Qazaqstan ana men bala ólimin azaıtýda jahandyq maqsatqa qol jetkizdi - DDU

Foto: Фото: Сенаттың баспасөз қызметі
<p>Senat spıkeri Máýlen Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń ornyqty damý salasyndaǵy ulttyq maqsattary men mindetteriniń iske asyrylýyna monıtorıng júrgizý jónindegi parlamenttik komıssııanyń ekinshi otyrysy ótti. Kezdesýde halyqty sapaly medıtsınamen jáne bilimmen qamtamasyz etý máseleleri talqylandy, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">QazAqparat</a>.</p>

Otyrysty ashqan palata tóraǵasy Birikken Ulttar Uıymy Bas assambleıasynyń 78-sessııasynda Memleket basshysy ornyqty damý maqsattaryna qol jetkizýdiń birqatar negizgi mindetterin belgilep bergenin aıtty.

Bul rette ulttyq densaýlyq saqtaý jáne bilim berý salalaryndaǵy problemalarǵa basa mán berildi.

«Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev ornyqty damý maqsattaryna qol jetkizý ulttyq basymdyqqa ıe ekenin aıtty. Osy baǵyttaǵy jumystarǵa depýtattyq korpýsty jumyldyrý úshin Parlamenttik komıssııa quryldy», – dedi Máýlen Áshimbaev.

Sondaı-aq Senat Tóraǵasy bul jolda barlyq múddeli taraptyń ózara is-qımyly mańyzdy ekenin atap ótti jáne kezdesýge qatysýshylardy ortaq maqsattarǵa qol jetkizý úshin birlesip jumys isteýge shaqyrdy.

«Bizge ornyqty damý maqsattaryn iske asyrýdyń júıeli tásilderin qalyptastyrý qajet. Sondaı-aq ındıkatorlardyń ulttyq júıesin jandandyrý kerek. Óńirler boıynsha ornyqty damý ındıkatorlarynyń sapaly dekompozıtsııasyn júrgizýdiń de mańyzy zor. Bul jumysqa óńirlerdi belsendi jumyldyrǵan jón», – dedi palata spıkeri.

Komıssııanyń otyrysyna Parlament depýtattary, Premer-Mınıstrdiń orynbasary, Densaýlyq saqtaý, Oqý-aǵartý, Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrleri, Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń Qazaqstandaǵy ókili, elimizdegi BUU DB turaqty ókili, oblystar men respýblıkalyq mańyzy bar qalalar ákimdikteriniń basshylyǵy jáne máslıhat depýtattary, Senat janyndaǵy jas sarapshylar klýbynyń músheleri, sondaı-aq, qoǵamdyq jáne halyqaralyq uıymdardyń ókilderi qatysty.

Oqý-aǵartý mınıstri Ǵanı Beısembaev bilim berý salasy boıynsha ODM mindetteriniń iske asyrylý barysyna toqtaldy.

Ol atalǵan baǵyttyń kún tártibi Qazaqstannyń bilim berý júıesindegi maqsattar men mindetterge kóp jaǵynan sáıkes keletinin aıtty.

«Búginde elimizde ornyqty damýdyń «Barlyǵy qamtylǵan, ádil sapaly bilim berýdi qamtamasyz etý jáne barshanyń ómir boıy oqý múmkindigin yntalandyrý» maqsaty aıasynda bilim berý sapasyn arttyrý jáne bilim alýǵa teń qoljetimdilikti keńeıtý baǵytynda júıeli sharalar kesheni iske asyrylyp keledi. Barlyq ındıkator bilim berý salasynyń negizgi strategııalyq jáne baǵdarlamalyq qujattaryna, atap aıtqanda, Mektepke deıingi, orta, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdi damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyna, «Jaıly mektep» ulttyq jobasyna jáne Bilim mınıstrliginiń damý josparyna biriktirilgen. Qazirgi tańda muǵalimderdi daıarlaý baǵdarlamalary ınklıýzıvti bilim berý pánderin qamtıtynyn da atap ótken jón», – dedi Oqý-aǵartý mınıstri.

DDU-nyń Qazaqstandaǵy ókili Skender Sylanyń aıtýynsha, «eshkimdi artta qaldyrmaý» qaǵıdaty kózdelgen maqsattar men mindetterge qol jetkizýdiń negizi ekenin aıtty.

Mundaı qaǵıdat halyqtyń áleýmettik az qamtylǵan toptarynyń densaýlyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa jáne teńsizdikti azaıtýǵa jol ashady.

«Qazaqstan halyqtyń densaýlyǵyn jaqsartý jáne densaýlyq saqtaý júıesin nyǵaıtý salasynda aıtarlyqdaı deńgeıde alǵa jyljyp otyr. Memleket ana ólimin, bes jasqa deıingi balalar ólimin jáne jańa týǵan náresteler ólimin azaıtý baǵytynda jahandyq maqsattarǵa qol jetkizdi. Qazaqstannyń temeki men nıkotın tutynýǵa qarsy kúreste qabyldap jatqan sharalary DDU-nyń Eýropa bóligi úshin úlgi ekenin de aıta ketken abzal. Temeki men nıkotınsiz orta qalyptastyrý jolynda sheshýshi qadamdar jasaý jáne densaýlyqqa baılanysty salyq engizý qoǵam densaýlyǵyn qorǵaý úshin óte mańyzdy ekeni sózsiz. Degenmen, 3 ornyqty damý maqsaty aıasynda «barlyq saıasattaǵy densaýlyq» tásili negizinde ár sektor tarapynan keshendi sharalardy talap etetin birneshe mindet bar», – dedi DDU-nyń Qazaqstandaǵy ókili.

Otyrystyń qorytyndysy boıynsha kezdesýge qatysýshylar aldaǵy birlesken jumysqa qatysty óz usynystaryn aıtyp, ODM-ǵa qol jetkizýge yqpal etetin mańyzdy bastamalarǵa toqtalyp ótti.

Seıchas chıtaıýt