«Qazaq vızasyn alýdyń mashaqaty azaıdy ma?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Bıýdjet kórsetkishteri naqtylandy» degen taqyryppen maqala jaryq kórdi. Maqalaǵa Premer-Mınıstri Kárim Másimovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, ústimizdegi jyldyń qańtar-shilde aılaryndaǵy álemdik rynoktaǵy munaıdyń ortasha baǵasy 1 barreline 111,78 AQSh dollaryn qurady. Munyń ózi bizdegi munaı baǵasynyń boljamdy 1 barreli 65 dollardan bolady degen kórsetkishti 90 dollarǵa deıin kóterýge múmkindik berip otyr. Mine, osyndaı sebepterge baılanysty jyl ishindegi otandyq ekonomıkanyń ósimi burynǵy boljamdy kórsetkishke (5 paıyz) qaraǵanda, odan da kóterilip (2 paıyzǵa), 7 paıyz bolady dep burynǵy boljamdy naqtylandyra túsýge sebepshi boldy.
Sondaı-aq atalmysh basylym betinde «Tolysý men kemeldený kezeńi» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Basylymnyń habarlaýynsha, Memleket basshysynyń atyna Ońtústik Qazaqstan oblysynyń zııaly qaýym ókilderi atynan hat kelgen. Hat ıeleri elimizdiń ekonomıkasynyń ósip-órkendep kele jatqanyn atap ótip, ásirese, Ońtústik Qazaqstan oblysynyń damýyna memleket tarapynan jan-jaqty qoldaý kórsetilip kele jatqanyna zor rızashylyq sezimderin bildirgen. Odan ári ońtústiktik zııaly qaýym ókilderi: «Ońtústik óńirinde turǵyndardyń ál-aýqatynyń artýyna memleket barlyq jaǵdaı jasap keledi. Sonyń bir ǵana aıǵaǵy - ótken jyly 75 densaýlyq saqtaý mekemesi, 60 bilim berý nysany el ıgiligine berildi», - degen.
***
«Búgin Qazaqstan hanymynyń esimi atalady». «Aıqyn» gazetinde osyndaı taqyryppen maqala basyldy. Basylymnyń jazýynsha, Astanadaǵy «Qazaqstan» ortalyq kontsert zalynda «Qazaqstannyń hanymy - 2011» baıqaýynyń jeńimpazy anyqtalady. Otbasy men jumysyn qatar alyp júrgen kelinshekterdi yntalandyrýdy kózdegen baıqaý osymen úshinshi jyl ótip otyr. Bıylǵy baıqaý el táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalady. Baıqaý qaıyrymdylyq maqsatty da kózdeıdi. Satylǵan bıletterden túsken qarajat jyldaǵy dástúrge saı elimizdegi balalar úıiniń birine tabys etiledi.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, sońǵy 3-4 aıdyń aralyǵynda Qytaıdyń Úrimshi qalasyndaǵy tólqujattyq-vızalyq qyzmet ǵımaraty aldyndaǵy kezek birneshe esege qysqarǵan. Eger mamyr aıynda ǵana qazaqstandyq qyzmetkerler kúnine 40-50 qujat qabyldasa, qazir kúnine 180-200 qujat qaraıdy. Alaıda bir jarym mıllıonnan astam qazaq turatyn Shyńjań-Uıǵyr ólkesinde qazaq vızasyna degen suranys arta túsýde. Maqala «Qazaq vızasyn alýdyń mashaqaty azaıdy ma?» degen taqyryppen berilip otyr.
***
«Búgingi urpaq -bolashaqtyń ıesi». «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda osyndaı taqyryppen jarııalanǵan maqalada: «Qandaı da eldiń erteńin bilgiń kelse, onyń jastaryna qara» degen ulaǵatty sóz bar. Ár zaman óz erekshelikterimen, daryndy órenderimen, óreli isterimen tarıhta tańba qaldyrady desek, búgingi urpaq tárbıesindegi boıkúıezdik kim-kimdi de beı-jaı qaldyrmasy anyq. Urpaq tárbıesi ulttylyqtyń ajyramas bóligi. Ýaqyt sóresinen eshqashan túsirmeýge tıis osynaý adamdyq mindetimizge bolashaqtyń talabymen qaraǵanymyz abzal». - delingen.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, qazaqta Abaıdaı tulǵany tanymaıtyn adam kemde-kem. «Al Abaıdyń aqyndyq mektebiniń tárbıesin kórgen shákirtterin tanıtyndar neken-saıaq. Alaıda uly aqynnyń aınalasy izin qýǵan shákirtterimen shektelip qalmaǵan. Abaıdyń óner mektebiniń shákirtterin atasaq, aqyndyq tálimin kórgenderdi aqyndyq mektebiniń shákirtteri desek durys bolatyn sekildi», delingen maqalada osy máselege qatysty túrli sala mamandarynyń pikirlerin bergen.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazeti búgin «Nadejdy hleborobov opravdyvaıýtsıa» atty maqala basty. Basylymnyń habarlaýynsha, osynshama mol kólemdegi astyqty dıqandar kópten ber kútip júr. Buǵan deıin qurǵaqshylyq dıqandardyń úmitterin esh etip júrgen bolatyn. Al bıyl mine, mol kólemde astyq jınaýdyń sáti tústi. Shyn máninde bıylǵy eńbektiń jemisti bolýyna tek aýa raıy ǵana emes, ylǵal saqtaıtyn resýrstardyń qoldanysqa keńinen engizilýi de sebep bolyp otyr.