Qazaqstan áskerıleri qazan aıynda qorytyndy tekserýden ótedi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qorǵanys mınıstrliginde apparattyq keńes ótti. Onyń barysynda taıaý kezeńge mindetter qoıyldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Apparattyq keńeste eń aldymen, basshylyq qurammen ótken «Aldaspan-2020» jedel-taktıkalyq komandalyq-shtabtyq oqý-jattyǵý qorytyndysy shyǵaryldy. Atalmysh oqý-jattyǵýdy ótkizý barysynda alynǵan tájirıbeni belsendi engizýge nusqaý berildi. Bul, eń aldymen, áskerler tobyn qoldaný formalaryna, bólimshelerdiń is-qımyl ádisterine jáne baǵynysty kúshter men quraldardy basqarýdaǵy organdar jumysyna qatysty bolmaq», - delingen QR Qorǵanys mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti málimetinde.

Jeke quramdy aýystyrý úshin arnaıy operatsııalar barysynda áskerı-kólik avıatsııasyn paıdalanýdy jetildirý joldary belgilengen. P arashıýtpen desant túsirýdi qazirgideı tek tikushaqtardan ǵana emes, Qazaqstan armııasynyń enshisindegi Sı-295 ushaqtarynan da júzege asyrý múmkindigin qarastyrý tapsyryldy.


Desanttyq-shabýyldaý áskerleri men Arnaıy operatsııalar kúshteriniń qolbasshylyǵy aldaǵy iri is-sharalar josparlaryn tolyq jáne sapaly iske asyrý jóninde tapsyrma aldy. Bul Tilendıev aýylyndaǵy oqý ortalyǵynda ótetin keshendi bitimgershilik oqý-jattyǵýy men «Altyn jebe» arnaıy operatsııalar kúshteriniń komponentterin tekserý.

«Іs-sharalar barysynda nemquraılylyqqa jol berýge bolmaıdy, barlyq oqý-jaýyngerlik mindetter tolyq kólemde oryndalýy tıis», - dep atap ótti Qorǵanys mınıstri Nurlan Ermekbaev.

Keńeste polıgondarda atys pen oqý-jattyǵýlardy ótkizý kezinde áskerı qyzmetshiler men halyqtyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý boıynsha qosymsha sharalardy engizý jóninde nusqaý berildi.

Qarýly Kúshter basshylyǵyna Tyl jáne qarý-jaraq bastyǵy jeke quramnyń qysqy kıim-keshekpen, al áskerı tehnıkanyń janar-jaǵarmaı materıaldarymen tolyq qamtamasyz etilýi týraly málimetter usyndy.


Sondaı-aq Qarýly Kúshterde áskerlerdi qorytyndy tekserý merzimi belgili boldy. Qorytyndy tekserý 5-16 qazan aralyǵynda ótpek. Oǵan jeke quramnyń 100 paıyzy qatysady. Árbir áskerı qyzmetshi normatıvterdi oryndaý, synaqtar men test tapsyrý qorytyndylary boıynsha óziniń kásibıligi negizinde baǵalanady. Bólimshelerdiń jaýyngerlik qabilettiligi men úılesimdiligi, komandırlerdiń jeke quramdy basqara bilýi eseptik kezeńde ótkizilgen oqý-jattyǵýlardyń nátıjeleri boıynsha baǵalanatyn bolady.


Seıchas chıtaıýt