Qazaq tilindegi kitaptardy shyǵaryp qana qoımaı, olardyń sapasyna jáne ómirsheńdigine mán berý kerek –R.Alshanov
Osy oraıda Qazaqstannyń Joǵary oqý oryndary qaýymdastyǵynyń prezıdenti, «Turan» ýnıversıtetiniń rektory, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory Rahman Alshanovpen suhbattasyp, qazaq tilindeg shyqqan jáne shyǵyp jatqan oqýlyqtar jaıly surap-bildik.
- Rahman Alshanuly, qazaq tilindegi qazirgi oqýlyqtardyń jaı-kúıi qandaı?
- Elimizdiń joǵary oqý oryndaryndaǵy qazaq tilindegi oqýlyqtar máselesi kóp jyldar boıy kún tártibinde kele jatyr. Ol burynnan beri aıtylyp kele jatqan ózekti máselelerdiń biri. Keńes Odaǵy kezinde Joǵary oqý oryndarynda qazaq bólimderiniń sany az boldy. Negizinde qazaqsha oqytý til, jýrnalıstıka, tarıh sııaqty mamandyqtarmen ǵana shekteldi. Al táýelsizdik alǵannan keıin qazaqsha oqıtyn mamandyqtardyń sany barlyq sala boıynsha ulǵaıdy. Qazir qazaq bóliminde 700 myń bala oqıdy. Buryn JOO-larda bilim alýshylardyń 20-30 paıyzy ǵana qazaqsha oqıtyn edi, qazir 50 paıyzǵa jetti, bolashaqta 60-70 paıyzǵa jetedi degen boljam bar, tendentsııa osyndaı.
Al ońtústiktegi óńirlerdi alatyn bolsaq, onyń ishinde Qyzylorda, Shymkent, Ońtústik Qazaqstan, Taraz, Almaty, Almaty oblysy, Jambyl oblysy boıynsha qazaq tilinde oqytatyn bólimder 80-90 paıyzdan asady. ıAǵnı, jappaı qazaqsha deýge bolady. Basqa qalalarda da, Atyraýda da qazaqsha bólimder kóbeıdi. Respýblıka boıynsha JOO-larda qazir 50 mıllıon kitap bar. Olardyń ishinde bar bolǵany 8 mıllıonǵa jýyǵy ǵana qazaq tilinde, ıaǵnı 11 paıyz. Bul óte az. Al qazaq tilindegi oqýlyq sany kem degende 25-30 mıllıon bolýy kerek.
- Qazaq tilindegi oqýlyqtardy jazý jumysy barysynda qandaı máseleler týyndaýda?
- Qazaq tilindegi oqýlyqtardyń jetispeýinde birneshe másele jatyr. Birde qarajat bolmady, birde ǵalymdarymyzǵa degen senbeýshilik bolyp, kim jazady, qalaı jazady degen suraqtar turdy. Jaltaq boldyq. Al búginde ol máseleler artta qaldy desek te bolady. QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Baqytjan Jumaǵulov qazaq tilindegi oqýlyq máselesin myqtap qolǵa aldy. Birinshi ret bıýdjetten arnaıy qarjy bólinip, memlekettik tildegi oqýlyqtar sanyn ulǵaıtýdy alǵa shyǵardy. Respýblıkada tender jarııalap, elimizdegi barlyq JOO-lardan qandaı oqýlyqtar qajet ekendigi jóninde suraldy, olardyń barlyǵy jaýap berdi. Belgili bolǵanyndaı, JOO-larda oqytylatyn on myń pánniń arasynda 4 myń pánde qazaq tilindegi oqýlyq joq eken. Al qazir oqý júıesinde kredıttik tehnologııa bar. ıAǵnı, stýdent óz betinshe daıyndalýy kerek. Oqýlyq joq. Internette de qazaq tilindegi maǵlumattar jetkiliksiz. Stýdent nemen daıyndalady degen másele týady. Osynyń bárin mejeleı kele, qazaq tilinde elektrondy kitaphana ashtyq. Keıbir mamandyqtarda 20-30 adam oqıdy. Olardyń bárine kitap shyǵara almaısyń ǵoı, sondyqtan olarǵa elektrondy júıe tıimdi. Bıyldan bastap tender utqannan beri qazaq tilinde kitaptar shyǵarý isi qolǵa alyndy da, júıeli túrde kitap shyǵaryla bastady.
- Mamandardy irikteý jumystary qalaı júzege asty? Kitapty kimder jazady?
- Osy jumys qolǵa alynǵannan keıin árbir JOO-men tikeleı jumys istedik. Árbir JOO-da ózderiniń ádistemelik ortalyqtary, kafedralary, dekanat pen Ǵylymı keńes jumys isteıdi. Solardyń barlyǵy qatysyp ózderiniń ǵalymdary arasynan «kimder oqýlyq jaza alady, kimniń qolynan keledi, kimde oqýlyq jazyldy, biraq shyqpaı qaldy» dep tańdaý júrgizilip, tizim jasaldy. Alǵashynda búkil respýblıka boıynsha qaı pánnen oqýlyqtar jetispeıtindigi jóninde derekter jınadyq. Sol derekterdiń ishinen 300-ge jýyq pánderdi alyp, «buryn jazylmaǵan, búginde qajet oqýlyqtardy tańdańyzdar» dep qaıta jiberdik. Ár JOO qaıta tańdady. Jazatyn mynalar dep usynystaryn bildirdi. Bıyl 130 kitap jazylýy kerek bolatyn. Sodan kelip túsken usynystardyń ishinen ekshep 130 oqýlyqty berdik, ony barlyq JOO maquldap, mınıstrlik bekitti. Osylaısha josparǵa 130 oqýlyq bekitilip, sol boıynsha jumys istep jatyrmyz. Oǵan respýblıkadaǵy barlyq JOO-lar qatysty. Avtorlyq ujymdardy, belgili úlken ǵalymdardyń eńbegin aldyq. Burynnan oqýlyq jazyp, eńbek tájirıbesi bar ǵaldymdar, ǵylym kandıdattary, dotsentter.
- Osy ýaqytqa deıin jaryq kórgen kitaptar bar ma?
- Osy ýaqytqa deıin 15 kitap jaryq kórdi, oqýlyqtar shyǵa salysymen JOO-larǵa taralyp ta úlgerdi. Olar tehnıkalyq, kompıýterlik tehnologııa, fızıka, hımııa, jýrnalıstıka, taý-ken, elektroenergetıka, menedjment, mal-azyǵyn óndirý, shetel ádebıetiniń tarıhy, logıka mamandyqtary boıynsha shyǵarylǵan ártúrli oqýlyqtar. Barlyq ýnıversıtetti qamtyp otyrmyz.
Óte kóp pánderden oqýlyq jetispeıdi. Ár joǵary oqý oryndarynyń ózderi shyǵarǵan kitaptary bar, alaıda olardyń taralymy óte az. 100-200 danamen shyǵady da sol ýnıversıtettiń aıasynda qalyp qoıady. Qazir kitaptardy ár ýnıversıtettiń suranysyna qaraı barlyǵyna jetkilikti etip taratyp jatyrmyz.
-Orys tilindegi kitaptardy, batystan kelgen sheteldik ádebıetterdi aýdarý qolǵa alynǵan ba?
- Ár ýnıversıtetten bul salada suranys bar. Mınıstrlik sol baǵytta kelesi jylǵa tapsyrma daıyndap jatyr, qarajat bólmek, ár ýnıversıtetten usynystar túsip jatyr. Bul óte kúrdeli protsess. Sheteldik avtorlardyń kelisimi kerek, avtorlyq quqyqty qorǵaýǵa týra keledi. Sheteldik avtorlarǵa hat jazyp, kelisimin alyp jatyrmyz. Avtorlyq quqyǵyn satatyn adamdar kezdesedi.
-Al, stýdentter elektrondy kitapty qaıdan oqı alady?
- Mınıstrliktiń buıryǵy boıynsha respýblıkanyń iri JOO-laryndaǵy kitaphanaardyń basyn qosyp, elektrondy kitaphana ashtyq. Kitaphanadaǵy kitaptardyń barlyǵy skenerlerden ótkizilip, elektrondy kitapqa aınaldyrylady. Árbir kitapqa kem degende 3-4 kún ýaqyt ketedi. ony osy kitaphanaǵa qosylǵan JOO-lardyń stýdentteri ǵana oqı alady, tek solarǵa ǵana ruqsat berilgen.
- Qazaqtandyq avtorlardyń kitap jazýǵa degen yntasy qalaı?
- Negizinen ustazdardy yntalandyryp otyrý kerek. Muǵalimiderdiń jumysy qıyn, sabaǵy bar, konsýltatsııasy bar. Ýnıversıtet basshylyǵy ustazdardy kitap jazýǵa materıaldyq qoldaý kórsetip, yntalandyratyn bolsa, kitap jazýǵa kóptegen ǵalymdar kelisetin edi. Máselen, olardy shyǵarmashylyq demalysqa jiberip, qalamaqy berý kerek. Biz qazir kitap jazýshy ǵalymdarǵa qalamaqy tólep, oqýlyqtardy tegin shyǵaryp jatyrmyz. Buryn ǵalymdar oqýlyq shyǵarý úshin qarajatty óz qaltalarynan shyǵaryp kelgen bolsa, qazir onyń bári tegin. Bıyl mınıstrlikten 137 mıllıon teńge bólinedi dep sheshilgen bolatyn. Qazir JOO-lardaǵy ustazdar alǵystaryn bildirip jatyr. Mine, jyl sońyna deıin 130 kitap shyǵaramyz dep, sonymen jumys istep jatqan jaıymyz bar. Onyń 15-i qazirgi tańda shyǵyp úlgerdi, 15-i baspahanada, taǵy birazy retsenzentterde jatyr. Jumys belgilengen keste boıynsha júrip jatyr. Biz qazaq tilindegi kitaptardy shyǵaryp qana qoımaı, olardyń sapasynyń joǵarlyǵyna jáne ómirsheńdigine de kóńil bólýdemiz.
-Áńgimeńizge rahmet!