Qazaqqa «qymyz týraly» zań qajet - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 24 sáýir, beısenbi kúni jaryq kórgen ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Búgingi «Aıqyn» gazetinde Qazaq onkologııa jáne radıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory, medıtsına ǵylymdarynyń doktory Qýanysh Nurǵazıevpen arada bolǵan suhbat jarııalandy. Onda dáriger Qazaqstandaǵy onkologııa salasynyń ahýaly, elimizde onkologııalyq aýrýǵa shaldyqqandar ishinde alǵashqy satysynda jazylyp ketý múmkindigi, onkologııalyq aýrýdy er­te satysynda anyqtaý úshin júrgizilip jatqan skrınıngtik baǵdarlamalardyń nátıjesi, qaterli isikti emdeýge qajet dári-dármek týraly suraqtarǵa keńinen jaýap beredi.

Onyń aıtýynsha, búginde elimizde birinshi orynda áıelder arasynda sút beziniń qaterli isikteri, erler men áıelderde ókpe, sosyn asqazan, al tórtinshi orynda toq ishektiń qaterli isigi tur. Ózi basqaryp otyrǵan ınstıtýt qaterli derttiń aldyn alýda birshama jumystar atqaryp, sheteldik mamandardyń tájirıbesimen almasyp, kóptegen máselelerdi talqylaýda. Frantsııa, Amerıka, Japonııa, Ońtústik Koreıa, Sıngapýr, Italııa memleketteriniń úlken onko­logııalyq ortalyqtarymen tyǵyz baılanysta jumys jasaýda.

«Qazaqstan boıynsha júz qy­ryq alty myńnan astam adam qaterli isik aýrýyna shaldyq­qan. Olar dıspanserlik esepke alynǵan. Bul bir oblys halqynyń sanyn kórsetedi. 2013 jyly jańadan 33029, al 2012 jyly 32005 naýqas anyq­talǵan. Bizdiń basty maqsa­tymyz - aýrýdy alǵashqy satysynda anyqtap, em jasaý. Halyqtyń ómirin uzartý. Osy tusta aty jaman derttiń aldyn alýda elimizdegi áıelder men qyz balalar gınekolog, al 45-50-den asqan erler ýrolog dárigerine kórinse, kez kelgen adam jylyna bir ret ók­pesin rentgenge túsirse der edim», - deıdi maman.

Qalaýlylar qymyzdy qalaı ataý jaıyna bas qatyrýda. Qazaq úshin ol - shóldi basatyn keremet sýsyn. Áıtkenmen, shamaly qyzýy bolǵandyqtan, oǵan zań tilinde naqty bir uǵym-anyqtama tańylýǵa tıis.

Osy oraıda birqatar depýtattar «Qymyz týraly» jeke zań jazý máselesine qaıta oralýdy usyndy. Bul áńgimelerge ishimdik naryǵyn retteıtin jańa zańnyń qabyldanýy túrtki bolǵan edi. Qabıbolla Jaqypovtyń tóraǵalyǵymen ótken Májilistiń keshegi jalpy otyrysynda ulttyq zańnamany «etıl spırti men alkogol óniminiń óndirilýin jáne aınalymyn memlekettik retteý máseleleri boıynsha» túzetetin jańa zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy. Bul týraly «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda «Qazaqqa «qymyz týraly» zań qajet» atty maqalasynda jazyp otyr.

Basylymnyń jazýynsha, Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy júrgizgen zertteýlerge sáıkes, spırt ishimdikterdi tutyný deńgeıi jó­nindegi reıtıngte Qazaqstan 188 eldiń arasynda 34-oryndy ıelenedi, - dep baıandady qalaýlylarǵa Úkimet bas­shy­synyń orynbasary-Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov, - elimizdiń árbir azamaty jylyna shamamen 5,5 lıtr taza etıl spırtin nemese 11 lıtr araq tu­tynady. Nátıjesinde, Qazaqstan bú­ginde Ortalyq Azııa aımaǵynda «eń kóp ishetin el» bolyp tur!

Sondyqtan el Úkimeti Elbasynyń tapsyrmasymen, alkogol ónimderin ishýdi qysqartý úshin birinshiden, «kúshti alkogolge aqyryndap, birte-birte baǵany kóterýge», ekinshiden, «satý oryndary men ýaqytyn shekteý­ge», úshinshiden, «etıl spırti men al­kogol ónimderiniń óndirilýi men aı­nalymyna memlekettik baqylaýdy kúsheıtýge» sheshim qabyldapty. Al depýtat Aıgúl Soloveva «qyzýy bar» dep, qymyzdyń araq-sharap, syra sekildi saýda­synyń shektelýin boldyrmaý kerektigine nazar aýdartty: «Bul zań jobasy alkogoldik ishimdikter naryǵyn retteýdi qarastyrady, bul ónim­derdiń aınalymy men satylymy shektelýge tıis. Al qymyz erkin satyla berýi kerek. Sondyqtan ony jeke zańmen ret­teý jaıyn oılastyrý qajet bola­dy. Onyń erkin saýdasyna eshkim de tyıym sala almaıdy. Bul zańmen tek onyń qalaı satylatyndyǵyna baqylaý engiziledi».

- Shynynda, bizde alkogoldi tutyný kólemi men sıpaty ózgerdi, qysqardy, - dedi depýtat Tur­synbek Ómirzaqov. - Bizdi alda araqty múldem tutynbaıtyn Azııa elderimen salystyrýǵa da bolady. Onyń ornyna qymyz óndirisin qoldaý kerek. Biraq qymyzdy «Vodkamen» salystyrýǵa bolmaı­dy: bular árbasqa ónimder. Olar­dy árqalaı qoldanyp, ártúrli tabys kózderine aınaldyrýǵa múm­kindik bar.

Depýtat Aldan Smaıyl kór­shi­lerimizdiń tájirıbesine kóńil qoıýǵa shaqyrdy: «Reseıdegi Tyva, ıAkýt sııaqty araqtyń kesirinen kóp qıyndyq kórgen elderdiń «araq­­syz aýyl», «araqsyz qala» qozǵalystaryn bastaǵanyna on shaqty jyl boldy. Qazir solar­daǵy eldi mekenderde araq múldem satylmaıdy! Sony Qazaqstan nege jasaı almaıdy? Araq-sharap ornyna ulttyq taǵamdarymyzdy, qymyz ben shubatty kóbeıteıik de­dik, ol da Úkimette eshkimniń qape­rine kirmeıdi. Nege biz araq­tyń tóńiregine úıirile beremiz, paıdaly sýsyn týraly nege zań qa­byldamaımyz?» degen A.Smaıyl vıtse-premer Baqyt Sultanovqa alkogol ónimderiniń ornyn ba­satyn qymyz ben shubat týraly zań jobasyn ázirleý týraly usynys aıtty. Eger jańa Úkimettiń mur­shasy kelmese, depýtattar kúzge qaraı osy arnaıy zańdy ózderi jazbaqqa bekinip otyr.

***

Óziniń astyq satý kólemi jaǵynan alǵanda álemdegi eń aldyńǵy qatarly 10 eldiń quramyna kiretin Qazaqstan un eksporttaý jaǵynan sońǵy birqatar jyldar barysynda búkil dúnıe júzi boıynsha alǵanda turaqty túrde aldyńǵy úshtiktiń quramynda keledi. Astyq ósirip satý bir óner bolsa, odan un óndirip satý ekinshi bir úlken óner túri sanalatyndyǵy belgili. Óıtkeni, 1 kılogramm astyqtan 1 kılogramm unnyń baǵasy áldeqaıda qymbat. Un óndirý arqyly qosymsha tabystarǵa kenelemiz. Ekinshi jaqtan alǵanda, óz adamdarymyzdy jumyspen qamtımyz. Onyń ústine astyq tasymaldaýǵa qaraǵanda, un tasymaldaý isiniń shyǵyny da edáýir tómen bolatyndyǵy túsinikti. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Astyq - elimizdiń basty baılyǵy» atty maqalasynda jazady.

Basylymnyń atap ótýinshe, 2013 jyldyń qorytyndysynda Qazaqstan 4 mıllıon 922,8 myń tonna bıdaı eksporttap, budan elimizge 1,2 mıllıard AQSh dollarynan astam kiris kirgizdi. Sonyń ishinde 20-dan astam elge astyq jóneltti. Qazaqstan astyǵyn turaqty tutynyp kele jatqan elder qatarynda bizben kórshiles Reseı, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan elderimen qatar Iran, Túrkııa, Grýzııa, Qytaı, Shvetsııa, Aýǵanstan elderi bar. Qazaqstan eksporttaıtyn astyqtyń 98 paıyzynan astamy mine, osy elderdiń úlesine tıedi. Sonymen qatar, Germanııa, Polsha, Grekııa, Lıvan, Latvııa, Nıderlandy elderi de az kólemde bolsa da Qazaqstan astyǵyn tutynady. Qysqasyn aıtqanda, Qazaqstan astyǵy qazirgi kúni elimizdiń atyn álemge jaıyp júrgen basty brend ónimderimizdiń biri bolyp tabylady.

Halyqaralyq astyq keńesiniń málimetteri boıynsha, Qytaı ár jyl saıyn 3 mıllıonnan 8 mıllıon tonnaǵa deıin astyq satyp alady eken. Endeshe, irgemizde turǵan alyp rynoktyń osy mol múmkin­­­dikterin nege eskermeske? Onyń ústine Qytaı óńirlerine astyq jetkizip satý máselesin jolǵa qo­ıyp alǵan jaǵdaıymyzda, osy el­diń aýmaǵy arqyly Ońtústik-Shy­ǵys Azııa elderiniń rynokta­ryna shyǵýymyzǵa da bolady. Son­dyqtan Qazaqstan Aýyl sha­rýa­­­shylyǵy mınıstrligi Qy­taı men Ońtústik-Shyǵys Azııa baǵyt­taryn Qazaqstan astyǵyn eks­port­taýdyń bolashaǵy zor stra­­tegııalyq baǵyty dep eseptep otyr.

«Egemen Qazaqstannyń» jazýynsha, Saryaǵash shekara jasaǵy tosyn urlyqtyń ústinen tústi. Olar «Keles - Saryaǵash» baǵytyndaǵy poıyzdyń júk vagonyn tekserý kezinde jalpy salmaǵy 280 kılogramm tartatyn, ıaǵnı anaý-mynaý emes, úsh tsentnerge jýyq tasbaqalardy tapty. Erkindiktiń ózinde aqyryn basyp, jaıbaraqat ómir súretin qaıran tasbaqalar jeti qapqa nyǵyzdalyp salynǵandyqtan tunshyǵyp qala jazdapty. Tek qaptyń aýzyn ashqanda ǵana dúnıeniń jaryǵy men bir jutym aýanyń samalynan jybyrlap sala berdi. Sóıtip, shekara qyzmetkerleriniń arqasynda sýyq qoldy suǵanaqtardyń qolynan sytylyp, qaıta keńdikke shyqqan tasbaqalar, áıteýir bir tús kórip ótkendeı, aman-esen erkindikke attandy. Maqala «Tasbaqalar tajaldan aman qaldy» degen taqyryppen berilgen.

***

Búginde Qazaqstanda 3 myńǵa jýyq adam búırek aýrýynan kóz jumýy múmkin. Olardy tek búırek aýystyrý otasy ǵana qutqara alady. Al bul otany olar jyldap kútýge májbúr. Bul týraly «Lıter» gazeti búgingi sanyndaǵy «V peresadke organov nýjdaıýtsıa sotnı kazahstantsev, no pomoch vrachı mogýt poka edınıtsam» atty maqalasynda jazady.

Basylymnyń atap ótýinshe, jylyna 170-200 otandasymyz baýyr aýystyrýǵa muqtaj bolady, al júrekterin aýystyrmasa ajal qushýy múmkin naýqastar da osy shamalas. Olardyń bar úmiti aýrý múshesin aýystyrtý ǵana. Másele bizdiń dárigerlerimizde emes, másele donorlarda. Osy rette depýtattardyń QR «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» zańyna engizilgen tolyqtyrýlar men ózgertýlerdi birinshi oqylymnan qabyldaǵany jaqsy boldy. Óıtkeni azamattyń ózi ólgennen keıin dene múshelerin óz erkimen donorlyqqa berýge kelisýi týraly engizilgen ózgerister elimizdegi transplantologııany damyta túsedi, dep jazady basylym.