Qazaq tiline baýyr basyp, qazaq jigitine turmysqa shyqtym – atyraýlyq káris qyzy
– Vera, qazaq tilin qashan, qalaı úırenip aldyń?
– Men Mahambet aýdanyndaǵy Beıbarys aýylynda ómirge keldim. Bizdiń aýylda qazaqtar da, koreıler de, orystar da, basqa da birneshe ózge ult ókili turady. Balalyq shaǵym sol aýylda ótip, orta mektepti bitirdim. Mektepte qazaq tili men ádebıeti pánin erekshe jaqsy kórdim.
Bul pánnen Orynbek Іzbasarov degen aǵaı dáris berdi. Sol aǵaı qazaq tilin keremet úıretti bizge. Ol bizdi ózge ult ókilderi qatysatyn memlekettik til baıqaýlaryna daıyndady. Qazir sonyń jemisin kórip júrmin.
– Ata-anań qazaq tilin jete meńgersem degen talabyńa qalaı qarady?
– Meniń ákem Vıktor – koreı jigiti, sheshem Nadejda – orys qyzy. Sheshemniń ata-anasy Inder aýdanynyń Órlik aýylynda turǵan. Keıin naǵashylarymyz bizdiń aýylǵa kóship kelgen ǵoı. Sodan ákem men sheshemniń dám-tuzy jarasyp, shańyraq kótergen. Qazaq aýylynda óskendikten bolar, sheshem de qazaqsha jaqsy túsinedi.
Áke-sheshem meniń qazaq balalarymen dostasyp, jaqyn aralasqanymdy, tipti qazaqsha úırengenimdi qoldady. Olar árdaıym meniń talabyma, apa-sińlilerime qoldaý bildirýden tanbady. Meniń memlekettik tildi meńgerýdegi jetistigime, ásirese qazaq tili baıqaýlarynda júldeli orynǵa ıe bolsam, udaıy qýanyp otyrdy.
Ákem únemi «Qyzym, qazaqshany jaqsylap úırenip al, bul óziń úshin qajet bolady» dep otyrýshy edi. Bul sózdi men úshin ákemnen qalǵan amanat sekildi kórinedi. Sheshem de eshqashan qarsylyq bildirgen emes.
– Qazaq jastary arasynda dostaryń bar shyǵar. Olarmen jıi aralasyp turasyń ba?
– Bilesiz be, ómirdegi eń qymbat sanaıtyn qurbylarymdy qazaq qyzdary arasynan taptym. Senbeı otyrsyz ba? Bizdiń aýyl kezinde Chkalov dep atalǵanmen, mundaǵy turǵyndardyń basym bóligin negizinen qazaq otbasylary quraıdy. Bir kóshede turǵan qazaq balalarymen kúnde birge oınaıtynbyz.
Solardyń arasynan Nurshat Sapanova, Jadyra Jıenqulova sekildi jan syrymdy bólisetin qurbylarymdy janyma erekshe jaqyn tartamyn. Meniń qazaq tilin jetik bilýime de osy qurbylarymnyń sińirgen eńbegi zor. Dostyǵymyzǵa syzat túsken joq. Nurshat pen Jadyradaı qurbylar tappasam, bálkim, qazaq tilin dál búgingideı jetik bilmegen bolar edim.
– Qazaq tilin úırený qıyn bolǵan joq pa?
– Nege olaı deısiz? Men osy tildi úırenýge nıet etkeli beri kózim mynaǵan jetti. Álemde birneshe júz til bolsa, sonyń ishinde qazaq tilindeı eń sulý, eń shuraıly til joq shyǵar. Óıtkeni, bul til – meniń júregime eń jaqyn til. Sózdik qory kóp, eń baı til de – qazaq tili. Meni eshkim qazaq tilin úırenýge májbúrlegen joq.
Ózimniń júrek qalaýymmen úırenýge talpynǵandyqtan ba, álde koreı men qazaq halqynyń salt-dástúrindegi keıbir uqsastyqtar qyzyqtyrdy ma, áıteýir, qazaq tiliniń túpsiz tereń ıirimine qalaı boılaǵanymdy ózim de baıqamadym. Qazaq tilin óte tez úırendim. Qazaqtyń janyn bir kisideı uǵyna alamyn.
Qazaq tili men úshin ózimniń ana tilimdeı bolyp ketti. Abaı atamyz adamdyq bolmysty «Adam bolam deseńiz, Bes nársege asyq bol. Talap, eńbek, tereń oı, Qanaǵat, rahym oılap qoı» dep sýretteıdi emes pe? Osynaý bes talapty oryndaýǵa shyn nıetimen asyq bolyp, talaptanǵan adamǵa qazaq tilin úırený sonshalyqty qıyn bolmaıtynyna senimdimin.
– Qazaq jigitine turmysqa shyǵypsyń, onyń ata-anasy seni qalaı qabyldady?
– Qazaq tiline baýyr basqanym sonshalyqty, Abzal esimdi qazaq jigitimen taǵdyrymdy baılanystyrdym. Bir-birimizdi bala kúnimizden bilemiz, bir kóshede turdyq. Onyń úıi men bizdiń úıdiń arasynda bir ǵana úı bar. Biz bala kúnimizde talaı birge oınaǵanbyz. Bala kúngi dostyǵymyz úlken sezimge ulasty. Áke-sheshelerimiz de bir-birin jaqsy tanıdy.
Eger men qazaq aýylynda óspesem, qazaq tilin bilmesem, qazaq otbasynyń shańyraǵyna kelin bop túskende qatty qınalar edim. Baǵyma qaraı, Abzaldyń ata-anasy meni qushaq jaıa qarsy aldy. Abzal – otbasynyń úlken balasy. Biraq ata-enem meni shańyraqqa túsken kelin dep emes, ózderiniń qyzdaryndaı jyly qabyldady.
Bul – úlken áýlet. Meni kelin bolyp túskende, jasy 84-ke kelgen úlken enem, ıaǵnı Abzaldyń ájesi qarsy aldy. Sol kisi maǵan bar meıirimin tógip, alǵashqy kúnnen «qyzym» dedi. Sonda maǵan bul ómirde ájemizden qymbat jan joqtaı kórindi. Eshqashan kelin demedi. Osy ájemiz tuńǵysh qyzymyzdyń atyn Elza dep qoıdy. Atam meniń atymdy Úmit dep qazaqsha atady.
– Ózińniń ata-anań qarsylyq bildirgen joq pa?
– Áke-sheshemniń o bastan meniń árbir qadamymdy qoldaıtynyn bilemin ǵoı. Abzal ekeýmiz sóz baılasyp, shańyraq kóterýge ýaǵdalasqanda, olardyń qarsylyq tanytpaıtynyna senimdi boldym. Abzaldyń ata-anasy qazaqy dástúrmen quda túsip keldi. Mundaı dástúr bizdiń halyqta da bar. Áke-sheshem qarsylyq bildirmedi.
Óıtkeni, olardyń ózderi de júrek qalaýymen shańyraq kóterdi ǵoı. Sol sebepten bolar, bizdiń tańdaýymyzdy quptady. Aqyl-keńesin aıtyp, keleshek ómirimizge tileýlestik tanytty. Óıtkeni, qazaq pen koreı halyqtarynyń dástúrinde uqsastyqtar óte kóp. Bul da áser etken bolar dep oılaımyn.
– Ómirde neni qadir tutasyń?
– Ár adamnyń ómirde qadir tutatyny kóp. Barlyǵy derlik ata-anasyn qadirleıdi. Ómirlik serigiń bolar jaryńa qurmet kórsetý de qanymyzda bar qasıet. Bireýleri jan syryn bólisetin dosyn qurmetteıdi. Kindik qanyń tamǵan, balalyq baldáýreniń ótken týǵan jer de júrek túkpirinen eshqashan óshpeıdi. Bári de durys, men de osy qaǵıdalardy ustanamyn.
Sonymen birge, týǵan elińniń táýelsizdigin qadir tutý bárinen joǵary turýy qajet dep oılaımyn. Bul – Qazaqstandy meken etken ár azamattyń kókeıinde júretin basty maqsat. Nege deısiz ǵoı. Óıtkeni, biz qazir Qazaqstanda beıbit ómir súrip jatyrmyz.
Álemniń kóptegen elinde túrli qaqtyǵystar, ekonomıkalyq qıyndyqtar bolyp jatqanyn bilemiz. Tabıǵat apatynyń zardabyna urynyp jatqan elder de kóp. Al, bizdiń elimiz osyndaı qıyndyqtardyń birine kezikpegenine shúkirlik etýimiz kerek.
Qazaqstandaı tatýlyǵy jarasqan beıbit elde turyp jatqan barshamyz memlekettik tilimizdi qadirleı bilýimiz kerek qoı. Óıtkeni, memlekettik til – Qazaqstandy meken etken barsha ultty uıystyrýshy, otanshyldyq sezimin qalyptastyratyn, birlik pen yntymaqqa úndeıtin til.
Qazaq jerinde turatyn ózge ulttardyń ár azamaty qazaqtyń tarıhyn, mádenıeti men ádebıetin, salt-dástúri men ádet-ǵurpyn tereńirek bilgisi, qazaq halqynyń janyn uqqysy kelse, aldymen qazaq tilin meńgerýi qajet. Bul – barshamyzdyń mindetimiz.
Men qazaq tilin qadirlep qana qoımaı, ana tilimdeı súıemin! Sebebi, men óz ana tilimnen buryn qazaq tilin jetik meńgerdim. Qazaq tilin erkin meńgerýimniń nátıjesinde jetistikke jettim.
Qazaqtyń Abzaldaı azamatymen shańyraq kóterip, qazaq otbasynyń shańyraǵyna kelin bolyp tústim. Qazaq tilinde jetik sóılegendikten, ýnıversıtettiń qazaq bólimin sátti bitirdim. Endeshe, men qazaq tilin qalaısha qadirlemeımin!?
Kezinde ata-babalarymyz qıyndyqqa tap bolǵanda, tórine shyǵaryp, dastarqanynan dám tatqyzǵan qazaq halqyna sheksiz qurmetimizdi memlekettik tildi meńgerý arqyly bildirgenimiz oryndy dep oılaımyn.
- Áńgimeńe rahmet!