Qazaqstan armııasy: jańa strategııa, ushqyshsyz avıatsııa jáne áskerılerdi áleýmettik qoldaý
Qarýly kúshter tarıhy
1991 jyly 25 qazanda Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵymen Qazaq SSR Memlekettik qorǵanys komıteti jasaqtaldy. Keıin ol Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstrligi bolyp qaıta quryldy. 1992 jyldyń 7 mamyrynda QR Prezıdentigiń arnaıy Jarlyǵy shyqty. Bul Jarlyq boıynsha, respýblıka aýmaǵyndaǵy KSRO Qarýly Kúshteriniń quramyndaǵy mekemeler, bólimder, quramalar Qazaqstan Respýblıkasynyń quzyretine berildi. Joǵarǵy Bas Qolbasshy retinde Qarýly kúshterdi basqarýdy Prezıdent óz moınyna aldy. Prezıdentten basqa qorǵanys isimen tikeleı shuǵyldanatyn alǵashqy Qorǵanys mınıstri qyzmetine general-polkovnık Saǵadat Nurmaǵambetov taǵaıyndaldy.
Osylaısha 1992 jyly 7 mamyrda táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri quryldy. Armııa qurylymyna keler bolsaq, onyń quramyna Qurlyq áskerleri, Áýe qorǵanysy jáne Áskerı-teńiz kúshteri kiredi.
5 mamyr kúni Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Búkilarmııalyq keńes ótkizip, ardagerler men sarbazdardy Otan qorǵaýshy kúnimen quttyqtady. Jıynda Qarýly kúshterdiń Joǵarǵy Bas qolbasshysy elimizdiń qorǵanys qabiletin arttyrý men qaýipsizdigin nyǵaıtý Qazaqstannyń myzǵymas basymdyǵy ekenin erekshe atap ótti.
«Birtutas ári qýatty memleketti urpaqqa tabystaý – negizgi maqsatymyz. El ishi tynysh, qoǵam turaqty bolsa, jasampaz ári órkenıetti memleketke aınalamyz. ıAǵnı, damyǵan el bolamyz desek, eń aldymen, beıbitshilik jáne tynyshtyq kerek. Qarýly Kúshterimiz osy qasterli qundylyqtardy qorǵaýǵa tıis», – dedi Memleket basshysy.
Jańa strategııalyq bólimsheler men ushqyshsyz ushatyn avıatsııa
Qazirgi tańda zamanaýı talaptardy eskere otyryp, elimizdiń Qarýly Kúshteriniń áskerı bólimderi jetildirilip, jańa bólimsheler qurylyp jatyr. Bul týraly QR Qarýly kúshter Bas shtaby Jedel josparlaý departamenti bastyǵynyń orynbasary Dáýren Abdýllın sáýir aıynda Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte baıandady. Onyń aıtýynsha, jańa memlekettik josparlaýǵa sáıkes, áskerı qaýipsizdik salasy jónindegi qujattar qaıta ázirlengen. Óńirlik qolbasshylyq pen desanttyq shabýyldaý áskerleriniń jaýapty aımaqtary naqtylanǵan. Sonymen qatar, shekarashylardyń, Ulttyq ulan jáne Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń qutqarýshy komponentteriniń damýymen tyǵyz baılanysta Qarýly kúshter salasynda strategııalyq baǵyttardaǵy derbes toptar qurý jalǵasyp jatyr.
QR Qarýly kúshter Bas shtaby ókili qazirgi tańda birde-bir qarýly qaqtyǵys ushqyshsyz ushatyn avıatsııany qoldanýsyz ótpeıtinin eskere otyryp, osy baǵytty damytý maqsatynda Bas shtabta Ushqyshsyz avıatsııalyq keshendi damytý departamenti qurylǵanyn aıtty.
«Osy perspektıvalyq baǵytty damytý maqsatynda bizder Bas shtabta Ushqyshsyz avıatsııa keshenin damytý departamentin qurdyq. Jedel daıyndyq sharalaryna jergilikti atqarýshy jáne ortalyq memlekettik organdaryn qatystyrý dástúrge aınalýda», - dedi Dáýren Abdýllın.
Qazaqstandaǵy ásker sany jáne onyń qýaty
Globalfirepower áskerı qýat deńgeıi boıynsha elder reıtıngin jarııalady, onda Qazaqstan 145 eldiń ishinde 63-orynda tur. El ındeksi 1,0873 qurady. Indeks neǵurlym tómen bolsa, soǵurlym memlekettiń áskerı kúshi joǵary ekenin bildiredi. Reıtıng sarapshylary 60 túrli faktordy eskergen. Naqtyraq aıtqanda, qorǵanys shyǵyndarynyń deńgeıin, tehnıka men jabdyqtar arsenalyn, armııa sanyn, tank, keme men ushaqtardyń jáne basqa da áskerı tehnıkanyń sanyn, sondaı-aq armııanyń jaýyngerlik qabiletine áser etetin resýrstarǵa, atap aıtqanda munaı, kómirge qoljetimdilikti baǵalaǵan. Bul rette ıadrolyq qarýdyń bolý faktory eskerilmegen.
Atalǵan reıtıng boıynsha áskerı kúshi eń joǵary elder - AQSh, Reseı jáne Qytaı. Al TMD elderiniń ishinde Reseıdi qospaǵanda, Qazaqstan Ýkraına, Ázerbaıjan, Belarýs jáne Ózbekstan elderinen tómen tur. Al reıtıngte Qazaqstannan tómen turǵan elder qatarynda Túrikmenstan, Armenııa, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Moldova elderi bar. Elimizden joǵary reıtıngte turǵan TMD elderiniń ishinde Reseı áskerı qorǵanysqa 82,6 mlrd dollar, Ýkraına — 30 mlrd, Ázerbaıjan - 3,1 mlrd AQSh dollaryn jumsaıdy. Belarýs pen Ózbekstanda bıýdjet Qazaqstanǵa qaraǵanda birneshe ese tómen: 723,1 mln jáne 692,5 mln dollardy quraıdy. Qazir Qazaqstan avıatsııasynda Global Firepower sarapshylarynyń deregi boıynsha, barlyǵy 237 ushý apparaty bar.
Qazirgi tańda eldegi áskerı qyzmetshilerdiń jalpy sany 77 myń adamdy quraıdy. Naqtyraq aıtqanda, onyń ishinde 45 myń adam naqty áskerı quramda, al 32 myń adam áskerılendirilgen quramalarǵa jatady. Osy jyldyń qańtar aıynda memlekettik basqarý men qorǵanys, mindetti áleýmettik qamsyzdandyrý salasyndaǵy negizgi kapıtalǵa quıylǵan ınvestıtsııa kólemi - 10,6 mlrd teńgege jetti. Bul ótken jylǵy osy kezeńmen salystyrǵanda birden 24,1 ese kóp. Aıta keteıik, 2022 jyldyń 12 aıyndaǵy kórsetkish 161 mlrd teńgeni quraǵan. Atalǵan kórsetkish 2021 jylmen salystyrǵanda 2,2 ese kóp bolyp otyr. Óńirlik bóliniste osy jyldyń qańtar aıynda Mańǵystaý oblysyna eń kóp ınvestıtsııa salyndy: 4,6 mlrd teńge. Ekinshi jáne úshinshi orynda Abaı jáne Túrkistan oblystary: 2,8 mlrd jáne 2,7 mlrd teńge.
Áskerı qyzmetshilerdi áleýmettik qoldaý
Memleket basshysy 5 mamyrda ótken Búkilarmııalyq keńes otyrysynda sóılegen sózinde áskerı ataq úshin tólenetin aılyq aqy ósetinin málimdedi. Sonymen qatar, áskerı qyzmetshilerdi zeınetaqymen qamtý máselesi de qaıta qaralyp jatqanyn aıtty.
«Bıyl áskerı ushqyshtardyń jalaqysy ortasha alǵanda 60 paıyzǵa ósedi. Osy saladaǵy oqytýshylar men dárigerlerdiń jalaqysy da kóbeıedi. Keler jyly áskerı ataq úshin tólenetin aılyq aqy 30 paıyzǵa artady. Serjanttardy, ofıtserlerdi áleýmettik qoldaý jumysy jalǵasady. Olar turmysyna alańdamaı, el qorǵaýǵa saqadaı saı bolýy kerek», - dedi Prezıdent.
Ol áskerde júrgen sarbazdarǵa áleýmettik qoldaýdy kóbeıtý kerek ekenin de tilge tıek ótti. Memleket basshysynyń málimdeýinshe, áskerı boryshyn ótep kelgen azamattar endi joǵary oqý ornyna jeńildikpen túsedi. Ol sarbazdardy áleýmettik qoldaý sharalaryn meılinshe kóbeıtý qajet ekendigin aıtty.
«Merzimdi áskerı qyzmettegi sarbazdar nesıesin tóleý mindetinen ýaqytsha bosatylady. Áskerı boryshyn ótep kelgen azamattar endi joǵary oqý ornyna jeńildikpen túsedi Sondaı-aq olar ózderi qalasa, armııa qatarynan naqty mamandyq alyp shyǵady», - dedi Prezıdent. - Áskerde júrgen jastarymyz naǵyz sarbaz, naǵyz maman bolyp shyǵýy – mindet. Olar óskeleń urpaqqa úlgi-ónege bolýǵa tıis. Áskerı qyzmetshilerge jaqsy jalaqy tólenýi kerek. Úkimet Kúshtik qurylymdarǵa eńbekaqy tóleýdiń biryńǵaı júıesine kóshken kezde osyny eskerýge tıis», - dedi Q. Toqaev.
«Otbasy bankiniń» málimetinshe,banktiń qazirgi baǵdarlamalary boıynsha 13 myńǵa jýyq áskerı qyzmetshi nesıe alǵan. Bul rette «Jańa baspana» baǵdarlamasy boıynsha turǵyn úı tólemderin alýshylardyń tarıfteri qarapaıym tutynýshylarǵa beriletin tarıfterden tómen.
Qazaqstannyń bitimgershilik mıssııasy
Beıbitshilikti saqtaý - halyqaralyq ujymdyq mindet. Qazaqstan álemdegi turaqtylyq pen qaýipsizdikti qoldaıtyn memleket bolyp qalyptasty. Qazaqstannyń bitimgershilik qyzmetiniń tarıhy 2000 jyly bastaldy. Jalpy elimiz bitimgershilik baǵytta aýqymdy jumys atqaryp, Qazaqstan áskeri bitimgerlik mıssııalaryna belsendi túrde qatysyp keledi. Búginde BUU-nyń bitimger áskeri quramynda álemniń birqatar bóliginde mindetin abyroımen atqaryp júr. Máselen, 2003 jyldan bes jyldaı ýaqyt «QAZBAT» Iraktaǵy qaqtyǵystarda, 2014 jyldan bastap Batys Saharada jáne Kot-d’Ivýar Respýblıkasynda BUU mıssııalaryna atsalysty, qazaqstandyq sarbazdar Tájik-Aýǵan shekarasyn kúzetýge de qatysty. Afrıka men Karıb basseıniniń birqatar elderinde beıbitshilik pen kelisimniń saltanat qurýyna járdemdesý Qazaqstannyń BUU-men ózara baılanysynyń jańa satysy boldy. Bitimgerlikpen aınalysý maqsatynda 2018 jyly 120 jaýynger UNIFIL-diń quramynda (Lıvan úkimetine eldegi bılikti qalpyna keltirýge kómektesý jáne osy elden Izraıl áskerleriniń shyǵarylýy úshin qurylǵan) Lıvandaǵy tynyshtyqty saqtaý mindetine kiristi. Atalǵan operatsııaǵa qatysý Qazaqstan Qarýly Kúshterin de shıratyp, bitimgershilik pen gýmanıtarlyq kómek kórsetýde tájirıbe jınaqtaýǵa, áskerı bólimshelerdiń jaýyngerlik qabiletin tekserýge zor múmkindik berdi desek bolady.
BUU derekterine súıensek, qazirgi tańda Qazaqstannyń 128 áskerı qyzmetkeri bitimgershilik mıssııalarymen aınalysady. ıAǵnı osy salaǵa úles qosqan memleketter arasynda 66-orynda tur. Degenmen, Qazaqstan – Ortalyq Azııadaǵy bitimgershilik mıssııasynda kóp qyzmetkeri bar memleket.
BUU-nyń bitimgershilik mıssııasyna atsalysý jahandyq turaqtylyqty qamtamasyz etýge, beıbitshilik ornatýǵa jáne ony saqtap qalýǵa múmkindik beredi. Osylaısha, Qazaqstannyń bitimgershilik mıssııasy – memlekettiń syrtqy saıasatynyń ajyramas bóligi retinde qalyptasyp, Qazaqstan bitimgershileri tájirıbeli jasaq boldy.
Áskerı ataqtardyń reti qandaı?
Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri sapyndaǵy qyzmet etetin azamattarǵa áskerı mamandyǵyna, qyzmet babyna, sińirgen eńbegine, áskerı jáne arnaıy daıyndyǵyna, áskerı qyzmet túrine qaraı arnaıy áskerı ataq beriledi. QR Qarýly Kúshteriniń áskerı sheni Qazaqstan Respýblıkasynyń «Jalpyǵa ortaq áskerı mindettilik jáne áskerı qyzmet týraly» 1993 jyldyń 19 qańtaryndaǵy zańyna sáıkes ofıtserlik jáne sarbazdyq (serjanttyq) bolyp bólinedi.
Sarbaz ataǵy óz ishinde ekige, ıaǵnı sarbazdar men matrostar jáne serjanttar men starshınalar sanatyna bólip qarastyrylady. Al ofıtser ataǵy úsh sanatqa: kishi ofıtserlik, aǵa ofıtserlik jáne joǵary ofıtserlik quramǵa bólinedi.
Sonymen qatar, áskerı shenderdiń jaýyngerlik jáne kemelik (flot) dep bólinetinin umytpaǵan abzal. Medıtsınalyq jáne zańgerlik áskerı-tirkeý mamandyqtaryna ıe ofıtserlerdiń áskerı shenine «medıtsınalyq qyzmettegi» jáne «ádilet» sózderi qosa atalady.
Al joǵary ofıtserlik quramǵa jatatyn avıatsııa salasyndaǵy (ushqysh, ınjenerlik, ınjenerlik-avıatsııalyq bilimi bar) áskerı shenderge «avıatsııa» sózi qosa aıtylady.
Al zapasqa nemese otstavkaǵa shyǵyp ketken azamattardyń áskerı ataǵyna «zapastaǵy» nemese «otstavkadaǵy» sózi jazylady.
Sonymen áskerı ataqtardyń retin sarbazdyq, ıaǵnı serjanttyq quramnan bastasaq. Bul quramnyń áskerı bóligindegi ret tómennen joǵaryǵa sanaǵanda mynadaı:
Qatardaǵy jaýynger – efreıtor – kishi serjant – serjant – aǵa serjant – úshinshi synypty serjant – ekinshi synypty serjant – birinshi synypty serjant – shtab-serjant jáne sheber-serjant. Al kemedegi quramda serjanttyq ataqtyń tártibi mynadaı: matros, aǵa matros, ekinshi satyly starshına, birinshi satyly starshına, bas starshına, úshinshi synypty starshına, ekinshi synypty starshına, birinshi synypty starshına, shtab-starshına jáne sheber-starshına.
Áskerı saladaǵy ofıtserlik quramnyń reti:
Leıtenant – aǵa leıtenant – kapıtan – maıor – podpolkovnık – polkovnık – general-maıor – general-leıtenant – general-polkovnık jáne Armııa generaly.
Keme salasyndaǵy ofıtserlik quramnyń reti: leıtenant, aǵa leıtenant, kapıtan-leıtenant, úshinshi rangtaǵy kapıtan, ekinshi rangtaǵy kapıtan, birinshi rangtaǵy kapıtan, kontr-admıral, vıtse-admıral, admıral.