«Qazaq tilin úırenýge ýaqyt surady» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń atyna Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Asqar Myrzahmetovten hat kelip túskenin jazady. Óz esebinde A.Myrzahmetov Úkimettiń 2013 jylǵy 11 qazandaǵy keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy bergen tapsyrmalardyń oryndalý barysynan habardar etken. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi kásipkerlerge «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasy boıynsha jalpy quny 90 mln. teńge kóleminde grant jáne shaǵyn nesıe bólý qarastyrylǵanyn málimdeıdi. Jyl basynan beri 17 kásipker 71 mln. teńge kóleminde grant alyp, qazirdiń ózinde óz jobalaryn júzege asyrýda, al taǵy 5 grant boıynsha baıqaý komıssııasynyń sheshimi shyǵarylyp, tıisti qujattar ázirlenýde. Kestege sáıkes, qarajat jyl sońyna deıin tolyǵymen ıgeriletin bolady.
Buǵan qosa, Monoqalalardy damytý baǵdarlamasy aıasynda quny 12 mln. teńge bolatyn 6 grant bólinipti. Oblys ákimniń esebi boıynsha, «Jumyspen qamtý jol kartasy-2020» baǵdarlamasy aıasynda jyl basynan beri quny 2,5 mlrd. teńge bolatyn 1076 shaǵyn nesıe berilgen. Budan bólek, «Maksımým» óńirlik ınvestıtsııalyq ortalyǵy arqyly quny 2,4 mlrd. teńge bolatyn 1654 shaǵyn nesıe qosymsha bólinipti. Osylaısha búginde oblysta jalpy quny 4,9 mlrd. teńgeni quraıtyn 2730 shaǵyn nesıe berilgen. A.Myrzahmetov esebiniń sońynda keńeıtilgen otyrys barysynda alǵa qoıylǵan basqa da mindetter boıynsha oblysta arnaıy is-sharalar jospary qabyldanyp, soǵan sáıkes tıisti jumystar atqarylyp jatqany týraly habarlaǵan. Bul materıal «Atap aıtar ister bar» degen taqyryppen basyldy.
Bas basylymda «Qyrǵyzstan Keden odaǵyna qosylmaq» degen maqala berilgen. Keshe Máskeýde Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaevtyń tóraǵalyǵymen Eýrazııa ekonomıkalyq komıssııasy Keńesiniń (EEK) kezekti otyrysy bolyp ótti. EEK otyrysynda Keden Odaǵy jáne Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistikti odan ári damytýdyń ózekti máseleleri qarastyryldy. Sonymen qatar, EEK jumysyna Ýkraına, Qyrǵyzstan jáne Armenııadan shaqyrylǵan ókilder qatysty. EEK Keńes músheleri Armenııa Respýblıkasynyń Keden Odaǵyna jáne Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistikke (BEK) qosylý máselesi jónindegi jumys tobynyń qurylýy týraly sheshim qabyldady. Atalǵan jumys toby Armenııanyń Keden odaǵyna jáne BEK-ke qosylýy boıynsha Jol kartasyn ázirleýge kirisetin bolady.
Búgingi otyrystyń mańyzdy qorytyndysy Qyrǵyzstan Respýblıkasynyń Keden odaǵyna qosylýy Jol kartasynyń maquldanýy boldy. Atalǵan jumys 2011 jylǵy qazanda bastalǵany belgili. Baqytjan Saǵyntaev Jol kartasynyń jobasyn memleketter basshylarynyń qaraýyna Máskeýde ótetin Joǵary Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńestiń kezekti otyrysy barysynda talqyǵa salynýy josparlanýda ekenin atap ótti.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Úkimettiń keshegi otyrysynda birneshe málimdeme jasaldy. Atap aıtqanda, Úkimet jetekshisi aımaq basshylaryn keleshegi joq aýyldarǵa budan bylaı bıýdjet qarjysy salynbaıtyndyǵyn qatań eskertti, ondaı eldi mekenderdegi halyq «ósim ortalyqtaryna» kóshirilýi kerek. Buǵan qosa Serik Ahmetov áldekimderdiń jerlerdi óz betterimen basyp alýy derekteri budan bylaı «tótenshe oqıǵa» retinde baǵalanatyndyǵyn málim etti. Demek jergilikti jerdegi soǵan jol bergen tulǵalar jaýap bermek. Mınıstrler kabınetiniń keshegi jıynynda Elbasynyń aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jáne jeke turǵyn úı qurylysyna berilgen jerlerge túgendeý jumystaryn júrgizý týraly tapsyrmasyn, sondaı-aq «Aqbulaq» baǵdarlamasyn júzege asyrý barysy qaralǵan bolatyn. Osy oraıda esep bergen ákimderdiń biri óz aımaǵyndaǵy jaǵdaıǵa toqtala kele shaǵyn aýyldarǵa sý qubyryn tartý ózin-ózi aqtamaıtyn shara ekendigin aıtty.- Áleýeti tómen eldi mekenderge eshqandaı bıýdjet qarjysy quıylmaıtyn bolady, muny este ustańdar! - dep shart túıdi Úkimet basshysy S.Ahmetov. - Áleýmettik nysandar salýǵa da, ınfraqurylym qurylysyna da bıýdjet qarajaty bólinbeıdi. Bul týraly Ekonomıka, Óńirlik damý mınıstrlikteri jaqsy biledi. Al orta jáne joǵary áleýetke ıe eldi mekender aýyzsýmen qamtamasyz etilýge tıisti. Premer sonymen birge Qazaqstandaǵy eldi mekender sanyn ońtaılandyrý boıynsha jumysty túpkilikti aıaqtaýdy tapsyrdy. Bul týraly maqala «Keleshegi joq aýyldar joıylady» degen taqyryppen berilgen.
Sonymen qatar osy basylymda «Qazaq tilin úırenýge ýaqyt surady» atty maqala oqyrman nazaryna usynylyp otyr. Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan saılanǵan Parlament Májilisiniń depýtattary memlekettik tildi bilýdi paryz sanaıdy. Biraq bir-ekeýi bolmasa, basqalaryna paryzdy oryndaýǵa jastarynyń ulǵaıyp ketkeni kedergi eken. Sondyqtan olar qazaq tilin úırenýge ýaqyt surap otyr. Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda Májiliske assambleıa atynan ótken qalaýlylardyń biri «biraz ýaqyt berińder» dedi. «Sonda assambleıanyń qazaq tilin bir-aq aıda úıretetin baǵdarlama jasadyq dep elden súıinshi suraǵany qaıda? Ótken jyly Qazaqstan halqy Assambleıasy reseılik lıngvıst Dmıtrıı Petrovtyń ádistemesi boıynsha «Til daryn» atty baǵdarlama jasalǵanyn aıtyp jar salǵan edi. Osy baǵdarlamanyń kómegimen óz elimizdiń azamattary ǵana emes, shetel elshilikteriniń qyzmetkerleri de memlekettik tildi úırenip jatyrmyz dep BAQ-qa dúrkin-dúrkin suhbat bergen. Jarnamasy jer jarǵan sol baǵdarlama Parlamenttiń «tilin syndyrýǵa» qaýqarsyz bolǵany ma?»,- dep jazady maqala avtory.
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «5000 adamnyń ólimi nege ashylmaı keledi?» degen maqala jarııalandy. Elimizde qasaqana kisi óltirý qylmysyn ashý óte tómen deńgeıde. Іshki ister organdaryna tirkelgen derekke sáıkes, sońǵy 20 jylda qaskóılerdiń qolynan qaza tapqan 5311 adamnyń ajalyna kimniń sebepshi ekendigi áli kúnge deıin jumbaq kúıinde qalyp otyr. «Buǵan ne sebep? Osynshama jurtty artynan iz qaldyrmaıtyn kásibı kıllerler jer jastandyrdy ma, álde jaýapty organdardyń jaýapsyzdyǵynan jaǵdaı kúrdelenip tur ma? Eger bulaı jalǵasa berse qaskóıler tapa-tal túste adam óltirip, alańsyz júre beretin kúnge de jetedi ǵoı... Bas prokýratýra jarııalaǵan málimetke qaraǵanda shynynda da sol zamanǵa da kelip qalǵan sııaqtymyz. Bas prokýror Ashat Daýylbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken alqa májilisinde atalǵan máseleniń arnaıy qaralýy da tegin emes»,-dep jazady basylym.