Qazaq tiliniń birtomdyq úlken túsindirme «Qazaq sózdiginiń» tusaýkeser rásimi ótedi
Sharanyń negizgi maqsaty - jańa sóz, jańa uǵym ataýlarymen tolyqqan birtomdyq qazaq tiliniń úlken túsindirme «Qazaq sózdigin» - qalyń jurtshylyqtyń til mádenıetin arttyratyn, tiltanymdyq bilimderin jetildiretin quraldy kópshilik qaýymǵa, ǵylym, bilim, oqý-aǵartý, baspasóz salasy mamandaryna qazaq tilin bilýge, tildi úırenýge talpynǵan barsha qaýymǵa usyný.
Elbasy N.Á.Nazarbaev osy sózdikke bergen alǵysózinde: «Til - ultpen birge jasap, tolassyz tolyǵyp otyratyn qubylys. Qoldaryńyzǵa ustap otyrǵan «Qazaq sózdigi» - bizdiń memlekettik tilimizdiń túrki tilder tobyndaǵy eń baı til ekendigin aıǵaqtaıtyn biregeı basylym» dep baǵa berdi.
«Qazaq sózdigin» túzý otandyq jáne álemdik dástúrlerge jáne teorııalyq zertteýlerge súıenip jasalǵan. Sózdikti jasaýdyń tarıhy, teorııasy jáne tájirıbesi ózara birlikte qarastyrylatyn, birinsiz biri bolmaıtyn, óte tyǵyz baılanysty, táýeldi salalar. Túsindirme sózdikter adamzat tarıhynda árqıly kezeńderde, ártúrli maqsat-múddelerge saı, alýan túrli júıe men qurylymda jasalyp kelgen. Tildik damý barysynda qoǵamdyq jáne tildik túrtkijaıttardyń áserinen sózderdiń bir toby eskirip, ekinshi toby jańadan paıda bolyp jatady. Osynyń nátıjesinde bir tildiń tarıhynda birneshe ret tildik ózgeshelikter bolady.
Túrki tilderiniń tarıhı salystyrma sózdiginiń eń alǵashqy jarqyn úlgisi HІІ ǵasyrda shyqqan ǵulama ǵalym Mahmud Qashqarıdyń «Dıýanı luǵat-at-túrik» sózdigi. Osy sózdikten bastaý alǵan, búgingi tańda ǵylymǵa belgili ortaǵasyrlyq parsy túsindirme sózdikteriniń uzyn sany 200-ge jetken.
Eýropa tilderindegi alǵashqy túsindirme sózdikter de osy tárizdi kirme nemese eskirgen leksıkany túsindirý maqsatynda jasalǵan. Ortaǵasyrlyq túrki leksıkografııasynda, ortaǵasyrlyq arab jazýly sózdikterde, sondaı-aq keıingi túrki tilderiniń leksıkografııasynda, sonyń ishinde qazaq leksıkografııasynda da belgili bir dárejede burynǵy dástúr sabaqtastyǵy jalǵasyp keldi.
HVІІІ ǵasyrdan bastap qazaq elindegi ǵylym men bilim basqa arnada - Reseıdiń ǵylym-bilimi arnasynda damı bastady.
Sózdikter qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha aýdarma, termınologııalyq sózdikter túrinde jasala bastady. Osydan bastap arab jazýly qazaq leksıkografııasyndaǵy orta ǵasyrdan beri jalǵasyp kele jatqan dástúr sabaqtastyǵyna nuqsan kelgen edi.
Qazaq mádenıetine zor úles qosqan Shákárim, A.Baıtursynuly, H.Dosmuhamedov jáne t.b. arystarymyzdyń eńbekterindegi sóz qazynasy Keńes úkimeti kezeńindegi júrgizilgen saıasatqa baılanysty, atalǵan sóz qazynasy І.Keńesbaevtyń redaktsııalaýymen shyqqan ekitomdyq «Qazaq tiliniń túsindirmeli sózdigine» de, A.Ysqaqovtyń redaktsııalaýymen shyqqan ontomdyq «Qazaq tiliniń túsindirme sózdigine» de engizilmedi. Oǵan sebep sol tustaǵy ıdeologııalyq tsenzýranyń qysymy edi.
Ýaqyt óte jalpy jurtshylyqtyń qoldanýyna qolaıly yqsham sózdikter shyǵa bastady. Olar T.Januzaqovtyń redaktsııalaýymen «Qazaq tiliniń sózdigi», N.Ýálıdiń jalpy redaktsııasymen «Qazaq ádebı tiliniń sózdigi». Bul sózdikter jańasha lıngvokognıtvtik, lıngvomádenı baǵdardy negizge aldy jáne qoǵamdyq ǵylymdar salasyndaǵy, búkil qazaq mádenıetindegi zor tabys boldy.
Elimiz egemendik alyp, halyqaralyq baılanystarǵa tikeleı shyǵyp otyrǵan qazirgi kezeńde qoǵamdyq ómir men ǵylymnyń úzdiksiz damýyndaǵy ózgerister qazaq tiliniń bir tomdyq bas sózdigin túzý qajettiligin týyndatty. Osylaısha memlekettik tildiń lıngvıstıkalyq bazasyn quraıtyn eńbekterdiń qataryn tolyqtyratyn, biregeı eńbek Qazaq tiliniń birtomdyq úlken túsindirme «Qazaq sózdigi» qurastyryldy.
Osy ýaqytqa deıin túrki áleminde 80 myń sóz ben sóz tirkesin qamtyǵan «Ózbek tiliniń túsindirme sózdigi», qyrǵyzdardyń 50 myń sóz ben sóz aıqyshyn qamtyǵan eki tomdyq «Qyrǵyz tiliniń sózdigi», túrikterdiń 92 292 sózdi qamtyp, 122 423 sóz maǵynasy keltirilgen «Túrikshe sózdikteri» shyǵaryldy. Al «Qazaq sózdigi» 106 myń ataý sóz ben 48 300 sóz tirkesin qamtyp, biregeı sózdikke aınalyp otyr.
Tusaýkeser Mádenıet jáne aqparat mınıstri M.Qul-Muhammedtiń quttyqtaý sózimen ashylady. Sonymen qatar sharada atalǵan sózdiktiń avtory fılologııa ǵylymdarynyń doktory N.Ýálı sózdiktiń qurastyrylýy, ázirlenýi týraly sóz qozǵaıdy.
Sharaǵa Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń basshylary men fılolog-ǵalymdar, belgili qoǵam qaıratkerleri, aqyn, jazýshylar jáne oqyrman qaýym qatysady.
Shara aıasynda túrki tilderdi túsindirme sózdikteriniń kórmesi uıymdastyrylady.