Qazaqstan armııasy 30 jyl ishinde qalaı damydy
Qazaqstan armııasynyń qurylymy
QR Qarýly kúshteriniń qurylymy - Qurlyq áskerleri, Áýe qorǵanysy jáne Áskerı-teńiz kúshterinen turady. Qorǵanys salasyndaǵy halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, Qarýly Kúshterdiń, arnaıy áskerlerdiń quramyna kiretin áskerlerdiń quramy, aýmaqtyq áskerlerdiń ornalasý oryndary anyqtalǵan. Búginde «sannan sapaǵa» kóshý arqyly ásker qurylymy men quramyn jetildirý turaqty túrde júzege asyrylyp jatyr. Qazaqstan armııasynyń Joǵarǵy qolbasshysy – el prezıdenti.
Álem jáne Qazaqstandaǵy ásker sany
The Military Balance ınstıtýtynyń dereginshe, 2021 jyly qarýly kúshteriniń (turaqty áskerleriniń) sany boıynsha álem elderiniń reıtınginde Qazaqstan 166 eldiń ishinde 70-orynǵa turaqtady. Reıtıng boıynsha, elimizdiń qarýly kúshteriniń turaqty ásker sany 39 myń adamdy quraıdy. Al Qarýly kúshterge jatpaıtyn áskerılendirilgen qurylymdarda 31,5 myń adam jumys isteıdi. Osylaısha, elimizde 70,5 myń áskerı qyzmetker bar nemese el halqynyń 10 myń turǵynyna eseptegende 38 adamnan keledi.
Jalpy Qarýly kúshteriniń sany boıynsha alǵashqy úshtikte Qytaı, Úndistan jáne AQSh tur. Al TMD elderiniń ishinde Reseı - 5-orynǵa, Ýkraına - 21-orynǵa, Ázerbaıjan - 41-orynǵa, Ózbekstan - 63-orynǵa, Belarýs - 64-orynǵa, Armenııa - 66-orynǵa turaqtaǵan.
Tómendegi ınfografıkada TMD elderiniń Kúshtik qurylymynda qyzmet etetin adam sany men álemdik reıtıńdegi orny kórsetilgen.
Jalpy 2021 jyldyń úshinshi toqsanynda memlekettik basqarý jáne qorǵanys, sondaı-aq mindetti áleýmettik qamsyzdandyrý salasynda qyzmetkerlerdiń sany 483,2 myń adamdy qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 1,9%-ǵa az.
Óńirlerge bólip qarasaq, memlekettik basqarý jáne qorǵanys salasynda jumys isteıtinderdiń basym bóligi Almaty oblysynda jumys isteıdi. Olardyń sany - 72,9 myń adam. Sonymen birge Shyǵys Qazaqstan oblysy men Nur-Sultan qalasy da alǵashqy úshtik qatarynda. Al memlekettik basqarý jáne qorǵanys salasynda jumys isteıtinderdiń eń az sany Mańǵystaý oblysynda tirkelgen.
Qorǵanys salasyna qansha qarajat bólinedi
2021 jyldyń 12 aıynyń qorytyndysy boıynsha, QR memlekettik bıýdjetinen qorǵanys salasyna jumsalǵan qarjaty bir jyl ishinde 10,9%-ǵa ósip, 744,7 mlrd teńgeni qurady.
Onyń barlyq bıýdjettik shyǵystaǵy úlesi bir jyl ishinde ózgergen joq. Máselen, 2020 jyly 4%-dy qurasa, byltyr 4,1%-dy quraǵan.
Al bıyl kúshtik qurylymdarǵa 2,2 trln teńge kóleminde qarajat bólý josparlanǵan. Bul týraly 5 mamyrda ótken Senattyń jalpy otyrysynda QR Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev aıtty. Onyń sózinshe, kúshtik qurylymdarǵa qosymsha 446 mlrd teńge bólingen, sóıtip jalpy somasy 2,2 trln teńgeni qurap otyr. Sondaı-aq ol salanyń óńirlerdegi jaǵdaıyn damytýǵa basymdyq beriletinin atap ótti.
«Barlyq kózdelgen shyǵystyń 30%-ǵa jýyǵy nysanaly transferttermen óńirlerge beriletin bolady. Olardyń jalpy somasy 818 mlrd teńge bolsa, onyń ishinde damýǵa arnalǵan transfertter – 475 mlrd teńge. Naqtylaýdy eskere otyryp, óńirlerge respýblıkalyq bıýdjetten jalpy shyǵystardyń 5,5 trln teńgeden astamy nemese 29,3%-y baǵyttalatyn bolady»,-dep tolyqtyrdy mınıstr.
Jalpy Stokgolm halyqaralyq beıbitshilikti zertteý ınstıtýtynyń (SIPRI) málimetterine sáıkes, 2021 jyly álem elderi qorǵanys salasyna 2,113 trıllıon dollar jumsaǵan. Eń kóp qarajat jumsaǵan alǵashqy bestik qatarynda AQSh, Qytaı, Úndistan, Ulybrıtanııa jáne Reseı bar. Máselen, Amerıka Qurama Shtattary ótken jyly atalǵan salaǵa 801 mıllıard dollar jumsady, bul bir jyl burynǵydan 1,4%-ǵa az. Al Qytaı 2021 jyly shamamen 293 mıllıard dollar jumsady, bul 2020 jylmen salystyrǵanda 4,7%-ǵa kóp, al Úndistan 76,6 mıllıard dollar jumsady, bul 2020 jylmen salystyrǵanda 0,9%-ǵa kóp.
Reseı memleketi 2021 jyly áskerı shyǵyndaryn 2,9%-ǵa arttyryp, 65,9 mlrd dollarǵa deıin jetkizgen. Al ótken jyly Ýkraınanyń áskerı shyǵyndary 5,9 mıllıard dollarǵa azaıǵan.
Jalpy bul statıstıkalyq kórsetkishterden álemdi pandemııa jaılaǵan tusta keı elder qorǵanys salasyna bóletin qarjyny arttyrsa, keıbir memleketter birneshe paıyzǵa azaıtqanyn baıqaýǵa bolady.
Tómendegi kestede 2021 jyly áskerı salaǵa eń kóp qarjy bólgen TOP-10 memlekettiń statıstıkasy berilgen. Budan TMD elderi ishinen Reseıdiń ǵana TOP-10-qa kirgenin kórýge bolady.
Áskerı tehnıka men qarý jaraq: otandyq ónimge basymdyq beriledi
Qarý-jaraq pen áskerı tehnıkanyń zamanaýı, joǵary tehnologııalyq úlgilerimen tehnıkalyq jáne jaýyngerlik jaraqtandyrý josparly túrde júzege asyrylýda. QR Qarýly kúshteriniń komponentterin damytý jónindegi is-sharalardy iske asyrýǵa basa nazar aýdarylýda. Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń alańynda ótken baspasóz májilisinde QR Qorǵanys mınıstriniń orynbasary Sultan Kamaletdınov basym baǵyttar boıynsha áskerı ónim ataýlarynyń tizbesi aıqyndalǵanyn, sonyń ishinde otandyq ónimge basymdyq beriletinin aıtty. Oǵan maıdandyq jáne áskerı-kólik avıatsııa ushaqtary, zymyran-artıllerııalyq qarý-jaraq, saýytty tanktik tehnıka, ushqyshsyz ushý apparattary, robototehnıkalyq quraldar, oq-dáriler jáne basqa da nomenklatýralar kiredi.
«Tizimde otandyq kásiporyndardan shyqqan ónimge basymdyq berilgen. Bul rette ımportqa táýeldiliktiń tómendeýi, qarý-jaraq pen tehnıkany qoldaný baǵasynyń, sapasy, óndiris áleýetin arttyrý jáne tıisinshe memlekettik qorǵanys tapsyrysynyń ýaqtyly oryndalýy basty shart bolyp otyr. Bul salada Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligimen júıeli jumys atqarylýda», - dep tolyqtyrdy ol.
Sondaı-aq Qorǵanys mınıstrligi qarý-jaraq pen áskerı tehnıkanyń zaman talabyna saı túrlerin jasaý jónindegi ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystaryn qarjylandyrýdyń kóbeıetinin de atap ótti.
Tsıfrly tehnologııany engizý barysy
Áskerı basqarý júıesin jetildirý sheńberinde Qarýly kúshter qyzmetiniń barlyq salalaryna tsıfrly tehnologııany engizý jalǵasýda. Sultan Kamaletdınovtiń aıtýynsha, buǵan deıin engizilgen «Tsıfrlyq jergilikti áskerı basqarý organy» jobasy biryńǵaı aqparattyq ortany qalyptastyrýda jáne azamattar úshin Qorǵanys mınıstrligi arqyly kórsetiletin memlekettik qyzmetterdiń qoljetimdiligin qamtamasyz etýde tıimdiligin kórsetti. Áskerı mindettiler men áskerge shaqyrylýshylardy esepke alý tsıfrlyq formatqa aýystyryldy. Bul jergilikti áskerı basqarý organdarynyń jumysyn avtomattandyrýǵa múmkindik bergen.
Sala qyzmetkerleri qandaı jalaqy alady
2021 jyly saladaǵy ortasha aılyq jalaqy bir jylda 15,9 paıyzǵa ósip, 206,9 myń teńgeni quraǵan. Naqty jalaqynyń ósimi 6,6% bolǵan. Saladaǵy jalaqy QR boıynsha ortasha deńgeıden (ortasha jalaqy - 2021 jyly 243,7 myń teńge, 2022 jyldan bastap 285,5 teńge) aıtarlyqtaı tómen.
Elordada memlekettik basqarý jáne qorǵanys salasynda jumys isteıtinderdiń eń joǵary jalaqysy 331,8 myń teńgeni qurady. Úzdik úshtikke Almaty men Qyzylorda oblysy da kirdi. Eń az jalaqy Shyǵys Qazaqstan oblysy qyzmetkerlerine tıesili, 177,4 myń teńge.
Kadr saıasatynyń 2027 jylǵa deıingi tujyrymdamasy ázirlendi
Qarýly kúshterde ofıtser nemese sarbaz bolsyn, olardyń árqaısysy kásibı turǵyda oqytylýy, qamtylýy, moraldyq-jaýyngerlik rýhy joǵary deńgeıde bolýy kerek. Sondyqtan kadrlyq áleýetti arttyrý maqsatynda áskerı bilim berý júıesin damytý jáne kadr saıasatyn jetildirý sharalary qabyldanyp jatyr. Osy baǵytta Qarýly kúshterdegi kadr saıasatynyń 2027 jylǵa deıingi tujyrymdamasy ázirlengen. «Jas Ulan» mektepteri, áskerı kolledjder, úsh áskerı joǵary oqý orny jáne Ulttyq qorǵanys ýnıversıteti áskerı kadrlar daıarlaýda úsh deńgeıli júıemen qyzmet etedi. Odan ózge, áskerı qyzmetshilerdiń kýrstyq daıyndyqtan ótýi de qamtylǵan. Jetispeıtin mamandyqtar, sondaı-aq qajetti mamandyqtar boıynsha daıyndyq sheteldiń jetekshi áskerı oqý oryndarynda da uıymdastyrylǵan.
Qazaqstandyq bitimgerlerge qandaı jeńildikter qarastyrylǵan
Sultan Kamaletdınov Qazaqstan qazaqstandyq bitimgerlerge qosymsha kvotalar alýǵa, elimizdiń bitimgershilik áleýetin nyǵaıtýǵa jáne BUU bitimgershilik operatsııalaryna qatysý geografııasyn keńeıtýge múddeli ekenin atap ótken edi. Onyń aıtýynsha, memleket basshysynyń tapsyrmalaryn júzege asyrý úshin áskerı qyzmettiń tartymdylyǵyn arttyrý boıynsha birqatar bastama ázirlenýde. Atap aıtsaq, áskerı qyzmetshilerge merzimdi qyzmetin atqarý kezeńinde «nesıelik demalystar», kommýnaldyq qyzmetterge aqy tóleý kezinde sarbazdardyń otbasylaryna jeńildikter berý usynylady. Bilim berý salasynda jeńildikter berý jáne memlekettik organdarǵa jumysqa ornalastyrýǵa qatysty usynystar da qarastyrylǵan. Sondaı-aq «Tegin tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý» jobasy aıasynda Qorǵanys mınıstrligi búginde eńbek naryǵynda suranysqa ıe 16 mamandyq boıynsha merzimdi áskerı qyzmetshilerdi traktorshy, dánekerleýshi, kran mashınısi, elektrık jáne t.b. mamandyqtarǵa daıyndap jatyr. Jastar áskerde qyzmet etý kezeńinde Qarýly Kúshter men áskerı bólimderdiń oqý-jattyǵý ortalyqtary bazasynda kásip boıynsha qajetti bilim, bilik jáne daǵdylardy tegin alýǵa múmkindigi bar.
«Bul rette Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine áskerı qyzmet jáne arnaýly memlekettik organdar qyzmetkerleri men áskerı qyzmetshileriniń turǵyn úı qatynastary máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańǵa qol qoıdy. Bul ózgerister áskerı qyzmetshiler men arnaýly memlekettik organdar qyzmetkerleriniń áleýmettik paketin jaqsartýǵa, olqylyqtar men qaıshylyqtar týyndaǵan áskerı qyzmet máselelerin retteýge baǵyttalǵan», -dep atap ótti ol.
«Qaýipsiz el» ulttyq jobasy
Búginde memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha qarý-jaraq pen oq-dári qoımalarynda qaýipsizdikti qamtamasyz etý jumystary jalǵasyp jatyr. «Qaýipsiz el» ulttyq jobasy zamanaýı qoımalar men áskerı qoımalardy salýdy, sondaı-aq tehnıkalyq qaýipsizdik quraldarymen jáne avtomatty órt sóndirý júıelerimen jumys istep turǵan qoımalardyń jumysyn jetildirýdi kózdeıdi. Bul jumys mundaı nysandardyń qaýipsizdigine qatysty belgilengen talaptar men erejelerdi múltiksiz oryndaýǵa negizdelgen. Sultan Kamaletdınov mundaı nysandardyń qaýipsizdigine qoıylatyn talaptar men erejelerdi qatań saqtalýy qadaǵalanatynyn aıtqan bolatyn. «Qoımalar aınalasynda tyıym salynǵan aımaqtar men aýdandardy qurýǵa baılanysty qatynastar zańnamalyq deńgeıde rettelgenin túsiný kerek. Jergilikti atqarýshy organdar bul talaptardy qatań saqtaýǵa tıis», - dedi general-leıtenant.
Áskerı doktrınany qaıta ázirleý jumystary
Memleket basshysy Qarýly kúshterdi reformalaýdyń basty mindetin naqtylap, onyń maqsaty - armııanyń jaýyngerlik ázirligin arttyrý ekenin atap ótken bolatyn. Jalpy negizgi baǵyt pen tásil Ulttyq qaýipsizdik strategııasynda aıqyndalǵan, al reformalaý baǵyty Qarýly Kúshterdiń qurylysy men damý tujyrymdamasynda jazylǵan. Qazirgi kezde salaǵa reforma jasaý maqsatynda áskerı doktrınany qaıta ázirleý jumystary júrip jatyr. Bul Qarýly Kúshterdiń quramyn, áskerdi basqarý, daıarlaý júıesin jetildirý, tehnıkalyq jabdyqtaýdy arttyrý, aýmaqtyq qorǵanysty, arnaıy operatsııa kúshterin, qamtamasyz etý júıesin, adamı kapıtaldy, áskerı bilim men ǵylymdy damytý, ınfraqurylymdyq jobany iske asyrý, jaramsyz oq-dárini qaýipsiz saqtaý, ýtılızatsııa máselesine baǵyttalǵan.
Nazerke Súıindik