Qazaq tilindegi qate qoldanystardyń elektrondy bazasy ázirlenedi - Aıda Balaeva
«Árıne, memlekettik tildegi medıanyń belsendi damýy birinshi kezekte qazaqtildi aýdıtorııanyń ósýine baılanysty. Sebebi bul - qoǵam talaby. Suranys árqashan da usynysty týdyratyny belgili. Degenmen, san bar jerde sapa máselesin de umytpaýymyz kerek. Ókinishke qaraı, qazir arzan málimet taratýǵa áýes «sary» basylymdar deńgeıi de, ózgergisi kelmeıtin onlaın medıa da jetkilikti. Qysqa ýaqytta mol qaralym jınaýdy basty maqsat etetin saıttar aq-qarasyn ajyratpaı, jalǵan aqparat berýge, bir-birinen kóshirip basatyn sapasy tómen aýdarmalarmen búkil kontentte tek qylmys hronıkasyn taratatyn «jaǵa ustatar» jańalyqtarǵa ǵana áýes», - dedi mınıstr.
Onyń aıtýyna qaraǵanda, keleshekte «Sóz túzer» qate tirkester sózdiginiń úlgisinde qate qoldanylatyn oralymdardyń elektrondy bazasy jasalmaq.
«Árıne, dástúrli basylymdardaǵy jazý tili men ınternettegi jazý stılinde aıyrmashylyq bar. Kóptegen aqparat saıttardyń málimetteri qysqa ári jeńil jazýdy tańdaıdy. Sondyqtan, búginde «Intıl» jazý formasy uǵymy paıda boldy. Dese de, jyldam aqparat taratýdy ǵana oılaıtyn saıttarda kóp jaǵdaıda til tazalyǵy bolmaıdy. Munyń ózi birinshi kezekte qazaq tilin ınternet arqyly oqyp úırenetin óskeleń urpaqqa keri áserin tıgizetini anyq. Bul rette bıyl qyrkúıek aıynda bizdiń mınıstrliktiń qoldaýyman elimizde alǵash ret «Sóz túzer» qate qoldanystar sózdigi jınaq bolyp shyqty. Atalǵan kitapqa qate qoldanylyp júrgen 3,5 myńnan astam sóz tirkesteri berilip, 2 myńnan astam naqty mysal berilgen.
Qate sóz tirkesteriniń durys nusqasy usynylǵan bul oqý ádistemelik qural ulttyq baspasózdegi qazaq tiliniń qoldanysyn bir júıege keltirýge septigin tıgizeti dep senemin. Aldaǵy ýaqytta atalǵan sózdiktiń elektrondy bazasy jasalady», - dedi Aıda Balaeva.