Qazaq tili qoryna jınalǵan qarajat jumsalmaıdy – Raýan Kenjehanulymen suhbat
«Qazaq tili» qoǵamyn qabyldap alǵanymda shotynda 29 myń teńge ǵana jatty»
- Raýan myrza, áńgimeni endaýment qor degen uǵymnyń tóńireginen bastasaq. Bizde ne kóp, qor kóp qoı. Solardan bul qordyń aıyrmashylyǵy qandaı?
- Endaýment qory – dúnıejúzinde keńinen qoldanylyp kele jatqan qural. Álemdegi eń úlken endaýment qory – Japonııanyń «Ǵylym jáne tehnologııalar qory». Ol qorǵa 80 mlrd dollar jınalǵan. Garvard ýnıversıtetiniń endaýment qorynda 50 mlrd dollar bar. Munyń bári – sol qordyń maqsatyna, mıssııasyna senetin, oǵan óz úlesin qosqysy keletin kásipkerlerdiń, uıymdardyń, jeke adamdardyń jasaǵan úlesinen quralǵan qarajat. Mysaly, Garvardtyń myqty túlekteri kóp. Solar ýnıversıtetti qoldaýǵa qarajat aýdarady.
Endaýment qorynyń basqa qorlardan aıyrmashylyǵy – qorǵa túsken qarajat jumsalmaıdy. Ol qarajat basqarylady. Basqarýdyń eń qarapaıym mysaly – bank depozıti. Qarajat depozıtke salynady da, sodan túsken tabys qana jumsalady. Osy tetikti «Qazaq tili» qoǵamynyń uzaq merzimdi turaqty jumysyn qamtamasyz etýge qoldanǵymyz keledi. Biz Qoǵam jumysyn qabyldap alǵanda shotyndaǵy bar qarajat 29 myń teńge edi. Qoǵamdyq uıym bolǵannan keıin memleket ony tikeleı qarjylandyra almaıdy. Sondyqtan osyndaı qoǵamdyq jáne áleýmettik mańyzy bar maqsatqa jumys isteıtin uıymdardyń qarjylandyrý tetikterin zerttedik.
Ótken jyldyń qazanynda Prezıdent qabyldaýynda boldym. Sol kezdesýde «Qazaq tili» qoǵamynyń damý jospary egjeı-tegjeı talqylandy. Onyń ishinde qazaq tilindegi mazmundy damytý, qazaq tilin oqytý ádistemesin jetildirý, qazaq tiliniń qoldanysyn jeńildetetin tehnologııalyq sheshimderdi kóbeıtý jaıy aıtyldy. Onyń bári kerek. Biraq sol «kerekterdi» iske asyrý úshin qarajat kerek. Memleket barlyq maqsatqa jeke-jeke, arnaıy qarajat bóle almaıdy. Sony sheshý amaly retinde endaýment ıdeıasyn usyndyq. Memleket basshysy, árıne, mundaı tetikpen tanys. Usynysty qoldady. Birinshi bolyp óziniń jeke qarajatynan úles qosý týraly sheshim qabyldady. Endaýment qory tirkeýden ótkennen keıin birden jeke qarajatynan 7 mln teńge aýdardy. Memleket basshysynyń bul amaly bizge zor qoldaý boldy. Qarajattan buryn bul jańalyqtyń sımvolıkalyq mańyzy zor. Bul - iri kásipkerlerge, mekemelerge, janashyr ortaǵa jaqsy belgi boldy. Osydan keıin adamdar jeke habarlasyp, biri jarııa túrde, keıbiri úndemeı-aq qarajat aýdara bastady.
Bul qordy basqarýdyń tetigin aıttym. Túsken qarajatty jumsamaımyz. Ony basqarýdan túsken tabysty ǵana ıgeremiz. Al ol qalaı basqarylatynyn, tetikterin endaýment qorynyń qamqorshylar keńesi sheshedi. Qamqorshylar keńesinde túrli sala, sonyń ishinde til mamandary da bar. Osy qordyń jumysyna atsalysqysy keletin ár saladaǵy qaıratkerler de kiredi. Bizdiń qordyń ári qaraı qanatyn keńge jaıyp ketýine qajet eń mańyzdy nárse – abyroı. Qoǵamnyń senimi bolmasa, qor turaqty jumys isteı almaıdy. Ol qordyń qamqorshylar keńesindegi adamdardyń deńgeıine, tájirıbesine baılanysty.
- Qamqorshylar keńesinde el tanıtyn, senim arta alatyn qarjygerler bar ma? Investıtsııalyq saıasatty kim aıqyndap otyrady? Salynǵan aqshanyń esebin qalaı júrgizip otyrmaqshysyzdar? Qorǵa aqsha aýdarǵan adamdar qarajattyń qandaı jobaǵa, qandaı depozıtke salynǵanyn qaıdan kórip otyrady?
- Qazaqstannyń qazirgi zańnamasynda «endaýment» týraly túsinik joq. Іlgeri damyǵan kóp elde, tipti Reseıdiń ózinde arnaıy zań bar. Bizdiń elge de osyndaı zań qajet. Qazir ondaı zańnyń jobasy talqylanyp jatyr. Arnaıy zań bolmasa da, jumysty jyldam bastaý úshin ózimizdiń zań aıasynda Qazaq Tili Endowment Qory dep atyn qoıyp, qatardaǵy qoǵamdyq uıym retinde tirkedik.
Sonymen qatar, endaýment talabyna saı bolý úshin Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵyna júgindik. Ol ortalyq aǵylshyn zańymen jumys isteıtinin bilesiz. Aǵylshyn zańynda endaýment týraly túsinik bar jáne endaýmentti basqarý talaptary da jazylǵan. Sondyqtan biz arnaıy zań fırmasyna tapsyrys berip, Astana qarjy ortalyǵyna qorymyzdy tirkeýge jiberdik. Ol – kúrdeli protsess. Qazir sol zań fırmasy bizdiń Jarǵymyzdy jazyp jatyr. Óz erejemizdi, qamqorshylar keńesiniń, ınvestıtsııalyq komıtettiń jumys erejesin daıyndaıdy. Bul jumys áli aıaqtalǵan joq. Ázirshe Qazaqstan zańnamasyna sáıkes, qoǵamdyq qor erejelerine sáıkes jumys istep jatyrmyz.
Qazaq Tili Endowment Qory-nyń jalǵyz quryltaıshysy – Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy. Qorǵa túsken qarajat eshqaıda jumsalmaıdy. Biraq qor tirkelip, alǵashqy tabysy túskenin kútip otyra almaımyz. Túrli shara ótkizip, oıǵa alǵan jobalardy iske asyrý kerek. Onyń bárin bizdiń Bilim Media Group esebinen jasap jatyrmyz. Óıtkeni. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń esebinde ázirshe aqsha joq.
Qamqorshylar keńesine kimdi alasyzdar degenińizge kelsek, usynys berdik. Bul baǵytta tilge qatysy bar mekemelermen, «Qazaq tili» qoǵamynyń quryltaıshylarymen jeke-jeke kezdestik. Ruqsat bolsa, biz onyń quramyn qor tirkelgen kezde jarııalaıyq. Ózińiz aıtqandaı, halyqqa tanymal, bedeldi, qarjyger ári til salasyna qatysy bar adamdardy, memleket ókilderin, Parlament depýtattaryn kirgizsek dep otyrmyz.
Esepke kelsek, ereje boıynsha endaýment qorynyń jyldyq esebin halyqaralyq aýdıtorlyq kompanııa jasaýy kerek. Dúnıe júzinde ondaı úlken 4 kompanııa bar, ol «Úlken tórttik» (Big Four) dep atalady. Olar iri bankterge aýdıt jasaıdy. Sol tórttiktiń birinde jyl saıyn aýdıtten ótip, qorytyndysyn ashyq jarııalaýǵa mindettimiz.
- Ondaı aýdıt qymbatqa túspeı me?
- Ras, ol qymbat turady. Biraq bizge abyroı, qoǵam men donorlardyń senimi bárinen qymbat. Biz olarǵa qoǵamdyq qor ekenimizdi, kommertsııalyq mekeme emes ekenimizdi túsindirip, jeńildik alýǵa tyrysamyz. Tipti olardyń bizge jasaǵan qoldaýy retinde tegin aýdıt jasaýyn da ótinip kóremiz. Ol da – fandraızıngtiń bir bóligi. Ondaı qoldaý kórsetip jatqandar bar. Mysaly, áýejaılarda jarnamamen aınalysatyn MYD Production kompanııasy «Qazaq tili» qoǵamyna jarnama alańyn tegin usynyp otyr.
«Qorǵa ýáde etilgen 800 mln teńgeniń 500 mıllıony tústi»
- Endaýment qoryna qazir qansha aqsha tústi?
- Bastamany qoldaýshylardyń ýáde etkeni, qazaqsha aıtqanda, atap bergeni 800 mln teńgeden asty. Dál qazir endaýment qoryna 500 mln teńgege jýyq qarajat jınaldy. Donorlar qosymsha aýdarýǵa ýáde bergen qarajat kólemi – taǵy 300 mıllıondaı. Bul baǵytta kúnde jumys istep jatyrmyz. Ózim tanıtyn kásipkerlerge jeke ótinish aıtamyn, keıbiri ózderi qoldaý tanytyp jatyr. Osy 2-3 aıda jıyrma shaqty mekeme, elý shaqty jeke tulǵa úlesin saldy. Onyń bári saıtymyzda bar, 1000 teńgeden artyq aqsha salǵan adamnyń bárin jarııalap otyrýǵa kelistik.
- Qorǵa kim aqsha sala alady? Sol týraly jalpy halyqqa aqparat bere ketseńiz...
- Qazaqstanda Memleket basshysynan bastap qarapaıym azamatqa deıin tilge beıjaı qaraıtyn eshkim joq. Sondyqtan múmkindiginshe endaýment qoryn qoldaýǵa shaqyramyz. Oǵan túsken ár tıynnyń esebi bar. Salǵan myń teńgeńizdiń ózi ınvestıtsııa retinde jumys isteı bastaıdy. Eń qarapaıym degen depozıtke salǵan kúnniń ózinde jylyna 14 paıyz bolsa, 1000 teńgeden 140 teńge tabys túsedi. Ol tabys biz josparlap otyrǵan qazaqsha kontent jasaý, kitap shyǵarý, mýltfılm aýdarý, oqýlyq jazý, muǵalimderdi qoldaý, olımpıada ótkizý nemese qazaq tiline kerek mobıldi qosymshalar jasaý sııaqty tilge qajet sharalar men jobalarǵa jumsalady.
Osynyń aldynda qordyń Jarǵysyn jarııalamaı jatyp nege QR-kod arqyly qarjy jınaýdy bastap ketkenimizdi suraǵan edińiz. Ony jasaýdaǵy sebebimiz jarna aýdarý isin meılinshe jeńildetý bolatyn.
- Ózińiz aıtyp otyrǵan endaýment qorynyń alǵashqy tabysy shottaryńyzǵa qashan túse bastaıdy? Oǵan deıin qalaı kúneltpekshisizder? Bilim Media Group qashanǵa deıin qarjylandyra beredi?
- Ázirshe ol bizdiń moınymyzda. Ol meniń qazaq tiline qosqan jeke úlesim bolady dep esepteımin. Endaýmentke tikeleı qarajat jumsaǵan joqpyz. Biraq qazir Qoǵamda jumys istep júrgen adamdardyń aılyǵy, keńse jaldaý aqysy, is-sharalar shyǵyny, kitap shyǵarý sııaqty dúnıeniń bárin ózimiz kóterip jatyrmyz.
Endaýmentten alǵashqy tabystyń kele bastaýyna áreket etip jatyrmyz. Jospar boıynsha naýryz, sáýir aılarynda alǵashqy túsimderdi kóre bastaımyz.
- Bári oıdaǵydaı boldy degende «Qazaq tili» qoǵamyn ustap turý úshin, onyń jumysy tilge barynsha paıdaly bolýy úshin jyldyq bıýdjeti qansha bolý kerek? Ondaı esepterińiz bar ma?
- Meniń «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti retindegi mandatym – 4 jyl. Byltyr saılandym. Qazir áriptesterime barymyzdy salý kerek ekenin aıtyp júrmin. Bizdiń mandat aıaqtalar ýaqytta qorda 10 mlrd teńge bolý kerek degen maqsat qoıyp otyrmyz. Bul – mol qarajat. Eger 10 mlrd teńge bolsa, jyldyq tabysy 10 paıyz bolǵan kúnniń ózinde, 1 mlrd teńge bıýdjeti bolady degen sóz. Oǵan kóp dúnıeni emin-erkin jasaýǵa bolady. Respýblıka kóleminde aýqymdy is-sharalar ótkizip, aýqymdy jobalardy iske asyra alamyz. Bizde birqatar joba men sharanyń jospary bar. Odan keıin jan-jaqtan túsip jatqan usynystar kóp. Shirkin-aı, solardyń bárin qoldaǵymyz keledi. Biraq ázirshe oǵan múmkindik joq.
Endaýment qalaı jumys isteıtinin, qarjysy qadaǵalanatynyn surap jatqan jýrnalıst qaýymǵa da rahmet. Jumysymyzdyń bári ashyq júrgiziledi. Eshkimde eshqandaı kúmán bolmaýy kerek.
- Túrli-túrli usynys kóp dep qaldyńyz. Til janashyry dep júrgen, tildiń tóńireginde jumys istep júrgen adamdardyń sizderge joldap jatqan usynystary qanshalyqty zaman talabyna saı? «Myna mereıtoıdy ótkizeıik», «Bálensheniń kitabyn qaıta basyp shyǵaraıyq» degen sııaqty usynystar aıtylyp jatqan joq pa?
- Adamnyń talǵamy ár túrli ǵoı. Bizge myna usynys durys, myna adamnyń usynysy teris dep kesip-pishý qıyn. Ondaı jaýapkershilikti moınyma ala almaımyn. Maǵan unaıtyn nárse sizge unamaýy múmkin. Ár usynys ıdeıa retinde berilgen eken, onyń da izdeýshisi bar degen sóz. Mysaly, keshe bir jigitter kelip maqal-mátelderdi nasıhattaý kerek dep ketti. Bir kisiler ertegilerdi nasıhattaýdy usyndy. Taǵy bir top álem ádebıetin aýdaraıyq deıdi. Qazaqsha koýchıng jasaıyq dep júrgender bar. Ol da mańyzdy shyǵar. Biz onyń qaısysyna seniki durys, seniki burys deımiz? Meniń oıymsha, shamamyz kelgenshe bárin qoldaýǵa tyrysýymyz kerek. Jalpy bizdi qorshaǵan álemde qandaı mazmun bar, qandaı qozǵalys bar – sonyń bári qazaqsha sóıleýi kerek. Al onyń bárin isteý úshin qomaqty resýrs kerek.
Bilim Media Group jáne múddeler qaqtyǵysy
- Mazmun degennen eske túsedi, pandemııaǵa deıingi zertteýde Qazaqstandaǵy oqýshylardyń 37 paıyzy mátindi elektrondy formatta oqıtyny, 40 paıyzy úı tapsyrmasyn ınternetten izdep oryndaıtyny aıtylǵan edi. Pandemııadan keıin bul kórsetkish kúrt artty deýge bolady. Osy baǵytta qandaı josparlaryńyz bar. Qazaq tilin ınternetke, jasandy zerdege kiriktirý baǵytynda ne istemekshisizder?
- Biz ne istep jatyrmyz? Birinshiden, kezinde qazaqsha Ýıkıpedııa jasaldy. Eki jyldyń ishinde maqalalar sany 7 myńnan 200 myńǵa deıin artty. Qazir aı saıyn qazaqsha Ýıkıpedııanyń 15 mln beti qaralady. Kez kelgen dúnıeni qazaqsha izdegende birinshi Ýıkıpedııa shyǵady. Ekinshiden, Google júıesine qazaq tiline aýdarý qyzmetin qostyq, ony qazir aı saıyn 1 mln adam qoldanady. Odan keıin Kitap – «Qazaqstannyń ashyq kitaphanasy» dep atalatyn onlaın platforma qurdyq. Іshinde 6 myńnan asa kitap, myńnan asa aýdıokitap bar. Ol joba da qazaq tildi oqyrman ózine kerek ádebıetti ońaı taýyp alsyn degen oıdan týyndaǵan. Bul ázirge Qazaqstandaǵy eń aýqymdyonlaın kitaphana bolyp tur. Qazaq tilindegi elektrondy kitapty ePubformatynda taratatyn,bestseller týyndylardyń aýdıonusqasyn daıyndaıtyn budan basqa júıe joq. Onyń ishinde qazaq ádebıetiniń búkil klassıkasy, mektep baǵdarlamasyndaǵy qazaq ádebıetiniń mazmuny tolyq qamtylǵan. Qazirgi iskerlik, balalar ádebıeti, álem ádebıetiniń jaýharlaryn múmkindiginshe aýdaryp salyp jatyrmyz. Endi qazaq tilin úırenýge arnalǵan QazaqLinguo degen qosymsha jasaýdy josparlap jatyrmyz. Odan keıin BI Group-pen birge qazaq tilin úıretetin vıdeokýrs ázirleýge kiristik.
- Qazaq tilin damytýǵa arnalǵan bıýdjet qaldyqtyq saıasatpen bólinip júr degen túsinik bar. Bul qor sol olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin ashylyp otyr dep aıta alasyz ba?
- Keıde qazaq tiliniń ahýalyn synaýshylarǵa «Biraz nárse jasalyp jatyr ǵoı» degen ýájder aıtylyp jatady. Shyn máninde, kóp nárse jasalyp jatqan joq. Tildiń damýyna jaýapty memlekettik organdardyń bar bıýdjetin qosa sanaǵanda, jylyna 1 mlrd teńgeniń kólemi ǵana. Qazir bir mekteptiń qurylysynyń quny 10 mlrd teńgege deıin barady. Sondyqtan tilge bólinip jatqan qarajat sonshalyqty kóp emes. Al bizge aýdarma aýadaı kerek. Qazaq tilinde jazatyn, syzatyn adamdardy qoldaý óte mańyzdy. Ol orta turaqty jumys tappaı júr deýge bolady. Jazýshy, redaktor, korrektor, aýdarmashy, stılıst, qazaq tilinde mazmun jasaıtyn medıamenedjerlerdiń báriniń turaqty jumysy joq qoı. Ulttyq aýdarma bıýrosynda kezinde 300 adam jumys istedi. Qazir solardyń bir bóligi Mazmundama-da, bir bóligi Steppe & World-ta, osy sııaqty kompanııalarda jumys istep júr.Biz oǵan qýanamyz. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «100 oqýlyq» jobasy arqyly aýdarma mektebi qalyptasty. Ol adamdardyń árqaısysynyń qolynan kem degende 3-4 kitap shyqty. Ár kitap – mol tájirıbe. Ondaı mamandar aspannan túspeıdi, olardy bireý oqytyp, daıyndaý kerek. Sondyqtan osyndaı ortanyń áleýetin arttyrý úshin mazmun daıyndaý jumystary úzdiksiz júrip jatýy tıis. Naýqandyq sıpat bolmaýy qajet. Sol úshin de endaýment qory sııaqty qural qajet. Bizdiń maqsatymyz – 4-5 jylda 10 mlrd teńge qor jınaý. Salystyryp qarasaq, qazaq tili úshin 10 mlrd teńge sonshalyqty kóp aqsha emes. Biz úshin til men táýelsizdik – teń uǵym. Sondyqtan tilge tıisti deńgeıde kóńil bólinýi kerek.
- Men «Qazaq tili» qoǵamy týraly surasam, siz Bilim Media Group aıasynda istelgen jumystardy aıtyp ketip jatyrsyz. Bul jerde múdde qaqtyǵysy bolady, erteń sodan daý týady dep qoryqpaısyz ba? Óıtkeni, bir qolyńyzben «Qazaq tili» qoǵamynyń, ekinshi qolyńyzben Bilim Media Group-tyń tizginin ustap otyrsyz. Al ekeýiniń jumys baǵyty bir. Erteń eki qazan aralasyp ketti degen daýǵa qalyp júrmeısiz be?
- Bilim Media Group alǵash qurylǵan kúnnen bastap eki qanaty boldy. Biri – bizge damýǵa kómektesetin EdTech baǵytyndaǵy kommertsııalyq jobalar. Ekinshisi – til men bilim berýge qajetti qoǵamdyq jobalar. «WikiBilim», «Ulttyq aýdarma bıýrosy», «Bilim Foundation» qoǵamdyq qorlary osyndaı qoǵamdyq maqsatta jumys isteıdi.
Jobalary men ónimderi barynsha qoljetimdi, kóbi tegin negizde taratyldy. Ony áleýmettik kásipkerlik deıdi. Mundaı jobalardy damytý úshin de adam kerek, keńse kerek, kompıýter kerek. Onyń bárin bireý qarjylandyrý qajet. Sondyqtan bul jerde eshqandaı múdde qaqtyǵysy joq. Óıtkeni, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń sharýasy – Bilim Media Group-tyń áleýmettik, kommertsııalyq emes baǵytta jasap jatqan jobalarynyń zańdy jalǵasy. Ýaqyty kelgende «Qazaq tili» qoǵamyndaǵy mandatymyz aıaqtalady. Sol kezde basqa mamandar jalǵap áketedi. Ol bizdiń menshigimiz emes. Oǵan uıym retinde, zańdy tulǵa retinde quryltaıshy emespiz. Onyń quryltaıshysy – elimizge keń tanymal 11 jeke tulǵa. Eń joǵary sheshim qabyldaıtyn organy – quryltaı. Sol quryltaıda biz usynys aıtamyz. Quryltaı daýys berý arqyly sheshim shyǵarady.
- Qorǵa 10 mlrd teńge jınaý múmkin sharýa ma?
- Biz ózimizge bıik maqsat qoıyp úırenýimiz kerek. Iá, ondaı qarajat jınaı almaýymyz da múmkin. Erteń semiz sóılep, aryq shyqty deıtin de bolýy múmkin. Biz odan qoryqpaımyz. Meniń mindetim – «Qazaq tili» qoǵamynyń aldyna asqaq maqsat qoıyp, soǵan jetý joldaryn tabýǵa tyrysý. Sonda ǵana til janashyrlaryn shabyttandyra alamyz. 4 jyl merzim – jumys isteıtin adamǵa az emes. Memleket basshysy alǵashqy jarna qosqannan beri 2 aı ǵana ótti. Sol eki aıdyń ishinde qorǵa 500 mln teńge aýdaryldy, taǵy 300 mıllıondaı qoldaýǵa ýáde berildi. Osyndaı qarqynmen jyljı bersek, dittegen mejege jetemiz.
Disney bıyl úsh fılmin óz esebinen qazaqshalap usynbaqshy
- Kıno salasyna toqtalaıyqshy. Áleýmettik birneshe post boldy. «Bolashaq» túlekteri bastaǵan jobanyń toqtap qalǵanyn, bıýdjetten de álemdik aýqymdaǵy fılmderdi aýdarýǵa qarajat bólinbeı jatqanyn aıtyp dabyl qaǵyp jatyr. Endaýment qor bul baǵytta ne isteı alady?
- Bul baǵyt biz úshin óte mańyzdy. Jasalatyn kontenttiń, ıaǵnı mazmunnyń eki tarmaǵy bar. Bireýi – baspa, kitap shyǵarý, aýdarma, oqýlyq basý. Ekinshisi – medıa mazmun. Balanyń tilin shyǵaratyn mýltfılmnen bastap, el kóp kóretin blokbasterlerge deıin qazaqsha usynýǵa mindettimiz. Biz ótkende saraptadyq. Jyl saıyn Qazaqstandaǵy kınoteatrlarǵa halyqaralyq aýqymdaǵy qyryq shaqty jańa fılm shyǵady eken. Sonyń bireýi aýdarylsa, qýanamyz. Al durysy – bári aýdarylý kerek. Onyń ústine, qazaqsha kıno kórem degen adam kınoteatrda ony yńǵaıly ýaqytta kóretindeı ahýal qalyptasýy kerek. Óıtkeni, qazir aýdarylǵan fılmder yńǵaısyz ýaqytqa qoıylady. Sondyqtan kınony kóbirek aýdarýǵa talpynamyz.
Bul baǵytta áıgili stýdııalarmen jeke-jeke sóılesip, avtorlyq ruqsat alý baǵytynda jumys istep jatyrmyz. Mysaly, japonnyń Haıao Mııadzakı deıtin ataqty anıme rejısseri bar. Ol – tolyqmetrajdy anımatsııalyq fılmderdiń avtory, eki ret Oskar alǵan genıı. Onyń ústine japon bolǵannan keıin mádenıet jaǵynan, dástúr jaǵynan kóp dúnıesi bizge jaqyn. Sonyń 20 fılmin aýdarýǵa ruqsat aldyq jáne demeýshi taýyp, taratýǵa nıettenip jatyrmyz. Disney-men de sóılestik. Olar basynda ruqsat berip, birge jumys isteýge kelisken. Qarjy tapsańyzdar boldy degen. Ótken aptada ǵana bir jaqsy jańalyq keldi. Ózderi habarlasyp, bıyl Disney ekranǵa shyǵaratyn úsh úlken fılmdi óz esebinen qazaq tiline aýdartatyndaryn aıtty. Bul da bizdiń jumysymyzdyń bir nátıjesi dep bilemiz. Óıtkeni, olarǵa «Qazaq tili» qoǵamynyń qyzmetin barynsha túsindirdik. Qazirgi saıası jaǵdaıdy eskerip, osyndaı sheshim qabyldady. Osylaı ári qaraı jalǵasyp, halyqaralyq deńgeıdegi kompanııalar da óz dúnıelerin qazaqsha aýdarady dep senemiz.
- Aýdarmaǵa kóp mán beremiz dedińiz. Qazaqshalanatyn eńbekterdi irikteýde halyqtyń suranysyn qalaı eskeresizder? Daýysqa salýǵa bolmaı ma? Álde tek quryltaı keńesi sheship otyra ma?
- Bizdiń ishimizde sarapshylardan quralǵan keńes bar. Mysaly, vıtse-prezıdent retinde akademık Sherýbaı Qurmanbaıuly jumysqa qosylyp jatyr. Odan basqa eki vıtse-prezıdenttiń biri – Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Anar Muratqyzy men belgili kásipker ári til janashyry, Tas Group kompanııasynyń basshysy Dýlat Tastekeev. Osyndaı adamdardyń pikiri eskerilip jatyr. Qazir saıtymyzdyń jumysyn jandandyrǵymyz keledi. Sonda keıbir jobalarǵa daýys berý, usynys joldaý tetikterin qosamyz. Ol da mańyzdy.
ChatGPT qashan qazaqsha saýatty sóıleıdi?
- 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan tilderdi damytý baǵdarlamasynda qazaq tiliniń ulttyq korpýsyn qalyptastyrý deıtin aýqymdy joba bolǵan edi. Óz basym qatty qyzyqqanmyn. Bylaısha aıtqanda, qazaq tilin jasandy ıntellekt tanıtyn deńgeıge jetkizý ǵoı. Ol jobaǵa endaýment qory qalaı atsalysa alady? Jalpy ol jobanyń qazirgi ahýaly qandaı?
- 2029 jylǵa deıin dep qabyldanǵan memlekettik tildi damytý tujyrymdamasy bizge de qatysy bar qujat. Sonyń ishinde bes úlken baǵyt aıtylǵan. Ol bes baǵyttyń bárine qatysamyz. Tehnologııa tiline keletin bolsaq, siz aıtyp otyrǵan qazaq tiliniń tsıfrlyq korpýsyn qalyptastyrý jumysy kóp jyl buryn bastalǵan. Biz de oǵan shamamyz kelgenshe qatysyp jatyrmyz. Mysaly, Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty kóp mátindi sol jerge jınaqtap jatyr. Bizdiń qolymyzda da qordalanǵan kóp mátin qory bar. 100 oqýlyq aýdaryldy, aǵylshynsha jáne qazaqsha nusqalary saqtalyp tur. Sózdikter jasaldy. Keıingi jyldary 4 úlken sózdik qurastyrdyq. Sonyń biri – qolyńyzdaǵy 60 myń sózdi qamtıtyn Oxford Qazaq Dictionary sózdigi. Oǵan qosa, «Oksford ekonomıkalyq sózdigi», «Oksford áleýmettik ǵylymdar sózdigi», «Kirme sózder sózdigi» bar. Osyndaı jobalardyń aıasynda jınaqtalǵan málimettiń bárin Til bilimi ınstıtýtyna berip otyrmyz. Sol arqyly olar qurastyryp jatqan qazaq tiliniń tsıfrly korpýsy baıyp jatyr. Ári qaraı da qolda bar dúnıeni berýge daıynbyz.
- Til sapasy degende qazaqsha zańnyń túsiniksizdigi ábden jaýyr máselege aınaldy ǵoı. Táýelsizdik tarıhynda eki-aq zańnyń túpnusqasy qazaqsha jazylǵan eken. Biri – bala quqyǵy týraly Farıza Ońǵarsynovanyń bastamasymen jazylǵan zań da, ekinshisi – Ákim Ysqaq bastap aıaǵyna jetkizgen kóshi-qon týraly zań. Bul eki zań da birneshe ret qaıta jazylǵandyqtan, qazir túpnusqasy qazaqsha jazylǵan birde-bir zań joq deýge bolatyn shyǵar. Osy baǵytta «Qazaq tili» qoǵamy zań shyǵarý bastamasyna ıe bolatyndaı zaman kelýi múmkin dep oılaısyz ba? Zań tiliniń sapasyn arttyrý úshin ne istemekshisizder?
- Bizdiń tarapymyzdan Parlamentte talqylanatyn jáne qabyldanatyn zańdardyń qazaqsha aýdarmasyn oqýǵa berseńizder degen usynys bar. Keıde keıbir zańdardyń qazaqsha nusqasymen jumys isteıik desek, onyń oryssha nusqasymen sáıkes emestigi kórinedi. Ondaı zańmen ne sotqa júgine almaısyń, ne jumysqa paıdalana almaısyń. Bizdiń aýdarma isinde jınaǵan saraptamamyz ben tájirıbemiz zańdardy aýdarýǵa kómektese alar edi. Usynys berdik. «Qazaq tili» qoǵamynyń ortalyq keńesindegi depýtattarǵa aıttyq. Olar úshin sheshim qabyldaı almaımyz, jaýabyn kútemiz.
Al zań jazý bastamasyna kelsek, ondaı bastama depýtattardyń ózine de berildi. Buǵan deıin zań qurastyrý jáne jazý bastamashyldyǵy Úkimette ǵana bolatyn. Ádilet mınıstrligi basqa vedomstvolarmen birge zań jobasyn daıyndaıdy, al Parlament tek qana qaıtaryp, maquldaıtyn. Endi depýtattardyń ózi de zań jazý bastamashyldyǵyna ıe.
- Elimizde Ramıl Mýhorıapov sııaqty til daýyna tap bolǵan kásipkerler bar. Olardan endaýment qorǵa aqsha aýdarsaq degen usynys tústi me? Bolmasa, ózderińiz habarlasyp kórdińizder me?
- Biz bárimen jumys isteýge daıynbyz. Dál qazir ondaı usynys kelgen joq. Ózimiz de bárine habarlasyp úlgergen joqpyz. Erteń kásipkerlerdi jınap, bir shara ótkizgeli otyrmyz. Ózderi kelip, qoldaý jasaımyz dese, qýanar edik.
«Qazaq ádebıetiniń» mátinderi eskirgen»
- «Qazaq tilin tuǵyryna qondyrǵysy kelse, Konstıtýtsııadaǵy jalǵyz bapty jóndese boldy emes pe?! Al qoǵam, qor degenniń bári memlekettiń «qazaq tili úshin qam jep otyrmyz» degendi kórsetýge bola qurylǵan kóz aldaý áreketi ǵoı» degen pikirler de bar...
- Ondaıdy bizge de aıtady. Biraq til máselesi zańmen retteletin bolsa, 30 jyl boıy qaıda qaldyq? Jalpy til týraly zań bar. Konstıtýtsııada «memlekettik til - qazaq tili» dep qadap aıtylǵan. Másele zańnyń oryndalýynda. Ol normalar oryndalyp jatqan joq qoı. Bul biz zańdy ózgertýge qarsymyz degen sóz emes. Memlekettik til týraly bólek zań qabyldansa, quba-qup. Birinshi bolyp qoldaımyz, birinshi bolyp qýanamyz. Biraq ol – úlken saıası másele. Іshtegi demografııalyq ahýaldy, syrttaǵy geosaıası jaǵdaıdy eskerý kerek. Sondyqtan qazir ondaı zańnyń qabyldana qoıýy, ashyǵyn aıtqanda, ekitalaı. Bizge basqa amaldar, ádis-tásilder kerek.
Mysaly, biz bilim berýdiń kúshine qatty senemiz. Qazaqstannyń barlyq azamaty 10 jyl boıy qazaq tilin oqıtyn bir-aq jer bar. Ol – mektep. Eger mektepte qazaq tili óz deńgeıinde oqytylsa, mektepten shyqqan túlekter qazaqsha saýatty oqyp, saýatty jazyp shyqsa, zań da jazylady, medıa da saýatty sóıleıdi, iskerlik ortada da qazaq tili ornyǵady. Munda muǵalimderdi aıyptaǵymyz kelmeıdi, biraq sol til men ádebıet muǵalimderine de ádistemelik kómek kerek. Olardyń qolynda durys qural, oqýlyq bolýy kerek. Osy jaǵynan atsalysqymyz keledi. Ótkende sanap kórdik, mektep baǵdarlamasynda qazaq tili men ádebıetine 1-synyptan 11-ge deıin bólingen saǵat sany 1 800 eken.
- Bul kóp pe, az ba?
- 1 800 saǵat mektepte qazaq tili men ádebıetin oqydyńyz, ıaǵnı kez kelgen mektep túlegi ár sabaqta bir sózden úırense, 1 800 sóz bilip shyǵýy kerek qoı. 1 800 saǵat degen kóp. 10 jyl boıy balalar kúndelikti qazaq tili men ádebıetin oqıdy. Biraq ádebıetten habary joq, oqý saýaty tómen jáne saýatty jaza almaıtyn túlekter kóp. Keıde bizdiń bilim salasyndaǵy áriptester osyny aıtsaq, renjıdi. Bul – shynaıy jaǵdaı. Buǵan bárimiz kinálimiz. Bul – tek mekteptiń emes, búkil qoǵamnyń sharýasy. Sondyqtan osyndaı jaǵdaıdy jasyryp, syltaý izdeýdiń keregi joq. Kerisinshe, ony jóndeýdiń amaldaryn tabý mańyzdy.
Sońǵy 10 jylda bilim mazmuny kóp ózgerdi, jańardy. Biraq negizinen matematıka, fızıka, hımııa, ınformatıka, aǵylshyn tili sııaqty pánderge kóńil bóldik. Al til, ádebıet, tarıh, ólketaný, óner, bári ekinshi esepte qalyp qoıdy. Onda ádisteme, mazmun turǵysynan jańarý bolǵan joq. Ózge emes, ózimizdiń balalar: «Áke, qazaq ádebıetin oqý qyzyq emes», - deıdi. Óıtkeni mátinder eskirip qalǵan. Olardy qyzyqtyrý úshin balanyń qazirgi ómirimen, bolashaǵymen baılanysy bar mátinder kerek. Ádisteme de qatty ózgerip ketti. Burynǵydaı dıktant jazylmaıdy, qatemen jumys istelmeıdi, mazmundama jazylmaıdy, sóılem taldanbaıdy. Taldansa da, óte az. Demek, ádisteme de qaralýy kerek.
- Mekteptegi qazaq tiliniń sapasyn arttyrý mańyzdy ekenine daý joq. Biraq ony qalaı uıymdastyrmaqsyzdar? Naqty tetikterin ataı alasyz ba?
- Mysaly, bıyl barlyq aımaqta kópten beri alǵash ret til jáne ádebıet muǵalimderiniń forýmyn ótkizemiz.
- 30 jyldyń ishinde forýmnan kóz ashpaı keldik emes pe? Forým arqyly til damıtyn bolsa, qazaq til baıaǵyda óz tuǵyrynda otyrar edi ǵoı...
- Ol oımen kelise almaımyn. Forýmnyń da forýmy bar. Bul jerde ár muǵalimge erteń synypta qoldanatyn ádisteme, naqty qural usynbaqshymyz. Mysaly, Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń «Tilge boılaý» degen jaqsy metodıkasy bar. Orys tildi balabaqshalar men mektepterdiń til oqytý ádistemesine negizdelgen. Ony qazaq tiline halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp beıimdegen. Ondaı júıede balanyń aınalasy túgel qazaqsha sóıleýi kerek. Ózge pánderdiń oqytylýynda da qazaq tiliniń elementteri kirgizilýi kerek. Osy ádistemeni tanystyrǵymyz keledi.
Til bilimi ınstıtýtyndaǵy mamandar oqýlyqtarda ketken keıbir kemshilikterdi aıtyp, qazaq tili men ádebıeti ǵana emes, búkil pánderdiń qazaqsha oqytylýyndaǵy mátinderdi taldap kórsetedi. Odan keıin mektep oqýshylaryna arnap, «Ana tili» degen bólek olımpıada kirgizip jatyrmyz. Ol olımpıada til erejelerine ǵana arnalmaǵan. Barlyq pándi qamtıdy. Qazaq tilinde oılaý logıkasyn damytatyn bólek jınaq daıyndaǵymyz keledi. Ádebıettiń oqylýyna qajetti mátinderdi kóbeıtý úshin «Oqý saýattylyǵy» degen jobany qolǵa almaqshymyz. Ol úshin balalarǵa qyzyqty, sapaly mátinder kerek. Sodan keıin olardyń ol mátindi qanshalyqty meńgergeni, jalpy oqyp-oqymaǵanyn ólsheıtin qural kerek. Jańa aıtqan Kitap degen platforma men mobıldi qosymsha sondaı múmkindik beredi. Mysaly, mekteptegi ár balany platformaǵa tirkep, qaı synypta oqıtynyna baılanysty tsıfrly sóresine ár aıda, aptada, toqsanda oqýy tıis ádebıetterdi jınap qoıamyz. Ár kitaptyń qansha paıyz oqylǵanyn kórip otyramyz. Osy mátinderdiń aıasynda ishki jarystar ótkizemiz. Sondaı amal-tásilder bar.
«Qazaq tili qoǵamy» qashan taratylady?
- Búginge sońǵy suraq bolsyn, «Qazaq tili» qoǵamy qazaq tili turǵanda, qazaq memleketi turǵanda máńgi jasaý kerek pe? Álde til shyn máninde tuǵyrǵa qonǵan kezde taratylýy kerek pe? Ondaı zamannyń kókjıegi kórine me sizge?
- «Qazaq tili» qoǵamy qazaq tili bar kezde, qazaq memleketi bar kezde máńgi jumys isteýge tıis. Bul tek Qazaqstandaǵy jaǵdaı emes. Óz tilin qoldaıtyn, sony damytýǵa jumys isteıtin mundaı qor barlyq ilgeri elderde bar. Reseıde A. Pýshkın ınstıtýty men «Rýsskıı mır» bar. Onyń negizgi maqsaty – orys tilin damytyp, álemge taratý. Olarda da týra osyndaı talqy júrip jatyr. Orys tiline basqa tilden engen sóz kóbeıip ketti dep dabyl qaǵatyndar bar. Oryssha saýatty sóıleıtinderdiń azaıyp bara jatqany, jazý saýaty men mádenıeti tómendep ketkeni týraly kóp aıtylady. Tipti, aǵylshyn tilinde de osyndaı problema bar. Aǵylshyn tilin burmalap sóıleıtinder kóbeıgen. Búkil dúnıede aǵylshyn tiline uqsamaıtyn, biraq aǵylshyn tili dep atalatyn tilder paıda boldy. Baıaǵyda Ahmet Baıtursynuly jazǵandaı, «ıt» dep jazyp, «shoshqa» dep oqıtyn erejeni jóndeý týraly usynystar jıi aıtylady. Ispan tiline arnalǵan Servantes ınstıtýty, Qytaıdaǵy Konfýtsıı ınstıtýty, frantsýzdardyń Frantsýz alıansy men «Frankofon» uıymy bar. Báriniń maqsaty – óz tilderin damytyp, qoldanysyn retteý. Biraq ony jasaý barlyq memleketterdiń qolynan kele bermeıdi. Oǵan qaýqary men óresi jetetin, janashyr ortasy bar elder kóp emes. Shúkir, Qazaqstanda «Qazaq tili» qoǵamy bar. Jumys istep kele jatqanyna 35 jyl boldy. Tilge jany ashıtyn orta bar. Olarǵa qamqor memleket pen Memleket basshysy bar. Tildi qoldaıtyn márt kásipkerler bar. Solardyń arqasynda bul uıym damı beredi.