Qazaqstan azamattyǵyn alatyn sheteldikter qazaq tilin bilýge mindetti bolady
«Endi Qazaqstan azamattyǵyn alǵysy keletin azamattar ótinish berý úshin eń aldymen qazaq tilin bilýi shart. Keminde aýyzeki deńgeıde meńgerýi kerek. Ekinshi másele – Qazaqstan Ata Zańynyń negizderin bilýi tıis. Munymen qosa, Qazaqstan tarıhynyń ózegin, negizin bilýi kerek. Qujat aıasynda osyndaı talaptar enip otyr, ıaǵnı álemde bar tájirıbe. Jalpy, osy talap kóptiń kókeıinde kópten aıtylyp júrgen másele», - dedi Jarqynbek Amantaıuly.
Aıta keteıik, búgin Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine halyqtyń kóshi-qony salasyndaǵy zańnamany jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań ekinshi oqylymda qaralyp, qabyldandy.
Zań halyqtyń kóshi-qony salasyndaǵy qatynastardy quqyqtyq retteýdi jetildirý maqsatynda ázirlendi jáne birqatar normalardy Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna sáıkes keltirýge baǵyttalǵan.
Májilistiń Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń málimetine qaraǵanda, ekstremıstik nemese terrorıstik áreketke qatysy bar sheteldikterdiń elge kirýine tyıym salý, tótenshe jaǵdaılarda qoldanylý merzimi ótken qujattardy paıdalaný máselesin retteý eskerilgen. Túzetýlerde tótenshe jaǵdaılar kezinde merzimi ótip ketken qujattardy uzartý nemese aýystyrý múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda paıdalaný máselesi naqtylandy. Mundaı qujattar qoldaný merzimine qaramastan jaramdy dep tanylady. Sonymen qatar atalǵan zań aıasynda pedofılderge Qazaqstanǵa kirýge tyıym salynady.