«Qazaq zańynyń» tolyq nusqasy mońǵol jerinen tabyldy» - BAQ-qa sholý

ASTANA. 20 qyrkúıek. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 20 qyrkúıek, juma kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Elordadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Prezıdent janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa men «Áıelder shyǵarmashylyq bastamasy lıgasynyń» uıymdastyrýymen «Erte ári kúshtep qıylatyn neke qubylysynyń aldyn alý» taqyrybynda halyqaralyq konferentsııa ótti. Osy jıyn arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Erte nekege turý: genderlik teńsizdikke bastaı ma?» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń jazýynsha, kámelettik jasqa tolmaı shańyraq kóterýge asyǵatyn juptar da joq emes desek, onyń ishinde belgili bir taraptyń kúshteýimen, zorlyq kórsetýimen nekesin qıǵyzatyn jas qyzdar bar ekendigi jıyn barysynda aıtylǵan. «Erte qıylatyn nekeniń saldarynan jas áıelderdiń arasynda ana ólimi joǵary. Buǵan densaýlyq saqtaý salasy kináli emes, erte jastan bala kóterýge jas ananyń aǵzasy daıyn emestigi sebep bolýda. BAQ-tarda erte qıylatyn nekelerdiń sátsizdigi jaıynda materıaldar jıi ushyrasady. Internette kámelettik jasqa tolmaǵan áıelderine jábir kórsetý jaıyndaǵy jantúrshigerlik beıne túsirilimder tolyp jatyr. Osynyń barlyǵy bizge oı salýy tıis. Adamzattyq qarym-qatynasqa saı kelmeıtin áreketterge jol bermeýdi kózdeıtin túbegeıli sharalardy qoldanýymyz qajet», - dedi Prezıdent janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń tóraıymy Gúlshara Ábdiqalyqova.

«Myń jyldyq kókjıek» baǵdarlamasy sheńberinde shetelge issaparǵa baryp qaıtqan otandyq tarıhshy ǵalymdardyń biri, bitik jazýynyń bilgiri, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor - Qarjaýbaı Sartqoja. Ǵalymmen «Egemen Qazaqstan» gazetiniń arasyndaǵy áńgime Mońǵolııadan qazaq tarıhyna qatysty qandaı qazyna ákelindi degen turǵyda órbidi. «Bir aı Mońǵolııanyń Ortalyq arhıvinde otyryp, onnan asa qordan 280 bet arhıv qujattaryn iriktep aldym. Bul qujattar ýıǵýrjin-mońǵol grafıkasymen, ıaǵnı, mońǵoldardyń kóne alfavıtimen jazylǵan. Qujattardyń eń kónesi 1757 jyly jazylǵan eken. Biz budan buryn Abylaı han tek joń­ǵarlarmen soǵysty dep júretinbiz. Manjú Chın patshalyǵy syrtqy Moń­ǵolııada jasaqtalǵan, asa mol qol qamtylǵan bútin bir armııany Abylaıǵa qarsy attandyrypty. Osy armııa quramynda kózge tús­ken sardarlar men sarbazdardy marapatqa usynǵan otyz bet qu­jat taptyq. Ekinshi bir keremet dúnıe - «Qazaq zańy» degen qu­jat. Kóne mońǵol alfavıtimen jazylǵan. Shyǵys Túrkistanda ómir súrgen qazaqtar 1836 jyly zań qabyldaǵan», - deıdi ǵalym basylym saýaldaryna tuşymdy jaýap bere kele. Suhbat «Qazaq zańynyń» tolyq nusqasy mońǵol jerinen tabyldy» degen taqyryppen berilgen.

***

«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, professor, akademık Beskempir Seıdalıevpen arada órbigen suhbat «Ǵylymsyz memlekettiń damýy múmkin emes» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna egjeı-tegjeıli jaýap bergen ol: «Ókinishke qaraı, elimizdiń ótpeli kezeńiniń alǵashqy jyldarynda biz veterınarııa salasyn joǵaltyp aldyq. Reformanyń barlyǵy reforma úshin emes, reforma tıimdi bolý úshin jasalýy kerek. Bizdiń keıbir azamattarymyz veterınarııa salasyn reformalaımyz dep, aýyldaǵy barlyq veterınarııa stansalaryn joıyp jiberdi. Sonyń saldarynan mal ma­mandarynan aıyryldyq. Maldy ár maýsym saıyn ár aýrýǵa qarsy egiletin jumystar toqtap qaldy. Ásirese, malda bolatyn aýsyl, brýtsellez, topalań jáne ospa degen aýrýlarǵa qarsy vaktsına egilip otyrý kerek. Qazir bul jumysty bireý istese, bireý istemeıdi. Vaktsınanyń sapasy tómen. Bizde tender degen másele shyqty. Tenderdiń basyndaǵy komıssııa bir jaqty bolyp, bireýdi qoldaý arqyly sapasyz vaktsınalar ótkizý arqyly malda aýrý kóbeıdi», - deıdi.

Ózge ult ókilderi memlekettik tildi jappaı meńgerip ketýi úshin qazaqtildiler sóz kómegin tıgizýi qajet. Keshe «Nazarbaev Ortalyǵynda» ótken «Til - Táýelsizdik tuǵyry» atty jıynda osyndaı baılam jasalypty. Bul jaıynda «Aıqyn» gazeti jazyp otyr. Basylymnyń jazýyna qaraǵanda, shara barysynda ulty basqa bolǵanymen, qulqy bóten emes, túri basqa bolǵanymen, tili bir jastarǵa kóbirek minber usynyldy. Solardyń birazy qazaqsha qoıǵan saýalyna qazaq qurby-qurdastarynyń, qanshama qatemen bolsa da, orys tilinde jaýap berýge tyrysatynyn qynjyla aıtyp jatty. Áıtpese «aýyldan kelgen eken dep oılap qalady» dep qymsynatyn kórinedi. Ókinishke qaraı, keńes kezinen qalǵan quldyq sana qazaq jastarynyń mıynda myqtap ornaǵanǵa uqsaıdy. Maqala taqyryby: «Qazaqsha sóıleýimiz qajet!».