Qazaq tiliniń mártebesi: Etnos ókilderi «Til qorǵandary» tobyna qosylyp, úndeý jarııalady
«Til taǵdyryn 30 jyl boıy aıtyp kelemiz. Eger osy baǵytpen júre bersek, elý, ne júz jyl ótýi múmkin. Biraq báribir zańdarymyzdy memlekettik tilde jazbaımyz. Sonda kimge qaraılap júrmiz? Búgingi búldirshinderimizdiń qolynda basqa tildi kontent júrgenine kimdi aıyptaýǵa bolady. Olar erteń kim bolyp ósedi. Bul – ult qaýipsizdigi máselesi. Resmı túrde is-qaǵazdar men jınalystar memlekettik tilge kóshken. Esep boıynsha solaı. Eger solaı bolsa, aýdarma ne istep júr? ıAǵnı qujattardyń bári áýeli oryssha daıyndalady da, sońynan qazaq tili júgirip júredi degen sóz. Memlekettik tildi ultaralyq qatynas tiline aınaldyrý – tek qazaqtardyń ǵana máselesi emes, elimizdiń ár azamatynyń atsalysatyn mártebesi», – dep atap kórsetti semınar barysynda Til saıasaty komıtetiniń tóraǵasy Ádilbek Qaba.
Onlaın bas qosý QHA tóraǵasynyń orynbasary Janseıit Túımebaevtyń kirispe sózimen bastaldy. Odan keıin sóz alǵan Pavlodar oblystyq evreı etno-mádenı birlestiginiń tóraǵasy Tatıana Slıvınskaıa el turǵyndarynyń jetpis paıyzdan astamy memleket quraýshy ult ókilderi, sol kópshilik azshylyqqa úlgi bolsa degen oı aıtty. Óz kezeginde «Vatra» ýkraın mádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Taras Chernega «Halyqty biriktiretin – birlik pen ortaq jalpy qundylyqtar. Sonyń eń ishindegi eń mańyzdysy – memlekettik til» ekenin jetkizdi.
Semınar barysynda «KAZAKH INVEST»UK» AQ baspasóz hatshysy Nıkolaı Pýtılınniń sózi myńdaǵan qazaqstandyq jastardyń júrek tolǵanysyn jetkizgendeı boldy.
«Men úshin qazaq tili – jaı ǵana til emes. Men úshin bul – ómirge jol ashqan baılyǵym. 24 jasymda birneshe telearnalarda, sonyń ishinde respýblıkalyq telearnalarda, memlekettik organdarda jumys isteý múmkindigine ıe boldym. Qazir men ulttyq kompanııanyń baspasóz hatshysymyn. Munyń bári qazaq tilin bilýdiń arqasynda. Bir ulttyń tili buzylsa, sol ulttyń rýhy men ádet-ǵurpy buzylady. Eger bir ulttyń rýhy men ádet-ǵurpy buzylsa, ádilet jáne aqıqat joǵalyp, jalpy halyq joıylýy múmkin. Qysqasy, bir ulttyń tili buzylsa, sol ulttyń keleshegi bolmaýy da múmkin. Mundaı jaǵdaı týyndaýdan buryn qaterdiń aldyn alý óte mańyzdy. Elimizdiń árbir azamaty bul sózdiń mańyzdylyǵyn, tereńdigin túsinip, sózden naqty iske, ıaǵnı tildi úırenýge kóshse. Ǵumyr báıgesinde bizdiń qazaq tili óz báıgesin alar!» - dedi ol.
«Ahyska» túrik etno-mádenı ortalyǵynyń tóraǵasy Ásker Pırıev mynadaı jan tebirenterlik oqıǵany aıtyp berdi. Іsker baılanys ornatýǵa kelgen eýropalyq bir azamat qazaq tilin bilmeı turǵan kásipkermen jumystas bolýdan bas tartypty. Sebebin surasa, týǵan elin qadirlemeıtin adam eshnárseniń qadirin uǵa almaıdy, qasıetsiz adamdarmen kásip qurý qaýipti degen eken.
Almatylyq jas jigit Evgenıı Demıdenkonyń pikirinshe, til úıretý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystarǵa eshqandaı shek joq, biraq jastar arasyndaǵy nasıhaty jetkiliksiz. Tildi qadaǵalaıtyn quzyrly oryndar quryp, talapty kúsheıtý jóninde pikirler aıtyldy. Kezdesý sońynda naqty usynystar men pikirler eskerilip, respýblıka jurtshylyǵyna úndeý jarııalandy. Sondaı-aq etnos ókilderi Prezıdenttiń memlekettik tildi ultaralyq qatynas tiline aınaldyrý ıdeıasyn júzege asyrý maqsatynda til komıteti qasynan qurylǵan «Til qorǵandary» onlaın tobyna qosylyp, qazaq tiliniń bedelin arttyryp, mártebesin kóterýge qatysýǵa nıet bildirdi.
Ú N D E Ý
Biz etnomádenı birlestik basshylary!
- til saıasatyn júzege asyratyn 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamaǵa qazaq tiliniń qoldanysyn mindetteý normatıvterin bekitetin «Memlekettik til týraly» zań qabyldaýǵa; Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy til týraly zańyndaǵy «memlekettik tildi meńgerý – Qazaqstan Respýblıkasynyń árbir azamatynyń paryzy» - degen 4-bapty, «memlekettik tildi meńgerý – Qazaqstan Respýblıkasynyń árbir azamatynyń mindeti» dep aýystyrýǵa qajetti sharalardy engizý;
- Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kez kelgen normatıvtik qujat, zań mátinin aldymen memlekettik tilde ázirleýdi uıymdastyratyn qanatqaqty (pılotnyı) jobany iske qosý;
- qazaq tilin meńgerý deńgeıin baǵalaýdyń QAZTEST júıesin qoǵamnyń ártúrli salasynda jumysqa ornalasý, qyzmetke turý barysynda irikteý erejelerine mindetti engizýdiń normatıvtik-quqyqtyq bazasyn ázirlep, quziretti mekemelermen kelisýdi uıymdastyrý;
- «Qazaq tili», «Qazaqstan tarıhy» sııaqty oqý pánderiniń mazmunyna qazaq tiliniń etnosaralyq qatynas tili qyzmeti, onyń sol mártebede qalyptasý tarıhyna qatysty júıeli aqparattardy engizý sharalaryn qolǵa alý;
- syrttan kelgen mıgranttardyń tildik jáne mádenı beıimdelýi úshin memlekettik tildi qarapaıym deńgeıde bilýin mindetteýdi, sertıfıkattaýdy qamtamasyz etetin normatıvtik baza ázirleý.
- qazaqtildi bıznes-kommýnıkatsııa alańdaryn keńeıtýge jáne quraldaryn jetildirýge basymdyq berý;
- memlekettik emes kompanııa, jeke menshik mekemeler men qarjy, bank salasynyń uıym qyzmetkerlerin memlekettik tilde sóıleýge yntalandyratyn normatıvter ázirleý jáne sharalar júıesin uıymdastyrý;
- memlekettik tildiń áleýmettik ımıdjin arttyrý maqsatynda jastar arasynda qazaqsha sóıleýge shaqyratyn pikir alańdaryn, túrli aktsııalar, latyngrafıkaly álipbıdi engizýge baılanysty strıt-art baıqaýlaryn ótkizýge qoldaý kórsetý kerek dep esepteımiz.