Qazaqstan 2025 jylǵa deıin 600 jolaýshylar vagonyn satyp alady

NUR-SULTAN. QazAqparat - Elimizdiń jalpy júk jáne jolaýshylar tasymalynyń 60 paıyzdan astam temr jol kóligi salasynyń úlesine tıesili ekendigi belgili. Demek, temir joly kóligi elimizdiń taýar naryǵynyń qalypty jumys istep, damýy, halyqtyń barys-kelis qajettiligin qanaǵattandyryp otyr degen sóz. Sondyqtan da osy jyly bul salada qandaı ózgerister oryn alǵandyǵyna sholý jasap kórsek.

Jalpy, elimizdiń Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń málimetinshe, jolaýshylar jyljymaly quramy parkiniń jaǵdaıy jaqsy emes. Vagondardyń tozýy 46 paıyzǵa jetip otyr. Osyǵan oraı, «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda mınıstrlik jańa vagondardy satyp alý úshin memlekettik qoldaý sharalaryn ázirlegen.

«Ótken jyly tasymaldaýshylarǵa bıýdjettik nesıeleý jelisi boıynsha 109 jolaýshylar vagony satyp alyndy. Al bıyl memlekettik baǵdarlama aıasynda 50 jolaýshylar vagony satyp alynǵan bolatyn. Bul vagondar Nur-Sultan–Arqalyq (14 birlik), Atyraý–Mańǵystaý (18), Almaty–Jezqazǵan (10), Nur-Sultan–Semeı (8) baǵyttaryna berildi», - deıdi mınıstrlikten.

Bıyl respýblıkalyq bıýdjetti ekinshi naqtylaý aıasynda Qyzylorda–Semeı, Almaty–Óskemen, Nur-Sultan–Semeı, Almaty-Mańǵystaý baǵyttary úshin 50 jolaýshylar vagonyn jetkizýge qosymsha 20 mlrd teńge bólindi. Jalpy, 2025 jylǵa deıin jyl saıyn 100 birlikten 600 vagon satyp alý josparlanyp otyr. Jańa vagondar otandyq «Tulpar» zaýytynda óndirilgen jáne qaýipsizdik pen jaılylyqtyń zamanaýı talaptaryna jaýap beredi.

Elimizde temir jol kóliginiń jol júrý bıletterin satyp alý rásimderiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý boıynsha da jumystar júrgizildi. 2019 jyldyń ortasynda «Mobıýs» elektrondy rásimdeý júıesi engizildi. Jol júrý bıletterin zańsyz satqany/qaıta satqany úshin jaýapkershilikti qatańdatý boıynsha zańnamaǵa mańyzdy túzetýler engizildi. Bul engizý bıletterdiń qoljetimdiligimen baılanysty áleýmettik mańyzy bar problemany sheshýge, vokzaldarda zańsyz resimdeý men deldaldyq qyzmet faktilerin azaıtýǵa múmkindik berdi.

Sondaı-aq, jańa júıeniń arqasynda bıletter oryn bolmaǵan jaǵdaıda kútý paraǵy boıynsha kezektilik tártibimen satyp alynady. Paraq arqyly 2019 jyly 98 myń bılet satyldy. Bul bıletterdi «kóleńkeli» kásip úshin qaıta satýǵa jol berilmeıdi.

Júk tasymaly sektory da belsendi damyp keledi. Temir jol kóligi el ekonomıkasyn damytýda erekshe ról atqaratynyn atap ótken jón. 2020 jyldyń 11 aıynda temir jol kóligimen 261 mln tonna júk tasymaldandy. Al 2019 jyldyń 11 aıynda 258 mln tonna júk tasymaldanǵan edi. Bir jyldyń ishinde ósim 1,3 paıyzdy qurap otyr. 2020 jyly tranzıttik konteınerlerdi tasymaldaý kólemi 36 paıyzǵa artyp, 799 myń jıyrma fýnttyq ekvıvalentti qurady. Al ótken jyly 531 myń jıyrma fýnttyq ekvıvalentti konteıner tasymaldanǵan bolatyn. Osy jyldyń 11 aıynda tranzıttik tasymaldar kólemi 18,9 mln tonnany qurap, ósim 22 paıyzǵa jetti.

Temir jol ınfraqurylymy salasynda 2021 jyldan bastap Qytaı–Eýropa tranzıttik dáliziniń quramyna kiretin 840 shaqyrymdyq Dostyq–Aqtoǵaı–Moıynty ýchaskesin jańǵyrtý jónindegi joba josparlanǵan. Joba Dostyq ýchaskesi men stantsııasynyń ótkizý qabiletin bir jarym esege arttyrýǵa, sondaı-aq Qytaı-Eýropa elderi tranzıttik baǵytyndaǵy tranzıttik konteınerlik poıyzdardyń ortasha táýliktik jyldamdyǵyn táýligine 850-den 1200 shaqyrymǵa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi. Jobanyń jalpy quny 233 mlrd teńgeni quraıdy.

Sondaı-aq, 2021 jyldan bastap uzyndyǵy 73 shaqyrym bolatyn memlekettik jeke menshik-áriptestik syzbasy boıynsha Almaty stantsııasyn aınalyp ótetin temirjol jelisin salý jobasyn iske asyrý josparlanýda. Osylaısha, josparlanǵan jobalar Qazaqstannyń tranzıttik áleýetin arttyrýǵa kezekti qadam jasaýǵa múmkindik beredi.