Qazaq jerin tazartýdy qashan bastaımyz? - baspasózge sholý
***
2011 jyldyń qorytyndysy boıynsha Keden odaǵyndaǵy taýar aınalymynyń 11 paıyzy ǵana Qazaqstanǵa tıesili bolǵan. Bizden ekonomıkasy áldeqaıda kishi Belorýssııa 24 paıyzdyq úlesti eńsergen. Qalǵany, ıaǵnı 65 paıyzy Reseıdiń úlesinde. Al 2012 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstannyń úlesi 10 paıyzǵa tómendese, Belarýs 1 paıyzǵa arttyra alǵan. Qalǵany Reseıdiki ekeni sózsiz. Sonymen qatar, 2012 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstannan Belarýske shyǵatyn taýarlar eksporty 2011 jyldyń 86,3 paıyzyna, Reseıge shyǵarǵannyń 96,4 paıyzy ǵana oryndalǵan. Esesine Qazaqstanǵa engen Belarýstiń ımporty 113,8, Reseıdiki 111,6 paıyzǵa artyp, osy eki eldiń taýarlary bizdiń rynokqa kóptep engen. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Keden odaǵy: kemeldikke umtylys» degen maqalada aıtylady.
Avtordyń jazýynsha, biz Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq qurýǵa shapqan attaı zýlap baramyz. Aldymen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq qoǵamdastyqtyń (EýrAzEQ) negizinde 2010 jyly Keden odaǵyn qurdyq. Oǵan 2000 jyly qurylǵan osy uıymnyń bes múshe-elderi arasynan úsh memleket qana endi. Qyrǵyzstan men Tájikstan oǵan enýdi ázirge qajetsiz dep sanady. Al baıqaýshy retinde qatysatyn Armenııa, Ýkraına, Moldova bul uıymǵa aqyry enbedi. Ózbekstan bolsa, 2006 jyly múshelikke ótip, 2008 jyly shyǵyp ketti. Degenmen, EýrAzEQ áli kúnge jabylmaǵan ıntegratsııalyq qurylym bolyp qalyp otyr. Osy jáne basqa da máselelerdi ataı kele, avtor Ýkraınanyń nege Keden odaǵyna enbeı otyrýynyń sebepterin izdep kóredi. «Kóptegen ýkraınalyq ekonomıster Keden odaǵyna ený Ýkraınanyń ekonomıkasy úshin ýaqytsha tıimdi bolǵanymen, uzaq merzimdi perspektıva úshin tıimsiz degendi kóldeneń tartady. Keden odaǵy músheleri men Ýkraınanyń tehnologııalyq damýy bir deńgeıde, sondyqtan ózara ınvestıtsııa tartý men saýdanyń sınergetıkalyq tıimdiligi óte shekteýli bolady, deıdi Perspektıvalyq zertteýler halyqaralyq ortalyǵynyń aǵa sarapshysy I.Gazızýllın», - dep jazady ol.
Sondaı-aq, ol basqa da sarapshylardyń Keden odaǵyn synaǵan pikirlerin keltiredi. Osydan keıin sońǵy jyldary Ýkraına men Reseı arasynda oryn alǵan ekonomıkalyq kıkiljińderdi tize kele avtor «Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńeske Ýkraına tarapynan baıqaýshynyń resmı ókili retinde Vıktor Sýslov taǵaıyndaldy. Bul tájirıbeli saıasatker eldiń KO-ǵa enýiniń tıimdi ekendigi týraly Ýkraına BAQ-tary arqyly birneshe ret sóılep úlgerdi. Mine, Ýkraına men Reseı arasyndaǵy ekonomıkalyq tartystyń búgingi kúngi jaǵdaıy osyndaı. Eki jaq ta jumsaqtyq tanytyp, qarsy jaqtyń múddesimen sanaspasa, Ýkraınanyń Keden odaǵyna qosylýy ekitalaı», degen oıyn aıtady.
Osydan 20-30 jyl buryn joǵary oqý orny bergen bilim adamnyń búkil ǵumyryna azyq bolǵandaı edi. Qazirgi talap ózgerdi. Endigi jerde ýaqyt úrdisine ilesý úshin azamattar óz bilimderin udaıy jetildirip otyrýlary kerek. Osy joldy tańdaǵan azamattar aqparatty ózdiginen tabady, olardy ártúrli jaǵdaıda paıdalana alady, tıimdi sheshim qabyldaıdy, iskerligimen daralanady. Birneshe jyl buryn ótkizilgen halyqaralyq zertteýler qazaqstandyq oqýshylardyń pánder boıynsha tereń bilim alatynyn kórsetti. Biraq olardyń bar-joǵy 5 paıyzy ǵana sol bilimin naqty ómirde paıdalana alatyn bolyp shyqty. Damyǵan elderdegi oqýshylardyń bul kórsetkishi 28,6 paıyz. Demek, bul arada jas urpaqty ne úshin, qalaı oqytý kerek degen saýal týyndaıdy. Bul týraly «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Murat Ábenov «Ýaqyt - basty básekeles» atty maqalasynda jazady.
Avtordyń pikirinshe, buqaralyq aqparat quraldarynda Djordj Lend pen Bet Djarmannyń «Baqylaý núktesi men sheksizdik: Bolashaqty búginnen meńgeremiz» atty kitaby arqyly taraǵan 15 jylǵy tájirıbeniń nátıjeleri tańǵaldyrady. Tájirıbege qatysqan 3-5 jas aralyǵyndaǵy 1 600 balaǵa tapsyrmalardyń ár alýan sheshimderin tabýǵa qatysty testiler berildi. Balalardyń 98 paıyzy «shyǵarmashylyqtyń kemeńgeri» atandy. Bes jyldan keıin osy balalarmen test qaıta ótkizilgende 32 paıyzy ǵana «kemeńger» mártebesin rastaı aldy. 13-15 jas shamasynda bul kórsetkish 10 paıyzǵa tómendep ketti. Qyzyǵy, bul testilerdi tapsyrǵan eresek adamdardyń nátıjesi - 2-aq paıyz! Biz kishkene balanyń qolynan keletini shamaly, olardyń qabileti eseıgen kezde ǵana ashylady dep oılaımyz. Sóıtsek, qazirgi oqytý júıesinde balanyń shyǵarmashylyq qabiletteri jyldan-jylǵa tómendeı beredi eken. Sonda ne isteý kerek degen suraqqa Sony korporatsııasynyń negizin qalaýshylardyń biri, erte tárbıe berý teoretıgi Masarý Ibýkı sábıdi úsh jasqa deıin oqyp úıretý kerek, bul onyń áleýeti eń joǵary kezi dep jaýap beripti. Úsh jasqa deıin sábıdiń ár kúni - onyń jan-jaqty shalqyp damýynyń kezeńine aınalýy múmkin eken. Demek, dana halqymyz "El bolamyn deseń, besigińdi túze" dep bekerge aıtpaǵan ǵoı! Tek mamandardyń keńesterimen qarýlanyp, bul maqaldy shyn máninde otbasylyq tárbıeniń qaǵıdatyna aınaldyrý qajet. Balalarynyń balabaqshaǵa deıingi tárbıesine erekshe mán berý - ata-analardyń paryzy. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda, balanyń boıyna týmysynan bitken darynnyń ashylýyna balabaqsha da, mektep te oıdaǵydaı áser ete almaıdy.
«Sońǵy úsh jyl ishinde Bilim jáne ǵylym mınıstrligi jappaı saýattylyq ólshemderin keńeıtýge, olardyń quramyn zamanaýı talaptarǵa sáıkestendirýge basa nazar aýdarýda. Bilim, túsinik jáne qoldanystyń bastapqy daǵdylary osy kúngi talaptardy qanaǵattandyra almaıdy. Sebebi, ıgeriletin kez kelgen materıal taldaý jáne jınaqtaý arqyly júıelenip, bilim alýshymen baǵalanýy kerek. Sonda mamandardyń eń ozyq jabdyqtarmen eń zamanaýı óndiristerde jumys jasaýyna qajetti daıyndyq qalyptasady. Oqytý maqsattary týraly bul kózqaras tek qatardaǵy mamandarǵa ǵana emes, jalpy jetkinshek urpaqqa da qatysty. Jastardyń qazirgi zamanǵa beıimdelýi úshin mundaı ózgerister asa mańyzdy», - deıdi vıtse-mınıstr.
***
Keńes dáýiriniń kezinde Chernobl apatynyń aýmaǵyn zarasyzdandyrý jumystary 18 jyl boıy toqtaýsyz jalǵasyp, aqyrynda tıisti nátıjege qol jetkizilgen. Mamandar aýmaqtyń qaýipsizdigin búginde sol jerge qııar ósirip, paıdalanýdyń aǵzaǵa esh zııanynyń joqtyǵymen dáleldep otyr. Al Dúnıejúzilik saýda uıymynyń qataryna enýge ótinish bergen Qazaqstan aldymen ýlanǵan dalany zararsyzdandyrýmen aınalyspasa, erteńgi kúni búkil Eýropany shýlatýy múmkin. Bul týraly «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qazaq jerin tazartýdy qashan bastaımyz?» degen maqalasynda berip otyr. Gazettiń jazýynsha, keshe elordada «Nur Otan» HDP Ortalyq apparatynda qabyldaý júrgizgen Ulttyq ǵarysh agenttiginiń tóraǵasy Talǵat Musabaevqa «Ekosfera -Qazyǵurt» halyqaralyq ǵylymı ortalyǵynyń prezıdenti, bıologııa jáne ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, akademık Amanbek Aqaıuly osyndaı máseleni kóldeneń tartty. Onyń aıtýynsha, atalǵan salada, ıaǵnı ǵaryshtyq ushyrýlar men synaqtar kezinde ýlanǵan topyraqty tazartýda reseılik ǵalymdardyń tájirıbesi tereń. Olar ózderiniń aýmaqtaryndaǵy zııan shekken jerlerdi túrli ǵylymı ádister arqyly tazartyp, ekologııany qalypty dárejede ustaýǵa kóńil de, qarjy da bólip keledi. Al bizde kerisinshe. «Eger muny jaqyn ýaqytta qolǵa almasaq, erteń Dúnıejúzilik saýda uıymyna ener kezde úlken kedergige ushyraımyz,-deıdi bıolog ǵalym. - Sebebi Ýkraına DSU-ǵa ótip, óz ónimderin Eýropa naryǵyna shyǵarǵanda olardan zııandy zattar tipten mol kezdesken. Árıne, ondaı taýardy talaby tym qatal álemdik naryqqa engizbeıdi, esesine otandyq ónimderge degen keri kózqaras qalyptasyp, onyń ornyn ımporttyq taýarlar basýy ábden múmkin. Qazir Ýkraınadaǵy ahýal sony kórsetip otyr. Eger biz ýlanǵan topyraqty zararsyzdandyrýdy Úkimettik deńgeıde sheshpesek, álgilerdiń kúıin keshetinimiz anyq.
Ǵylymı ortalyqtyń zertteýinshe, tazalaý jumystary qanshama jyldar boıy qolǵa alynbaǵandyqtan qazaq jerinde ýlanǵan aýmaqtar tipten kóp. Jerdiń ǵana emes, eldiń de taǵdyryna tikeleı qatysty máseleni jan-jaqty zerttegen ǵalymdar toby «Agroekologııalyq qaýipsizdik» dep atalatyn baǵdarlama jasap, 27 ınstıtýttyń qortyndy sheshimin alypty. Soǵan sáıkes zararsyzdandyrýdy aldymen Semeı óńirinen bastaý kerek. «Munda nesheme ýaqyttan beri polıgon synaqtary toqtamaǵandyqtan onyń zııany topyraqtyń tereń qabatyna deıin ótip, aýyr da ýly metaldar jer qyrtysyndaǵy sý kózderin de lastap tastaǵan. Saldary tóńirektegi adamdarǵa qalaı áser etip jatqandyǵyn bárimiz de kórip júrmiz. Buryndary halqymyzda nebári jıyrmashaqty ǵana aýrý bolsa, qazirgi kezde 2,5 myńnan asady. Keshegi qulaǵan «Protonnan» tógilgen geptıldiń de zardaby orasan. Zararsyzdandyrýmen aınalysyp jatqan reseılik ǵalymdar tek topyraqtyń syrtqy qabatyn ǵana tazartýy múmkin. Osyny tereń óńdeýge Úkimettiń ózi múddelilik tanytyp, qajetti qarjyny bólip, mamandar tobyn tartýy kerek» deıdi Amanbek Aqaıuly.
Maǵan Abaı Qarpyqovtyń eńbekteri unaıdy. Onyń «Farasy» meniń oıymsha naǵyz kıno deýge laıyqty dúnıe. Qazaqstanda alǵashqylardyń biri bolyp kommertsııalyq kıno túsirýdi qolǵa alǵan da Abaı Qarpyqov. «Meniń atym Qojany» kórmegen bala kemde kem bolar. Men de ony birneshe márte kórdim. Júrekke jyly áser etetin fılm. Alaıda búgingi balalardyń bárine birdeı «Meniń atym Qoja» unaıdy deý qıyndaý. Qaı kezde de zaman aǵymyna oraı kórermen suranymy men qajettiligin eskergen abzal sekildi. Kınorejısserlerdiń máseleniń osy jaǵyn oı tarazysynan ótkizip, saralap almaı jatyp, naǵyz kórermen kóńilinen shyǵatyndaı dúnıe týdyra qoıýy ekitalaı. Qazirgi tańda balalar aýdıtorııasyna qajetti týyndylar az, zárýlik basym. Olarǵa arnalǵan dúnıeler joqtyń qasy. Sondyqtan da biz «Sanjar ıen Qaısardy» túsirýdi qolǵa aldyq. Kınoóndirisi úzdiksiz damý kerek, oǵan bir sátke de toqtap qalýǵa bolmaıdy, jan-jaqty damyǵany durys, deıdi «Aıqyn» gazetine bergen suhbatynda kınorejısser Ahat Ibraev.
«Bizdiń elimizde balalar men jastar taqyrybyna qatysty dúnıeler joqtyń qasy. Qazirgi 30-dan asqan tolqyn ózine qajetti, suranymyn qanaǵattandyratyn kınony kórýden qurdym qalǵan urpaq qataryna jatady. Sondyqtan memleket tarapynan, ásirese jastar aýdıtorııasynda bos keńistik qalmaýyn basty nazarda ustaǵany abzal. Qazirgi tańda kórermen kıno, teleónimderin oıyn-saýyq, kóńil kóteretin qural retinde qabyldaıdy. Belgili bir ıdeıanyń jetegine ilesip, soǵan laıyqty dúnıe jasaımyn dep sergeldeńge túsetin jan emespin. Alaıda fılm túsirilip bitkende onyń aıtar oıy bar, belgili bir maǵynaly mánge ıe tolyqqandy dúnıege aınalady», - deıdi ol. Suhbat «Balalar aýdıtorııasy ózine qajetti kınolarǵa zárý» degen taqyryppen berilgen.