasqan Qazaqstan men Baıqońyrda ǵaryshtyq baǵdarlamalary oryndalyp jatqan Reseı ǵarysh aılaǵynyń jáne qalanyń tirshililiginiń jańa jaǵdaıy týraly sheshim qabyldady.

1994 jyldyń 28 naýryzynda eki eldiń prezıdentteri Nursultan Nazarbaev pen Borıs Eltsın «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyn jalǵa berý jaǵdaıynda paıdalanýdyń negizgi qaǵıdalary men erejeleri týraly kelisimge qol qoıdy. Reseı ǵarysh aılaǵyn paıdalanǵany úshin Qazaqstanǵa jyl saıyn 115 mıllıon dollar tólep turady. Ózara qaryzdardy óteýden keıin Baıqońyr úshin jalǵa alý aqysyn Reseı 1999 jyldyń 1 qańtarynan beri tólep keledi.

«Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynda «Tsıklon», «Energııa», «Molnııa», «Soıýz», «Rokot» ,«Proton», «Zenıt», «Dnepr» raketa-tasymaldaǵyshtaryna arnalǵan 15 ushyrý qurylǵylary bar toǵyz ushyrý kesheni bar. Qazirgi kúni negizgi aýyrtpalyqty «Soıýz» ǵaryshtyq zymyrandyq kesheni kóterip kele jatyr. Ol Halyqaralyq ǵarysh stantsııasy baǵdarlamasy boıynsha «Soıýz» basqarylatyn jáne júk kemeleriniń ushyrylýyn qamtamasyz etip otyr. Sondaı-aq negizinen kommertsııalyq maqsattardaǵy ushýlardy júzege asyratyn «Proton» aýyr raketalary ushyrylatyn «Proton» ǵarysh keshenine de túsip otyrǵan júktiń salmaǵy aýyr.

Ǵarysh aılaǵynda raketalar men jer serikterin qurastyrýǵa arnalǵan 11 montajdyq-synaq keshenderi bar. «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń ońtústik-batys bóliginde, Qyzylorda oblysynyń aýmaǵynda ornalasqan, jalpy kólemi 6,7 myń sharshy kılometr jerdi alyp jatyr. Zymyran-tasymaldaǵyshtardyń birinshi satysynyń qulaýy úshin 18 mıllıonnan astam jer telimderi bólingen.

Ǵarysh aılaǵynyń ákimshilik ortalyǵy bolyp tabylatyn Baıqońyr qalasynda qazirgi kúni 70 myńǵa jýyq adam turyp jatyr. RF halyq sanaǵynyń sońǵy málimetteri boıynsha, qala turǵyndarynyń 60 paıyzyna jýyǵyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary, qalǵandary Reseı azamattary quraıdy

Jalǵa alý jaǵdaıynda «Baıqońyr» ǵarysh kesheniniń jumys isteý jáne tirshiligin qamtamasyz etý máselelerin retteıtin negizgi organy bolyp Qazaqstan Respýblıkasy men Reseı Federatsııasynyń arasyndaǵy yntymaqtastyq týraly Úkimetaralyq komıssııanyń «Baıqońyr» kesheni boıynsha qazaqstandyq-reseılik kishi komıssııasy tabylady. Ol 1997 jyly qurylǵan.

Baıqońyr» kesheni boıynsha qazaqstandyq-reseılik kishi komıssııa eki taraptaǵy tóraǵalary QR Ulttyq ǵarysh agenttiginiń tóraǵasy Talǵat Musabaev pen Reseı Federaldyq Ǵarysh agenttiginiń jetekshisi Anatolıı Permınov.

Aqtóbe oblysy: ındýstrııalandyrý jolynda

Aqtóbe oblysy, 1932 jyldyń 10 naýryzy kúni qurylǵan, Qazaqstannyń batys aımaǵynda ornalasqan jáne aýmaǵy boıynsha Qaraǵandy oblysynan keıin ekinshi oryndy alady.

Aýmaǵy úlken aımaq ońtústiginde Ózbekstan memleketimen, soltústiginde Reseımen shekaralasady. Aqbóbe oblysy sonymen qatar Qazaqstannyń alty aımaǵymen, atap aıtqanda shyǵysynda - Qostanaı, Qaraǵandy, Qyzylorda oblystarymen, batysynda - Mańǵystaý, Atyraý jáne Batys Qazaqstan oblystarymen shekaralasady. Oblys shekarasy Oral taýlarynyń salalary - Muǵaljardyń kishi taýlary bolyp tabylatyn Eýropa pen Azııa toǵysynda ornalasqan. Oblys batysynda Kaspıı mańy oıpatymen, ońtústiginde Ústirt jonymen, ońtústik-shyǵysynda Turan oıpatymen jáne soltústik ortalyǵynan ońtústikke qaraı Muǵaljarmen shekaralasatyn aýmaqty alyp jatyr. Aqtóbe oblysynyń batysynda Kaspıı mańy oıpaty, ońtústik shyǵysynda adyrly qum massıvteri, Aral mańy Qaraqumdary men Úlken jáne Kishi Borsyq qumdary bar.

2010 jyldyń 1 qyrkúıegindegi málimet boıynsha oblystaǵy halyq sany - 724,1 myń adamdy quraǵan, sonyń ishinde qala turǵyndary 395,4 myń adam (54,6%), aýyl halqy 328,7 myń adam (45,4%). Halyqtyń basym bóligi, ıaǵnı 80 paıyzǵa jýyǵy qazaqtar, basqa bóligi orys, tatar, ýkraın, nemis jáne basqa da ulttardan turady.

Aımaqtyń óndiristik ál-aýqaty negizin básekege qabiletti ónimderin álemdik naryqqa shyǵaryp júrgen biregeı ónerkásiptik keshender quraıdy. Olar - Qazaqstanda qazylatyn hrom keniniń búkil kólemin qamtyp, ınnovatsııalyq tehnologııalar bazasy bar ónerkásiptik qýattylyǵyn iske qosyp otyrǵan «Don taý-ken baıytý kombınaty» AQ; «TNK«Qazhrom» AQ quramyna kiretin jáne qazaqstandyq ferro qorytpanyń tórtten birin óndiretin «Aqtóbe ferroqorytý zaýyty» AQ; hrom tuzdaryn, hrom totyqtaryn, hrom angıdrıdin, natrıı bıhromatyn óndiretin «Aqtóbe hımııalyq baılanys zaýyty» AQ; Jańajol jáne Keńqııa ken oryndaryn óńdeı otyryp, oblystaǵy ónerkásiptik jáne áleýmettik nysandarǵa iri ınvestıtsııa quıyp otyrǵan «SNPS - Aqtóbemunaıgaz» AQ iri munaıgaz kásiporyndarynyń biri bolyp tabylady.

Aqtóbe oblysynyń óńirde jańa óndiristerdi iske asyrýǵa negiz bolyp otyrǵan orasan zor tabıǵı resýrstary men aıtarlyqtaı zııatkerlik ál-aýqaty bar. Bul aımaqty munaıly ólke dep ataǵanymen, bul jerde óndirýshi salalardy damytýǵa baǵyttalǵan jańa baǵdarlamalar ázirlenip, sonymen qatar shıkizatty tereń óńdeýge arnalǵan tehnologııalar engizilýde.

Oblysta Qazaqstan Respýblıkasynyń ónerkásiptik kóleminiń 9 paıyzy shyǵarylady. Aǵymdaǵy jyldyń 9 aıyndaǵy qorytyndylar boıynsha ónerkásiptik ónimniń kólemi 653,2 mlrd. teńgeni qurady. Ónerkásiptiń barlyq salalarynda ósýdiń jaǵymdy qarqyny baıqalady. Aqtóbe oblysynyń syrtqy saýda aınalymy 2010 jyldyń qańtar-qyrkúıek aılarynda 5 670,1 mln. AQSh dollaryn, sonyń ishinde eksport - 4 702,1 mln. AQSh dollaryn, ımport - 968,0 mln. AQSh dollaryn qurady.

Aqtóbe oblysynda 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan eldegi Údetilgen ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý jónindegi memlekettik baǵdarlama oıdaǵydaı júzege asyrylyp, ekonomıkanyń naqty salalarynda josparlanǵan ósý ekpinine qol jetkizildi, ónerkásiptik óndiristiń de qarqyndy damýy baıqalady.

Aqtóbe oblysy aǵymdaǵy jyldyń 9 aıynyń qorytyndysy boıynsha el aımaqtary ishinen ındýstrııaldyq-ınnovatsııalyq damý qarqyny kórsetkishteri arasynda birinshi oryndy aldy.

Ústimizdegi jyldyń 1 qazanyndaǵy jaǵdaı boıynsha respýblıkanyń Indýstrııalandyrý kartasyna engizilgen 12 jobanyń tórteýi paıdalanýǵa berilgen.

Pavlodar oblysy - Qazaqstan energııasynyń ortalyǵy

Pavlodar oblysy 1938 jyldyń 15 qańtarynda qurylǵan. Oblys Eýrazııa qurlyǵynyń túbinde, Atlantıka jáne Tynyq muhıttarynan teń qashyqtyqta ornalasqan, aýmaǵy 127,5 myń shaqyrymdy quraıdy. Oblystyń basym bóligi jer sharynyń úlken jazyǵy - Batys Sibirdiń ońtústiginde jatyr. Bul óńirdi qazaq halqy erteden Saryarqa dep ataıdy.

Oblys halqynyń sany - 752,2 myń adam, óńirdi 100-ge tarta ulttar mekendeıdi. Oblystaǵy úsh qalady 502,9 myń adam turady, halyqtyń basqa bóligi aýylda eldi mekenderde qonys tepken.

Oblysty kóbine kóp Pavlodar Ertisi dep ataıdy, oblys aýmaǵy boıynsha Qytaıdan Reseıge qaraı jyldyq aǵysy 100 sharshy shaqyrym bolatyn transshekaralyq Ertis ózeni aǵyp jatyr. Bul jerden álemde teńdesi joq 500 shaqyrymdy alyp jatqan, eldiń ónerkásiptik ortalyqtaryn sýmen qamtamasyz etetin Ertis-Qaraǵandy aryǵy bastalady.

Óńir tyńaıtqyshtarǵa óte baı - bul jerde Qazaqstandaǵy kómirdiń úshten biri, altynnyń 9,4 paıyzy, mystyń 3,7 paıyzy, qumdardyń 32 paıyzy, ák tas qosyndylardyń 32 paıyzy bar. Belgili bolyp otyrǵan 115 barlanǵan paıdaly qazbalar ken ornynyń 48-i paıdalanylyp jatyr. Oblys ındýstrııalyq turǵydan damyǵan óńir, Ekibastuz jylý-energetıkalyq kesheni asa belgili. Zamanaýı tehnologııalarmen jumys isteıtin iri kómir razrezderinde qatty otynnyń jalpy respýblıkalyq kóleminiń 70 paıyzy alynady. Ekibastuzdyń qatty kómirimen Qazaqstannyń iri úsh elektr stantsııalary jumys isteıdi, olar resýpblıkadaǵy elektr qýatynyń 40 paıyzynan astamyn shyǵaryp otyr. Ekibastuz kómiri reseılik elektr stansalaryna iri kólemde satylady.

2010 jyl Pavlodar oblysynyń tarıhynda údetilgen ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýymen este qalatyn boldy. Birinshi jarty jyldyqta 12 iri joba júzege asyryldy. Kásiporynda jylyna 250 myń tonna taza alıýmınıı shyǵarýǵa múmkindik beretin elektrolızdi zaýyttyń ekinshi kezeńin iske qosýǵa QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qatysqan bolatyn.

Aqsý ferroqorytý zaýytyna jańa tehnologııalyr engizilip, Pavlodarda qubyr men ılemdelgen temir buıymdaryn shyǵarý ıgerildi, vakkýmdy bolat peshi iske qosyldy. Munaıhımııalyq zaýytta «Eýro» janarmaılaryn óndirýge arnalǵan sýtekti qurylǵy salynǵan, membrana tehnologııasy boıynsha hlor shyǵaratyn kásiporyn iske qosylýǵa daıyndalýda. Búgingi tańda oblys úlesine respýblıkanyń ónerkásiptik óndirisiniń 7 paıyzy tıesili.

Pavlodar oblysy talaı talanatty adamdardyń kindik qany tamǵan jer, bul ólkede álemdik deńgeıdegi ǵalym, qazaqtyń birinshi akademıgi Qanysh Sátpaev dúnıege kelgen. Aımaq boıynsha bilim berý júıesi oıdaǵydaı damyp keledi, Pavlodar memlekettik ýnıversıteti, Eýrazııalyq ınnovatsııalyq ýnıversıtet pen Memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýt eýropalyq bilim berý qurylymymen yqpaldasýda, sheteldik ýnıversıtettermen tájirıbeler almasýda, mamandardy daıarlaýdyń sapasyn arttyrýda.

Pavlodar oblysy tarıhtyń qaıǵyly kezeńderin de jadynan shyǵarmaıdy. Saıası lańkesttik jyldarynyń qurbandaryna aınalǵan tulǵalar esimi «Estelik kitaby» atty toptamaǵa jazylǵan. Saıası tutqyndardyń lageri ornalasqan Ekibastuzda eskertkish ashylyp, qaza tapqanardyń zıraty qalpyna keltirildi.

Shyraıly meken - Shyǵys Qazaqstan oblysy

Shyǵys Qazaqstan oblysyn «Qazaqstannyń táji» dep ataıdy. 283,3 myń sharshy shaqyrymdy alyp jatqan óńir kórshiles úsh iri memleketpen, atap aıtqanda Reseı, Qytaı jáne Mońǵolııa elderimen shekaralasady.

Aımaqtyń ǵajap kelbeti tabıǵatynyń sulýlyǵymen, ár alýandyǵymen ǵana shektelmeıdi, oblys paıdaly tabıǵı qazbalarǵa da óte baı. Bul jerde tabıǵı aımaqtardyń barlyq túri, ormandar, dala jazyqtary, shóleıtter men jartylaı shóleıtter, sarqyramalar men mıneraldy bulaqtar, muzdardyń máńgi jibimes tońdary men alpilik shalǵyndar bar. Altaı-Saıan aýmaǵynda oryn tepken ekologııalyq aımaqty ıÝNESKO álem óńirleriniń tabıǵı etalony retinde bólip erekshelegen. Bul jerde respýblıka orman qorlarynyń shamamen 60 paıyzy jáne eldegi tuşy sýlar qorynyń 80 paıyzy bar. Aımaqta eki myńna astam kól men 800 ózen bar.

Ósimdikter álemi men haıýanattar áleminiń ár alýandyǵy men kóptigi turǵysynan tamasha ólkede esten ketpes saıahat jasaýǵa, tabıǵı kásip jasaýǵa, kóne emdeý túrlerin jasaýǵa úlken múmkindik bar. Solardyń biri buǵynyń múıizimen emdeý. Qaton-Qaraǵaı tabıǵat qoryǵynda maraldar ósirilip, olardyń múıizderin kesý arqyly múıizdári daıyndalady, bul dári adamnyń ımmýnıteti men kúsh-jigerin qalpyna keltiredi.

Al aımaqtyń jer qoınaýynda polımetall kenderiniń sırek kezdesetin túrleri bar. Bul óńirdegi ken oryndarynyń qazba baılyqtary keshendi bolyp keledi, qorǵasyn men myrysh, bolat pen kadmıı, vısmýt, altyn men kúmis, selen, tellýr, ındıı men súrme bar. Ken baılyqtarynyń kóptigi, polımettaldar men sırek kezdesetin metaldardy qazý aımaqtyń ónerkásiptik ereksheligin de qalyptastyrdy. Aıta keterligi, bul kásiptiń tarıhı tereńde jatyr. Álemge áıgili bolǵan Berel qorǵandary men Shilikti ańǵarynyń arheologııalyq qazba jumystary bul óńirde altyn Gerodot zamanynda, bizdiń dáýirimizdiń 3 ǵasyrynda qazylǵanyn jáne altynnan ádemi zergerlik buıymdardyń jasalǵanyn kórsetti. Bul jerde, ıaǵnı Patshalardyń ańǵarynda skıf-saq taıpalarynyń jerlengen jerleri tabylǵan, al ǵalymdar bolsa Shyǵys Qazaqstan ornalasqan Altaı jeri alǵashqy túrikterdiń otany ekenin aıtady.

Alaıda Shyǵys Qazaqstan tarıhynyń tamyry odan da tereńde jatyr, burynǵy zamanda Zaısan sýy men onyń jaǵasynda dınozavrlar bolǵan. Qytaımen shekaralas aýmaqtardaǵy kólderde búginniń ózinde burynǵy dáýirlerdiń jasandy estelikteri saqtalǵan, al tańǵajaıyp tabıǵı ereksheliktiń shyn ekenine kóldiń betinde keshkisin estiletin áýen sendiredi, sondyqtan ózendi «Hýt-Hýtý-Nor- qońyraýly áýen kóli» dep ataıdy.

Degenmen «Qazaqstannyń táji» mártebesi úshin Shyǵys Qazaqstan eń aldymen adamǵa jáne onyń is-áreketine boryshty. 40 jlydan astam buryn bul óńirde boı kótergen polımetall ónimderiniń barlyǵyn derlik óndiretin ónerkásiptik óndiristik alyp zaýyttar búgingi tańda qaıta jańǵyrtylyp, joǵary tehnologııaly ónimder Qazaqstannyń údemeli ındýstrııalandyrý josparyna saı qatarǵa qosylyp jatyr. Qazaqstannyń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý kartasyna Shyǵys Qazaqstan oblysynan quny júzdegen mıılıard AQSh dollaryn quraıtyn ónerkásiptik kásiporyndardy qurý jónindegi 29 iri ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq joba engizildi.

Álemdegi qorǵasyn men myrysh óndiretin iri kásiporyn «Qaztsınk» zamanaýı mys elektrolızi zaýytynyń qurylysy jobasyn aıaqtaýda. TMD aýmaǵyndaǵy tıtanmagnıttik ónim óndiretin tolyq aınalymdy jalǵyz zaýyt «ÝK TMK» tıtan quımasy men qorytpa óndiretin zaýyttyń qurylysyn aıaqtaýda.

Atom energııa stansalary úshin otyn shyǵaratyn «Úlbi metallýgrııa zaýyty» atty álemdik deńgeıdegi taǵy bir biregeı kásiporyn elektrondy ónerkásipke arnalǵan tantaldy untaq shyǵarý jónindegi jobany aıaqtady. Zaýyt sondaı-aq berılıı óniminiń keń tańdaýly ónimderin shyǵarady. Munaıgaz, kondensator, kabeldi, elektr qurylǵylary men basqa da kóptegen óndirister qaıta jańǵyrtylyp jatyr.

Qazirgi tańda Shyǵys Qazaqstan ǵaryshtyq metaldar men otandyq atom ónerkásibiniń otany ǵana emes, Qazaqstan tarıhyna bul aımaq ulttyq qazaqstandyq valıýta - teńgeniń otany bolyp jazylmaq. Bul jerde táýelsizdik jyldary Úlbi melallýrgııa zaýyty bazasynda ashylǵan «Qazaqstan tıyn saraıy» oıdaǵydaı jumys istep keledi.

ShQO - 1992 jyly qurylǵan Qazaqstandaǵy alǵashqy Dostyq úıiniń de otany. Júz qyryqtan astam ult ókilderi bar aımaq búgingi tańda Shyǵys pen Batys mádenıetiniń birigýiniń arqasynda etnıkalyq damýdyń kóshbasshysy atanyp otyr. Bıylǵy jyldyń jazynda Óskemen qalasynda Etnoaýyl ashylyp, osyndaı aýyldar elimizdiń barlyq qalalarynda da quryla bastady. Etnoaýylda dástúr, mádenıet, tilder, salttar toptastyrylǵan.

Aımaq eń ınnovatsııalyq damyǵan ólke atanýǵa quqyly, Kýrchatov qalasynyń aýmaǵynda Qazaqstannyń Ulttyq ıadro ortalyǵy ashylyp, qazaq ǵalymdary Reseı, Japonııa, AQSh ǵalymdarymen birge termoıadrolyq kún jasaýda birlese jumys istep jatyr.

Bul óńirde úzilissiz uıymdastyrylyp otyratyn dóńgelek ústelder, kóptegen halyqaralyq forýmdar, kezdesýler, konferentsııalar ındýstrııaldy, ınnovatsııalyq jáne adamgerkishilik ál-aýqaty baı Qazaqstannyń shyǵysyna degen qyzyǵýshylyqty anyq kórsetedi. Árıne, eń aldymen bul aımaqtyń Qazaqstan, Reseı, Qytaı, Mońǵolııa shekaralarynyń túıisinde jatqandyǵymen baılanysty. Bul elderge transsheralyq Ertis, Úlken Altaı óńirleri ortaq, ekologııalyq júıeleri de ortaq. Bul erekshelikterdiń barlyǵy ózara tıimdi tyǵyz yntymaqtastyq ornatýǵa tamasha múmkindik beredi.

Aıta keteıik, tereń yntymaqtastyq máseleleri Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Reseı Prezıdenti Dmıtrıı Medvedevtiń qatysýymen aǵymdaǵy jyldyń 6 qyrkúıeginde Shyǵys Qazaqstannyń ortalyǵy Óskemen qalasynda ótken shekara mańy yntymaqtastyǵynyń 7-nshi forýmynda talqylanǵan bolatyn.

Batys Qazaqstan bolashaqqa batyl qadam jasap barady

1932 jyly qurylǵan Batys Qazaqstan oblysy elimizdiń batys qaqpasy bolyp tabylady.

Aýmaǵy 151,3 myń sharshy shaqyrymdy alyp jatqan óńirde 627,3 myń adam turady. Jalpy uzyndyǵy - 2428 shaqyrym Jaıyq ózeni (Qazaqstan aýmaǵyndaǵy uzyndyǵy - 1082 shaqyrym) BQO-ny qaq jaryp aǵyp jatsa, shıpaly sýymen erekshelenetin Shalqar kóli (360 sharshy shaqyrym) Terekti aýdanynda ornalasqan.

Astrahan, Volgograd, Saratov, Samara, Orynbor syndy Reseıdiń bes birdeı aımaǵymen (1532 shaqyrym) jáne Qazaqstannyń Aqtóbe, Atyraý oblystarymen shektesetin BQO respýblıkanyń ónerkásipti-agrarly óńiri bolyp esepteledi. Oblys ekonomıkasynyń negizin ónerkásip óndirisi quraıdy, bıylǵy birinshi jartyjyldyqta onyń ishki jalpy ónimdegi úlesi - 55,1 paıyz.

Aımaqtardyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý qarqyny jóninen respýblıkalyq reıtıngide bıylǵy birinshi jartyjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha Batys Qazaqstan oblysy birinshi oryndy enshiledi.

Sońǵy on jylda BQO-da jalpy aımaqtyq ónim - 7 esege, ónerkásip ónimi kólemi - 10,2, óńdeý ónerkásibi kólemi - 3,7, aýyl sharýashylyǵy ónimi - 2,2, shaǵyn bıznes kásiporyndarynyń ónimi - 2,2 esege, ınvestıtsııa 12,1 paıyzǵa ósti.

Bıylǵy on aıda óńirde 793,1 mlrd. teńgeniń ónerkásip ónimi óndirilse, sonyń 90 paıyzy ken óndirý ónerkásibiniń úlesine tıedi. Álemdegi iri ken oryndarynyń biri - Qarashyǵanaqty sheteldik alıanstyń ıgerip jatqany belgili. Sońǵy kezde onda qazaqstandyq úlesti arttyrýǵa erekshe mán berilýde.

Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasyna sáıkes, uzyndyǵy 550 shaqyrymnan astam «Qarashyǵanaq-Oral» magıstraldy gaz qubyry iske qosylyp, bul oblystyń birqatar aýdandaryn, barlyǵy 146 eldi mekendi gazben qamtamasyz etýge múmkindik berip otyr.

Batys Qazaqstanda jalpy quny - 271 mlrd. teńge bolatyn 49 ınvestıtsııalyq joba júzege asyrylyp jatsa, sonyń toǵyzy (90 mlrd. teńge) respýblıkalyq ındýstrııalandyrý kartasyna engizilgen bolatyn.

Bıylǵy birinshi jartyjyldyqta jalpy quny - 57,9 mlrd. teńge tórt ındýstrııalyq jobanyń tusaýy kesildi. Sonyń biri - óńirdiń energetıkalyq táýelsizdigin qamtamasyz etý baǵytynda qolǵa alynǵan qýaty 54 MVt-tyq Oral gaztýrbınaly elektr stansasynyń alǵashqy kezegi respýblıkadaǵy iri jobalardyń qatarynda bıylǵy 28 maýsymda QR Munaı jáne gaz mınıstri Saýat Myńbaev, oblys ákimi Baqtyqoja Іzmuhambetovtiń qatysýymen paıdalanýǵa berildi. Ekinshi jáne úshinshi kezeńi bıylǵy jeltoqsanda iske qosylatyn bul jobanyń jalpy quny - 10,3 mlrd. teńge.

Sondaı-aq jyl aıaǵyna qaraı quny 30 mlrd. teńgeden astam taǵy birneshe jobany bitirý kózdelip otyr. Sonyń ishinde Chınarev kenishindegi gazdy keshendi daıyndaý qondyrǵysy (28,1 mlrd. teńge) erekshe oryn alady. Tazartylǵan, suıytylǵan gaz jáne kondensatty óndiretin qondyrǵy eksporttyq ónimdi ulǵaıtýmen birge ilespe gazdy da paıdaǵa asyrýǵa múmkindik beredi. Munyń ekologııalyq mańyzy da zor. Sonymen qatar gaz Oral gaztýrbınaly elektr stansasyna bes jyl boıy arzan baǵamen beriledi.

Sońǵy jyldary joǵary tehnologııaǵa negizdelgen munaıgaz salasy jabdyqtaryn shyǵarýǵa mamandanǵan «Batys Qazaqstan mashına jasaý kompanııasy» AQ jeńil ushaq qurastyrýdy da kózdep otyr. Sol sekildi «Oral «Zenıt» zaýyty» AQ shekara qyzmeti úshin «Suńqar», «Búrkit» katerlerin, sondaı-aq sý yǵystyrǵyshtyǵy 230 tonnadaı «Barys» kemesin qurastyrýmen aınalysyp keledi. Basqa da óndiris oryndary damý baǵytyn ustanýda.

Álemniń 95-ten astam elimen baılanys jasaıtyn BQO-nyń saýdadaǵy áriptesteri - Reseı (38,3 paıyz), Gollandııa (12,3 paıyz), Fınlıandııa (10,1 paıyz) jáne basqalar. Bıylǵy segiz aıdaǵy syrtqy saýda aınalymy 1 mlrd. 385 mln. 161 myń AQSh dollaryna jetti, bul - ótken jylǵydan 22 paıyzǵa artyq.

Jambyl oblysy ındýstrıaldy-agrarly bolashaqqa jol tartty

1939 jyly qurylǵan, Qazaqstan Respýblıkasynyń ońtústiginde ornalasqan, 144,2 myń sharshy shaqyrym aýmaqqa ıe, mıllonnan astam halqy bar Jambyl oblysy búgingi tańda áleýmettik-ekonomıkalyq damý úshin orasan zor áleýetke ıe bolyp otyr.

Oblystyń negizgi áleýeti damýdyń qajetti deńgeıine qol jetkizgen nemese nyq damyp kele jatqan bazalyq salalarmen ǵana shektelmeıdi. Aımaq iskerliktiń jańa túrlerin qurýǵa jáne aımaq ekonomıkasynyń alǵa jyljyǵan qurylymyn qalyptastyrýǵa múmkindik beretin ár alýan resýrstar, áriptester men ınvestorlar úshin óziniń qyzyǵarlyq ál-aýqatyna negizdelgen.

Aımaqtaǵy tabıǵı-klımattyq faktorlarl kúshiniń aldyńǵy qatarly salalarynyń biri - baǵytynyń jáne óndiriletin aýyl sharýashylyq ónim túrleriniń ár alýandyǵymen erekshelenetin aýyl sharýashylyq salasy bolyp tabylady.

Jambyl oblysy Qazaqstandaǵy tuşy jer asty sýlarymen qamtamasyz etilgen aımaqtardyń biri. Oblys jer asty sýlarynyń qorlary boıynsha respýblıkada úshinshi orynǵa ıe, sonymen qatar táýligine 4,5 mln. tekshe metr qorlar shyǵaratyn 40 ken orny tabylǵan.

Jyl boıy kún men jelge qanyq, shaǵyn ózenderdiń basym bóligine ıe oblys Qazaqstandaǵy ekologııalyq taza qýat kózi - kún jáne jel elektr stantsııalarynyń damýyna arnalǵan mańyzdy alańǵa aınalýy múmkin.

Bul óńir paıdaly tabıǵat baılaqtarynan kende emes. Óńirde asyl metall - altyn, tústi metalldar qataryna jatatyn - bolat, qorǵasyn, myrysh, qara metaldar qataryn tolyqtyratyn - temir, marganets, hrom, tıtan, vanadıı qory bar. Budan bólek erıtin shpat, barıtter, kómir, mıneraldy tuzdar da bar. Oblys aýmaǵyna respýblıkadaǵy fosfor qorlarynyń 71,9 paıyzy, erıtin shpattardyń 68 paıyzy, altynnyń 8,8 paıyzy, mystyń 3 paıyzy, ýrannyń 0,7 paıyzy tıesili. Mıneraldy resýrstardy ıgerý oblys ekonomıkasynyń eksportqa shyǵarylatyn shıkizat emes sektoryn qurýǵa negiz bola alady.

Shý-Іle óńiriniń sırek kezdesetin mıneraldylyǵy volfram, molıbden, qalaıy, vısmýt, berılıı men basqa de elementterdiń bar bolýymen sıpatalady. Oblys Qazaqstannyń baıyrdan beri ýran shyǵaratyn óńirleriniń biri. Óńir terrıtorııasy zergerlik jáne tehnıkalyq almaz ken oryndarynyń anyqtalýymen sıpattalatyn ońtústik óńiriniń almazdy aımaǵyna jatady. Qurylys materıaldarynyń orasan zor qorlary da bar.

Shý-Sarysý oıpatynyń shetinde tabıǵı gazdyń birneshe oryndary anyqtalǵan. Amangeldi gaz ken ornyn qazǵannan beri 20-dan astam uńǵymalar burǵylanyp, olar táýligine mıllıon tekshe metrge deıin kógildir otyn beredi. Oblys halqy osy óńirdiń gazyn tutynady. Gazkondensat ken oryndary bar, óńirdi óz janar-jaǵarmaımen qamatamasyz etetin gaz ónidirýshi zaýyt salynyp jatyr.

Jambyl oblysy fosfor shıkizatynyń tamasha bazasy bolyp tabylady. 2008 jyly Tarazda hımııa salasynyń máseleleri jónindegi respýblıkalyq keńes ótkizgen Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev eldiń hımııalyq ónerkásibiniń tarıhı ortalyǵy bolyp tabylatyn óńirde hımııa salasyn qaıta jandardyrý kerek ekenin atap ótken bolatyn. «Reseılik jáne qazaqstandyq iri kompanııalar bolyp tabylatyn tórt iri ınvestorlar Jambyl oblysyna bes mıllıard dollarǵa deıin ınvestıtsııa quıýǵa daıyn. Qazaqstan sary fosfordyń úlken qoryna ıe, jáne bul paıdaly qazba qazir álem naryǵynda suranysqa ıe», - degen edi Elbasy.

Oblystyń kezekti bir baǵa jetpes baılyǵy ol árıne adamdar. Aımaq árdaıym bilikti eńbek áleýetimen erekshelenedi jáne de óńir boıynsha birtindep zamanaıý iskerlik orta qalyptasyp keledi. Aımaqta bıznesti damytyp nemese jergilikti kásipkerlikke múddelilik tanytyp júrgen ortalar arasynda OAO «EvroHım», Siemens, GeneralElectric, Robert Bosch, Caterpillar, Qazfosfat, Qaztransgaz, E-4 Toby, MigaGroup, Salmet, Taraz metallýrgııa zaýyty sııaqty basqa da iri qazaqstandyq jáne halyqaralyq kompanııalar bar. Sonymen qatar oblystyń jańa ınfraqurylymyn qalyptastyryp otyrǵan jańa kásiporyndardyń damýy úshin keń aýqymdy múmkindikter qarastyrylǵan. Qazaqstannyń ońtústigindegi eljelgi aımaqtan «Batys Qytaı - Batys Eýropa» tranzıttik kólik dálizi men eldiń batysynan ońtústigine betteıtin gaz qubyry ótedi.

Óńirde úsh tabıǵı qoryq jumys isteıdi. Olarǵa jeke toqtalar bolsaq, 17,5 myń gektar aýmaqty alyp jatqan «Berikqara» shatqalynda Qyzyl kitapqa engizilgen erekshe baǵaly aǵash-buta tektes jáne shópti ósimdikterdiń 50-den astap túrin kezdestirýge bolady, jáne de arqar, úndi jaıralaryn da osy jerden kóre alasyz. 3,07 myń gektar aýmaqty alatyn, Іle Alataýdyń batys taramdarynda ornalasqan «Qaraqońyz» shatqalynda alma, alsha, júzim jemister, úıeńki ormandar, tut aǵashy, grek jańǵaǵy ósiriledi. Sońǵy tabıǵı qoryq Ańdasaı memlekettik zoologııalyq qoryǵy, onyń aýmaǵy 1000 myń gektardy alyp jatyr, Shý ózeniniń oń jaq jaǵalaýynda oryn tepken.

Oblys ortalyǵy Taraz qalasy, VII-VIII ǵasyrlardaǵy Jibek jolynyń eń kóne jáne eń iri saýda-ákimshilik ortalyǵy bolyp tabylady. 2002 jyly Tarazdyń 2000 jyldyǵy atalyp ótilgen bolady.

Oblysta qazaq jáne orys drama teatrlary bar, sonymen qatar fılarmonııa, 5 murajaı, 267 kitaphana, 174 klýb pen mádenıet úıleri jumys atqarýda.

Jambyl oblysy Jaqsylyq Úshkempirov, Serik Qonaqbaev, Bahtııar Artaev syndy olımpıada chemopıondarynyń ólkesi. Qazirgi kezde aımaq boıynsha aldaǵy bes jylǵa arnalǵan Jambyl oblysynyń damýy jónindegi strategııalyq baǵdarlama daıyndalǵan.

Syr eli, jyr eli - Qyzylorda oblysy

1938 jylǵy 15 qańtarda irgesi qalanǵan Qyzylorda oblysy respýblıkanyń tústik bóliginde, Syrdarııa ózeniniń orta aǵysy boıynda, Aral teńiziniń shyǵys jaǵynda, negizinen Turan oıpatynyń endiginde ornalasqan. Oblystyń shyǵys jaqtaǵy eki aýdany teristik betkeıine Qarataý jotasynyń sońǵy silemderi kelip jyǵylsa, aımaqtaǵy Araldan basqa aýdandardyń barlyǵy tústiginde Qyzylqum buırattarymen shektesip jatyr.

Sońǵy, 2009 jylǵy halyq sanaǵynyń qorytyndysy boıynsha oblys aýmaǵynda 978,8 myń adam turady. Olardyń 284,3 myńy qala turǵyndary, 394,5 myńy aýyl turǵyndary. Qyzylorda oblysynda turatyn halyqtyń arasyndaǵy qazaqtardyń úles salmaǵy 95,3 paıyzdy quraıdy. Jalpy, aımaqty 80-ge jýyq ulttar men ulystardyń ókilderi meken etedi.

Qyzylorda oblysynyń jer qoınaýy mıneraldy-shıkizat qorlaryna asa baı. Munda respýblıka jerindegi vanadıı qorynyń 65 paıyzy, ýrannyń 14 paıyzǵa jýyq bóligi, qorǵasynnyń 10 paıyzy shoǵyrlanǵan. Sol sııaqty elimizdegi tórtinshi munaıly aımaq bolyp tabylatyn bul óńirde respýblıkadaǵy munaı, gaz jáne kondensattyń 5 paıyzdyq mólsheri jınaqtalǵan. Al ótken jyldan beri Qumkól dalasynan tabıǵatta sırek kezdesetin aq munaı shyǵaryla bastady.

Sońǵy jyldary ónerkásip óndirisin órkendetýge kóp kóńil bóle bastaǵan oblys aýmaǵy áli de agroónerkásiptik óńir bolyp tabylady. Bul jerde eginshilik túgeldeı sýarmaly júıege baǵyndyrylǵan. Sonyń ishinde kúrish daqylynyń alatyn orny óte úlken. Óńirdiń basty daqyly bolyp sanalatyn kúrishtiń kólemi ótken ǵasyrdyń 1985 jyldary oblysta 85 myń gektarǵa deıin jetken. Biraq sodan keıingi jyldardaǵy sý tapshylyǵy men Aral apatynyń áseri atalmysh daqyl egiletin egistik alqabynyń kólemin kúrt qysqarýyna ákep soqtyrdy. Degenmen, sońǵy jyldary óńirde kúrishtiń burynǵy dańqyn kóterip, kólemin arttyrýǵa aıryqsha mán berilip keledi. Sonyń arqasynda jyl saıyn aýqymy artyp kele jatqan kúrish egisiniń kólemi bıyl sońǵy 25 jyldan beri qaıtalanbaǵan kórsetkish - 77 339 gektarǵa jetti. Osy alqaptardan alynatyn ónim de keıingi 17 jylda bolmaǵan kórsetkishti ıelendi. Sóıtip, joǵarydaǵy jerlerdiń ár gektarynan 48,6 tsentnerden ónim alyndy. Buǵan bıyl iske qosylǵan Kóksaraı sý retteshiginiń paıdasy tıip otyr. Ońtústik qazaqstan oblysynyń aýmaǵynda ornalasqan bul sý qoımasy qys boıy artyq sýdy ózinde jınap, Syrdyń orta aǵysy boıynda tasqyn oryn almaýyn qamtamasyz etýmen birge, kóktem jána jaz aalarynda kúrishke qajetti sýdyń ýaqytyly jáne kerekti mólsherde berilip turýyna, sóıtip sý tapshylyǵy bolmaýyna septigin tıgizdi.

Soltústik Qazaqstan oblysy

Soltústik Qazaqstan oblysy 1936 jyly qurylǵan. Aýmaǵy 97,99 myń. sh.km. Halqynyń sany 643,3 myń adam. Turǵyndardyq etnıkalyq quramy qazaqtar - 218,6 (33,7%) myń adam. Orystar - 313,4 (48,3%) myń adam. Qalǵandary basqa ul t ókilderi.

Geografııalyq ornalasýy. Soltústik Qazaqstan oblysy (SQO) Qazaqstannyń soltústiginde, fızıkalyq-geografııalyq jaǵynan alsaq - Batys-Sibirdiń ońtústik shetinde jáne azdap Qazaq usaqshoqylyǵynyń (Sary-Arqa) aýmaǵynda ornalasqan. Oblystyń soltústik núktesiniń koordınatalary: 55˚26΄ s.e. (bul Máskeý endigine sáıkes keledi) jáne 68˚59΄ sh.b., shetki ońtústik núktesiniń - 52˚13΄ s.e. jáne 67˚19΄ sh.b., shetki batys núktesiniń - 54˚00΄ s.e. jáne 65˚57΄ sh.b., shyǵys núktesiniń - 52˚50΄ s.e. jáne 74˚02΄ sh.b. Shetki núkteler arasynda gradýstaǵy qashyqtyq boılyq boıynsha 8˚05΄, endik boıynsha - 3˚13΄ quraıdy. Soltústik-ońtústik baǵyttaǵy shetki núkteler arasynda tike boıynsha qashyqtyq 375 km, batys-shyǵys - 602 km teń. Oblys Reseıdiń Kalýga, Týla, Tambov oblystarymen bir endikte ornalasqan. Alaıda, olardan tabıǵı jaǵdaıymen ózgeshelenedi, teńiz ben muhıttan alshaq ornalasqannan shuǵyl kontınentti aýa raıymen sıpattalady. Óziniń jáne irgeles aýmaqtardyń jalpy tegistigi ashyq merıdıonaldyq jáne endik aýa aınalymyna sebep bolady.

Oblys aýmaǵy soltústikte RF Qorǵan, Túmen, jáne Omby oblystarymen, ońtústikte - QR, Aqmola oblysymen, batysta - Qostanaı jáne shyǵysta - Pavlodar oblystarymen shektesedi.

Aýa raıy jáne agroklımattyq resýrstar.Soltústik Qazaqstannyń eń úlken materıktiń ortasynda ornalasýy aýa raıynyń shuǵyl kontınenttiligin qalyptastyrǵan, oǵan qatty jel jáne borandarmen uzaq qys, qysqa da, ystyq jaz tán.

Oblysta paıdaly qazbalardyń kóptegen túri tabylǵan jáne ártúrli-deńgeıde zerttelgen. Paıdaly qazbalardyń 286 kózi tabylǵan. Onyń ishinde 34 - metalldyq, 2 - metaldyq emes, 217 - qurylystyq jáne tehnologııalyq shıkizat jáne 33 - jer asty sý, olardyń 6 mıneraldy.

Oblystyń aýmaǵy Soltústik Qazaqstan ýran keni, almas jáne qalaıy-sırek kezdesetin metal provıntsııasynyń bóligi bolyp tabylady. Onda mańyzdy mıneraldy shıkizat qory tabylǵan, ol: qalaıy -65%, tsırkonıı- 36,6%, ýran -19%, tıtan - 5%, volfram - 1,1% boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń balansynda quraıdy. Mıneraldy-shıkizat bazasyn keńeıtý bolashaǵy bar, ásirese oblysymyzdyń ońtústik-batysynda. Munda paıdaly qazbalardyń jáne altyn, kúmis, tehnıkalyq jáne zergerlik almas, qalaıy, tıtan, túrli tústi jáne sırek kezdesetin metal, qońyr kómirdiń qory bar.

Igerýge birshama daıyndalǵandary Grachev, Kosachın, Semizbaı ýran kózderi bolyp tabylady. Obýhov-tıtan-tsırkondik keni, Syrymbet - qalaıy, Soltústik-Baılıýsty jáne Dombyraly-2 altyn kózderi.

Keıbir qurylys tastar men qum kózderi ǵana paıdalanýǵa berilgen. Kalıbek jáne Jaqsytuz kólderinde as tuzyn óndirý júrgiziledi.