Qazaqstan 2016 jyly «Tsentralnoe», «Hvalynskoe», «Eýrazııa» munaı jobalaryna qatysady
Solardyń biri - «Tsentralnoe» ken orny. Bul kenish Reseı aýmaǵynda ornalasqan. Qazaqstan tarapy 2016 jyly osy ken ornyn birlesip paıdalaný quqyǵyn ıelenýdi kózdep otyr. Jer qoınaýyn paıdalaný jónindegi quqyqqa ıe bolǵannan keıin jobalyq zertteý jumystaryn júrgizý jáne osy ken ornynda júzege asyrylatyn ınjenerlik zertteýlerden qorshaǵan ortaǵa keletin zııan mólsherin baǵalaý josparlandy.
«Tsentralnoe» ken orny Kaspıı teńizindegi reseılik bóliginiń sheginde ornalasqan, biraq ony zertteý jumystary qazaqstandyq seriktestiktiń qatysýymen júrýi tıis. Onyń qory 169,1 mln. tonna shartty otyndy quraıdy. Barlaýǵa arnalǵan lıtsenzııa merzimi 2009 jyly aıaqtalǵan. Reseı zańnamasy Kaspıı qaırańynda jekemenshik qurylymdardyń jumys isteýine tyıym salyp, bul quzyretti memlekettik qurylymdarǵa bergendikten kompanııalar jańa lıtsenzııany ala almady. 2015 jylǵy qazan aıynda Reseı men Qazaqstan prezıdentteri Reseı úkimetine «Tsentralnoe» ken ornynda munaı men gazǵa geologııalyq barlaý júrgizýge jáne óndirýge arnalǵan lıtsenzııany resimdeýge múmkindik beretin hattamaǵa qol qoıdy. Lıtsenzııa aýktsıonsyz jáne konkýrssyz 25 jyl merzimge, ári jer qoınaýyn geologııalyq zertteýge arnalǵan kezeńmen 7 jyl merzimge deıin beriledi dep boljanýda. Ken ornyn ıgerýdi reseılik-qazaqstandyq «Tsentralnoe» munaı-gaz kompanııasy» birlesken kásiporny (50 paıyzy - «QazMunaıGaz» kompanııasynda, «Lýkoıl» men «Gazprom»-da - 25 paıyzdan) júzege asyratyn bolady. Bolashaqta Ónimdi bólý týraly kelisimniń parametrlerin dál belgileý úshin seriktester ken ornyn odan ári ıgerýdi jalǵastyrmaqshy.
«Hvalynskoe» jobasy boıynsha aǵymdaǵy jyly ken orny kózderin zertteýdiń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin qarastyrýdy jalǵastyrý jáne ónimdi bólý kelisiminiń sharttary boıynsha mámilege kelý jumystary jalǵasady. Sondaı-aq, aǵymdaǵy jyly bul jobalardy Reseı tarapymen talqylaý kózdelip otyr.
«Hvalynskoe» munaı-gaz kondensatty ken orny Kaspıı teńizi akvatorııasynyń soltústik bóliginde ornalasqan jáne Ónimdi bólý týraly kelisimniń sharttaryna sáıkes ıgerilýi tıis. Ken ornynyń qory 322 mıllıard tekshe metr gazdy, 18,398 mıllıon tonna kondensatty, 241,897 mıllıon tonna munaıdy quraıdy. Igerýdi quramynda «LÝKOIL (50 paıyz), «QazMunaıGaz» (25 paıyz), Total jáne GDF Suez (qalǵan 25 paıyz) bolatyn «Kaspıı munaı-gaz kompanııasy» júzege asyratyn bolady.
Qazaqstannyń taǵy bir iske asyrǵaly otyrǵan iri qadamdarynyń biri - «Eýrazııa» munaı jobasy.
«QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy aktsıonerlik qoǵamy «Eýrazııa» halyqaralyq munaı jobasynyń iske asyrylýyn belsendi túrde qoldaýda jáne sonyń negizinde bıylǵy jyly birlesken kásiporyn qurýdy josparlap otyr.
«QazMunaıGaz» 3 kezeńnen turatyn «Eýrazııa» jobasyna qoldaý kórsetýde. Birinshi kezeńde qolda bar derekterdi jınaý jáne óńdeý, ekinshi kezeńde - dala zertteýleri jáne úshinshi kezeńde - tereńdigi 15 km deıin asa tereń parametrlik uńǵyny burǵylaý josparlanýda. Osy jumystarǵa shamamen 1,5 mlrd dollardan astam qarjy salynady dep boljanýda.
2016 jyly «QazMunaıGaz» keıinnen 5-6 kompanııadan turatyn birlesken kásiporyn nemese konsortsıým qura otyryp, osy jobada JShS qurýǵa nıetti.
Budan basqa 2016 jyly «QazMunaıGaz» geologııalyq barlaý jumystaryn júrgizýge 52,5 mlrd teńge salýdy kózdep otyr. Atap aıtqanda, osy soma sheńberinde 2000 km astam 2D seısmıka jáne 1,5 myń sharshy km astam 3D zertteýler júrgizý jáne shamamen 48 barlaý uńǵymalaryn qazý josparlanýda.
QR Energetıka mınıstrliginiń derekteri boıynsha, Qazaqstan kómirsýtegileriniń shamamen 80 paıyzy Kaspıı jaǵalaýy ken oryndarynda shoǵyrlanǵan, biraq olardaǵy munaı qory birtindep jáne turaqty túrde sarqylýda, bul shamamen 15-20 jyldan keıin Teńiz jáne Qarashyǵanaq sııaqty iri ken oryndarynda óndiristiń tómendeýine ákelip soqtyrýy múmkin.
Qazaqstannyń 15 shógindi basseınderinde júrgizilgen keshendi zertteýlerdiń nátıjelerinde sarapshylardyń jasaǵan qorytyndylary boıynsha Kaspıı jaǵalaýy oıpatynyń tereńde jatqan geologııalyq resýrstary 67 mlrd tonna shartty otyn jáne 27 mlrd óndiriletin otyn kóleminde baǵalanyp otyr.
Taǵy bir aıta keter jaıt, el bıligi budan buryn ýaqytsha toqtatylǵan ken oryndaryn qaıta jandandyrýdy da qolǵa aldy. Solardyń biri - «Qurmanǵazy» ken ornynda izdeý-barlaý jumystary qaıta bastalmaq.
2015 jyly bul ken ornynda burǵylaý jáne seısmıkany qosa alǵanda eshqandaı óndiristik jumystar júrgizilmegen bolatyn.
Joıylǵan uńǵymalardyń saǵalaryna monıtorıng júrgizý jáne ken ornynda júrgiziletin qosymsha izdeý-barlaý jumystarynyń jobalaryn qurý josparlanýda. Ken orny «QazMunaıGaz» jáne «Rosneft» arasyndaǵy Ónimdi bólý týraly kelisim úlgisindegi kelisimshart negizinde ıgeriletin bolady. 2006 jáne 2009 jyldary «Qurmanǵazy» ken ornynda eki barlaý uńǵymasy qazylǵan bolatyn. Ken orny boıynsha júrgizilgen aldyn ala boljamdar kóp úmit kúttirip, birneshe mıllıard tonna qorǵa baǵalanǵanymen, nátıjesinde asa zor munaı kózi anyqtalmady. Osydan keıin jobany jabý týraly usynys jasalǵan edi.
QR Energetıka mınıstrligi jobany jabý týraly sheshim Qazaqstan jáne Reseı úkimetteri deńgeıinde qabyldanbaǵandyǵyn jáne kelisimsharttyń áli de qoldanysta ekendigin málim etken. 2014 jyly ótkizilgen úkimetaralyq komıssııa otyrysynda barlaý jumystaryn qaıta jandandyrý týraly sheshim qabyldanǵan bolatyn.
QR Energetıka mınıstrliginiń aqparaty boıynsha, boljamdy qor kólemi 2,8 mıllıard shartty otyndy quraıdy jáne olar tereńde jatqan paleozoı qabattarynda ornalasqan, al barlaý jumystary asa joǵary táýekelmen baılanysty. Degenmen, kúdikten úmit basym. Osy jańa iri jobalardy júzege asyrý el ekonomıkasynyń kóterilýine úlken septigin tıgizetini daýsyz.
FOTO: AMI Trend
Erlan Qojakeldıev
Paıdalanylǵan derekkózder: trend.az, kazpravda.kz, dailynews.kz