«Qazaqstan barysy» - álem halqyn qyzyqtyratyn joba» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Pavlodar oblysy ortalyǵynda 18-19 qyrkúıek kúnderine belgilengen «Qazaqstan men Reseıdiń ІH Aımaqaralyq yntymaqtastyq forýmyna» arnalǵan sharalar bastaldy. Búgin sharaǵa eki memlekettiń Prezıdentteri qatysady. Al keshe jumys saparymen Pavlodarǵa Elbasy Nursultan Nazarbaev keldi. Qazaqstan men Reseıdiń aımaqaralyq iskerlik yntymaqtastyǵynyń IX forýmy aıasynda Elbasy aldymen elektrolız zaýytynyń bazasynda salynǵan jańa anodty óndiristi aralap kórdi. Kásiporyndy aralaý barysynda Nursultan Nazarbaev ujymmen áńgimelesti, sondaı-aq iske qosý-retteý jumysyn bastap berdi jáne anodty kúıdirý jónindegi keshendi iske qosty. «Men sizderdi zamanaýı anodty zaýyttyń ashylýymen quttyqtaımyn. Bul - múlde jańa biregeı tehnologııa. Endi sizderde turaqty jumys jáne jaqsy eńbekaqy bar. «Qazaqstan elektrolız zaýytynyń» josparynda keleshekte quıý óndirisin keńeıtý qarastyrylǵan», - dedi Memleket basshysy. Osy mańyzdy forým aıasyndaǵy Elbasynyń óńirge sapary jaıynda «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Yntymaqtastyq kókjıegi ıntegratsııalyq, ınnovatsııalyq damý arqyly keńeıedi» atty maqalada jazylǵan.
Sonymen qatar osy basylymnyń jazýynsha, eńbek adamyna degen erekshe qurmet bizde odan ári jalǵasyn tabatyn bolady. Prezıdent Nursultan Nazarbaev Soltústik Qazaqstan oblysyna jasaǵan jumys saparynda osylaı dep, ár adamnyń ómirdegi qoǵamdyq jaýapkershiligin arttyrý mindetin alǵa qoıdy. «Nursultan Ábishuly jazdyń qurǵaqshylyǵyna qaramastan oblys dıqandary bıyl da mol astyq jınaǵaly otyrǵanyn atap kórsetti. Búginde 3,8 mıllıon gektar dándi daqyldar alqabynyń 85 paıyzy bastyrylyp, gektar berekeli 12,4 tsentnerden aınalýda. Jarys kóshin Qyzyljar aýdany bastap keledi. Munda ortasha túsim -16 tsentner. Jekelegen sharýashylyqtardyń kórsetkishi tipti joǵary. Onyń naqty úlgisin vagýlındikterdiń qajyrly qımylynan-aq baıqaýǵa bolady. Elbasy egin alqaptaryn aralap kórgennen keıin seriktestik basshysy Mádı Ibraevty áńgimege tartty. Ol egistik alqap 13 myń gektardy quraıtynyn, 8100 gektar jerge egilgen dándi daqyldardy jınaý búgin aıaqtalatynyn, ortasha túsim 28 tsentnerden asyp túskenin jetkizdi»,-dep jazady gazet. Atap aıtqanda, Memleket basshysynyń SQO óńirine jasaǵan sapary týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Adam ıgiligi - ómirde, al ómir - eńbekte» atty taqyryppen jaryq kórdi.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Adam kapıtalynyń sapasyn kóterý úshin onyń bilimi joǵary bolýy shart. Al búgingi bilimdi baǵalaý aqparattyq zaman aǵymynan qalmaýy tıis. Olaı bolsa, ǵylym men tehnıkanyń damýy alǵa shyǵyp ketken zamanda bilimdi baǵalaý qalaı júrgizilýi kerek? Biz qandaı adamdy bilimdi dep aıtamyz? Osy tektes másele keshe Astanada ótken Bilim berýdi baǵalaý jónindegi halyqaralyq qaýymdastyqtyń 38-konferentsııasynda talqyǵa tústi. Álemniń 39 elinen 300-deı jetekshi sarapshy qatysqan bul jıyn qaýymdastyqqa múshe elderde jyl saıyn ótip turady. Maqsat - bilim sapasyn durys baǵalaýdyń júıesi men tehnologııasyn talqylaý. Sonyń jemisi me eken, bizdiń elde bilimdi «12» balmen baǵalaýdy engizý týraly sóz qozǵala bastaldy. «12» baldyq baǵalaý aspannan túspepti. Damyǵan elderde áldeqashannan beri bar. Máselen, damyǵan elderde sabaqtan «5» alsańyz bilimdi balaǵa jatpaısyz. Bilimińiz moıyndalý úshin «12» ball alýyńyz kerek. Osy jaıynda tolyǵyraq bilgińiz kelse «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «12»-lik baǵaǵa áli-aq úırenip ketemiz» atty maqalany oqyńyz.
Sondaı-aq osy basylym betinde «Qazaqstan barysy» - álem halqyn qyzyqtyratyn joba» atty taqyrypta maqala jarııalanǵan. Qazaq kúresi jankúıerleriniń delebesi qozar kún jaqyn! Aldaǵy senbide, 22 qyrkúıekte elimizdiń bas qalasyndaǵy «Saryarqa» velotreginde Qazaqstan Prezıdentiniń júldesi úshin qazaq kúresinen «Qazaqstan barysy» respýblıkalyq týrnıri ótedi. Osy uly doda qarsańynda onyń uıymdastyrýshylary alaqandaryn ysqylap, sporttyq dýmandy taǵatsyzdana kútken aqparat quraldarynyń ókilderimen kezdesti. «Bul tek taza sporttyq shara emes, onyń patrıottyq, ıdeologııalyq máni zor. Ol - sondaı-aq áleýmettik joba. Biz áý bastan-aq bul týrnırdi boıynda bula kúshi bulqynǵan jastarymyz, ásirese, aýyl jastary úshin joǵary kóteriler «áleýmettik lıft» retinde usynýdamyz» , - dedi «Qazaqstan barysy» qazaq kúresin damytý qorynyń prezıdenti Arman Shoraev
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Bosanýǵa baılanysty beriletin járdemaqyny jyldyq ortasha aılyq jalaqymen eseptemeı, bárine birdeı etý kerek pe?» atty maqala jarııalap, kókeıkesti másele kóterdi. Basylymnyń jazýynsha, jyl saıyn elimizdegi bosanǵan analarǵa 200 mlrd teńge kóleminde qarjy bólinedi eken. Al bul qarjynyń 90 paıyzyn joǵary mólsherde jalaqy alatyn analar ıelenetin kórinedi. Sebebi elimizde bosanýǵa baılanysty beriletin járdemaqy (analardyń dekrettik demalysy men bala bir jasqa tolǵansha tólenetin járdemaqy) bolashaq ananyń jyldyq ortasha aılyq jalaqysymen eseptelinedi. Tipti osyndaı jolmen esepteý arqyly 6 mıllıon teńgege sheıin járdemaqy alýǵa bolatynyn mamandar anyqtap otyr. Tıisinshe tómengi mólsherdegi jalaqy alatyndar budan júz ese tómen mólsherdegi járdemaqyny qanaǵat etedi. «Bosanýǵa baılanysty beriletin járdemaqyny jyldyq ortasha aılyq jalaqymen eseptemeı, bárine birdeı etý kerek pe?» - degen saýaldy gazet tilshisi «Oı- kókpar» aıdarynda mamandar talqysyna salyp kórgen edi.
Osy basylymnyń búgingi sanynda jastardyń esirtkige elitýi máselesi kóterilip otyr. Jasyratyny joq, esirtkige táýeldilik kún ótken saıyn artpasa, kemimeı otyr. Sonyń ishinde jasóspirimderdiń esirtkige táýeldiligi tóbe shashyńyzdy tik turǵyzady. Attandap, bekerge atqa qonyp otyrǵan joqpyz. Sebebi kóp jaǵdaıda 13-14 jastaǵy jasóspirimder ýlanyp júr. Jasóspirimder bul kúni jelim, syr, janarmaı, ushýǵa beıim eritkish sekildi ýytty zattardy ıiskep, elirýde. Erteń egiletinine kúmán joq. Narkologııalyq tirkeýde tek resmı sandar sóıleıdi. Al ol tizimge enbeı qalǵandary qansha? Osy suraqqa jaýap alý maqsatynda gazet tilshisi «Eles sońynda elirip júrgen jastardy qalaı toqtatamyz?!» degen kólemdi maqalany oqyrmandaryna arnap otyr.