Qazaq tilin jappaı meńgerý - keleli mindet, perzenttik paryz

ASTANA. Tamyzdyń 10-y. QazAqparat /Kenjebolat Joldybaı/ - 2010 jylǵy maýsymnyń 10-ynda bilim berýdi damytý máselelerine arnalǵan respýblıkalyq keńeste Úkimet basshysy Kárim Másimov «árbir ata-ana óz balasyna jaqsy bilim berýdi armandaıdy - bul onyń ómirlik maqsaty. Ol úshin ómir boıy jumys isteıdi, qarjy jınaıdy. Kóptegen otbasy balasynyń bolashaǵyna kúnilgeri qam jasaıdy. Demek biz osy

suranysqa laıyqty bilim berýimiz, olardyń kútken úmitin aqtaýymyz qajet», degen baısaldy pikirin ortaǵa saldy. Sondyqtan da jaqynda daıyndalǵan «2011-2020 jyldarǵa arnalǵan bilim berýdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy» bul mindetti sheshýi tıis.

Atalmysh baǵdarlamany Memleket basshysy jedeldete ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytý, densaýlyq saqtaý júıesin damytý jáne memlekettik tildi damytý jónindegi memlekettik baǵdarlamalarmen qatar basymdyqty tórt memlekettik baǵdarlamanyń biri retinde bólip kórsetti. Memlekettik baǵdarlamaǵa sáıkes bilim alýshylar sapaly bilimge, álemdik baǵdarlamalyq resýrstar men tehnologııalarǵa qol jetkizedi, kommýnıkatıvtik jáne kásibı biliktiligin arttyrady. 12 jyldyq bilim berý júıesine tolyq kóshýdi júzege asyrýmen qatar ınklıýzıvtik bilimdi tereń jetildirýge, shaǵyn jınaqyly mektepter problemalaryn sheshýge múmkindik týady. Sondaı-aq, pedagogıka mamandyǵynyń bedelin arttyrýdyń ońtaıly sharalary da kózdelgen.

Bilim berý júıesin túbegeıli jańartý negizinen mektepaldy mindetti daıarlyqqa, orta, joǵary jáne odan keıingi bilim beretin barlyq oqytý nysanyna qatysty. Munda eń aldymen bilim berýdiń sapasyna erekshe kóńil bólinedi. Ásirese, qazaq tilinde oqytýdyń mán-jaıy turaqty nazarda bolady. Bul tabıǵı jaǵdaı. Memleket búginde qazaq tilin damytý úshin barlyq qajetti jaǵdaıdy týǵyzýda. Barshaǵa belgili, onyń mártebesi Ata Zańymyzda belgilengen, memlekettik tildi qoldaý maqsatynda jyl saıyn mıllıardtaǵan qarjy bólinýde. Búgingi tańda respýblıkamyzda júzden astam aımaqtyq, qalalyq, aýdandyq qazaq tilin oqyp-úırený ortalyqtary jumys isteıdi. Jıyrmadan astam kompıýterlik baǵdarlamalar ázirlenip, barlyq atqarýshy organdar olarmen tolyqtaı qamtamasyz etildi. Qazaq tiliniń aqparattyq keńistigin keńeıtý úshin Internette «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili» web-portaly jasaldy, onda balalarǵa arnalǵan mýltımedıalyq keshender, sózdikter, oqýlyqtar ornalastyrylýda.

Táýelsizdik jyldarynda respýblıkada 912 qazaq mektepteri ashylyp, jumys isteı bastady. Búgingi tańda 7576 mekteptiń 3811-i taza qazaq tilinde bilim beredi. Al bul 50 paıyzdyń ústinde degen sóz. Olarda 1,5 mıllıonnan astam bala oqıdy. Jylma jyl bul kórsetkishtiń arta túskeni baıqalyp otyr. Sonymen qatar, basqa ult ókilderi balalarynyń qazaq tilin meńgerýge degen yntasynyń artyp kele jatqany baıqalady. Keıbir málimetterge qaraǵanda, olardyń sany búginde jıyrma myńnan asqan. Kezinde qazaq zııalylarynyń Almatyda, eń bolmaǵanda, bir qazaq mektebin ashý úshin qansha ter tókkenin jaqsy bilemiz. Búginde 48 qazaq mektebi jumys isteıdi. Astanada da osyndaı jaǵdaı qalyptasqany málim. Áli esimde, budan 12 jyl buryn Astanaǵa kóship kelgenimde balalarymdy qazaq mektebine ornalastyrý úshin áýre-sarsańǵa túskenim bar. Aqyry olardy aralas mektepke berýge májbúr boldym. Endi mine, salystyrmaly túrde qysqa merzimniń ishinde jaǵdaı túbirinen ózgerdi. Astanada búginde bul problema asa kúrdeli emes dese de bolady. Qazir munda qazaq tilinde oqytatyn 20 mektep jumys isteıdi. Ereksheligi sol, jyl saıyn elordada, barlyq derlik oblys ortalyqtarynda zamanaýı jabdyqtalǵan eki-úsh qazaq mektebin ashý jaqsy dástúrge aınalyp keledi. Kóptegen mektepter, sonyń ishinde qazaq mektepteri de, keń jolaqty Internetke qosylǵan ári bul oqytý oryndarynda oqý úderisin avtomattandyrýǵa jáne álemdik deńgeıdegi sandyq júıege qosýǵa qajetti jaǵdaılar týǵyzylǵan. Sonyń nátıjesinde qazaqstandyq oqýshylar halyqaralyq túrli pán olımpıadalarynda júldeli oryndardan kórinýde. Qazaqstannyń osyndaı jetistikteri moıyndalýynyń belgisi retinde jaqynda Astanada TMD elderi arasynda tuńǵysh ret 51-shi Halyqaralyq matematıka olımpıadasy ótti.

Bir atap óterligi, olımpıadalar jeńimpazdarynyń ishinde, sondaı-aq «Altyn belgi» ıegerleriniń arasynda qazaq mektepteriniń oqýshylary basym. Bul qazaq mektepteri oqýshylarynyń bilim dárejesi orys mektepterindegiden kem soqpaıtynynyń naqty dáleli. Qaıbir kezderi, qazaq mektebine balalaryn bergen keıbir ata-analar balalaryn orys mektepterine qaıtaryp alyp jatyr degen sybystardyń bolǵanyn bilemiz. Iá, mundaı jaıttardyń biren-saran oryn alǵany ras, biraq ol jaǵdaılar táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryna tán qubylys bolatyn. Al qazir tarıh dóńgelegi qazaq tilin bıik beleske kóterdi, bul úderisti endi eshkim de toqtata almaıdy.

Shyntýaıtynda, biz birtindep lıngvıstıkalyq úndesýge bet alyp kele jatyrmyz. Sonyń nátıjesinde respýblıkanyń 10 mıllıonǵa tarta azamaty qazaq tilin birshama meńgerip otyr. 1999 jyly qazaq tilin erkin meńgergen azamattardyń 80 paıyzyn uıǵyrlar, ózbekter, túrikter qurap, uıǵyrlardyń 10 paıyzy qazaq tilin óz ana tilim dep sanaǵany belgili. Bul úrdis búgin de saqtalýda. ıAǵnı lıngvıstıkalyq nıettiń túzýligi, túptep kelgende etnıkalyq tutastyqqa ulasyp, memlekettik tildi bilý árkimniń asa bir ómirlik qajetine aınalary daýsyz. Osyǵan baılanysty, demograf Ázimbaı Ǵalıdyń myna bir ýájderi nazar aýdaralyq. Belgili ǵalymnyń pikirinshe, túptiń-túbinde orys tildi azamattar qınalyp qalmas úshin, qazirden bastap orys mektepteri eptep qazaqı tildik ortaǵa beıimdele bastaýy kerek. Ol úshin 1-shi synyptan 5-shi synypqa deıin qazaq tilin údetip oqytý kózdelip, 6-shy synyptan bastap keı pánderdi tek qazaq tilinde oqytqan jón. Sonda árbir qazaqstandyq ózderiniń azamattyq quqyn, máselen memlekettik tildi bilýdi mindetteıtin el basqarý múmkindigine deıin, tolyq qamtamasyz ete alatyn bolady.

Bir sózben aıtqanda, qazaq tili endigi jerde kúsh alyp, basymdyqqa ıe bola beredi. Bul bizde basqa tilderge kóńil aýdarylmaıdy degen sóz emes. Orys tiliniń mańyzy biz úshin árqashan da basym bolyp qala beredi. Ult kóshbasshysy Nursultan Nazarbaev ony jappaı, erkin ıgerý - Qazaqstan halqynyń jetistigi ekenin aıryqsha atap kórsetken bolatyn. Bul ǵylymnyń, bilimniń, halyqtar dostyǵynyń tili. Orys tilin erkin meńgere otyryp, biz kórshimiz - Reseımen ejelgi tamasha qarym-qatynastarymyzdy tereńdete túsýdemiz.

Al aǵylshyn tiliniń álem tili retindegi rólin moıyndamasqa bolmaıdy. Ony meńgerý ulttyń básekege qabilettiligin arttyra túsedi, álem keńistigine alyp shyǵady. ıAǵnı, ony balalarǵa úıretý - ýaqyt talaby. Eń bastysy, árbir adam ýaqyt shaqyrýyna ún qosyp, órkenıet jolynan qalyp qoımaýy kerek. Ata-balalarymyz «Jeti jurttyń tilin bil!» dep tegin aıtpaǵan. Búginde odan kóp til bilseń, nur ústine nur! Osyndaı jaǵdaıda qazaq tili toptastyrýshy ról atqaryp, táýelsizdigimizdi nyǵaıtýdyń sheshýshi faktoryna aınalýy tıis. El Prezıdenti N.Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha ázirlengen 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan Tilderdi qoldanýdyń jáne damytýdyń memlekettik baǵdarlamasynyń negizgi maqsaty da osyǵan saıady. Atalmysh baǵdarlama 26-shy shildede Úkimet úıinde Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń qatysýymen ótken keńeste tanystyrylǵan bolatyn. Osy baǵdarlamaǵa sáıkes sońǵy on jyl ishinde qazaqstandyqtardyń 95 paıyzy memlekettik tildi erkin meńgerip shyǵatyn bolady. Solaı bolaryna óz basym kámil senemin. Óıtkeni, Elbasy aıtqandaı, «Qazaqstannyń bolashaǵy - qazaq tilinde!».