Qazaq tilin reformalaımyz desek, táýekelshil qadamdar qajet – Bolat Jeksenǵalıev

ORAL. QazAqparat – Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qoǵam senim keńesiniń ekinshi otyrysynda til máselesine de arnaıy toqtalyp, basty mindetti belgilep berdi. Osyǵan oraı QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasy BQO boıynsha fılıalynyń oqytýshysy, halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy» qoǵamdyq birlestigi BQO fılıalynyń tóraǵasy Bolat Jeksenǵalıev óz pikir-paıymyn bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń aıtýynsha, Prezıdenttiń qazaq tilin reformalaý qajettigin atap ótýi jańa baǵytqa jol ashady.

Qazaq tilin jalpyulttyq tilge, ultaralyq qatynas tiline aınaldyrý maqsaty qoıylyp, qazaq jazýyna reforma jasaý sharalary bastalǵan mezgilde mundaı sheshýshi qadamdar shynynda da qajet edi.

- Bolat Óteǵalıuly, qazaq tilin reformalaý úshin aldymen ne isteý qajet dep oılaısyz?

- Qazaq tilin reformalaýdyń basty maqsaty – eń aldymen, qazaq tiliniń tabıǵı bolmysyn saqtaý dep túsinemiz. Memleket basshysynyń aıtqanyndaı, til jańǵyrmaı, rýhanı jańǵyrý bolýy múmkin emes. Til tabıǵı bolmysyn saqtaý úshin ózge tildiń yqpalyna túspeı, óz zańymen ómir súrýi kerek. Bul, eń aldymen, qazaq tiliniń bolashaǵy úshin, «qazaq tilin jańǵyrtý úshin», qazaq tilin ózge tilderdiń til buzar yqpalynan qorǵaý úshin qajet. Al qazirgi qazaq tili jat tildik yqpaldan aman ba? 1940 jyldan beri tilimizdiń jazý, aıtý júıesinde qos tildiń normalary qatar qoldanylyp kelgeni, áli de qoldanylyp otyrǵany anyq qoı. Tilimizdegi osy «til buzar erejelerden» tek jazý árpin aýystyrý arqyly ǵana qutyla alamyz ba? Usynylǵan álipbı úlgileri men emle erejeleriniń jobasy bul suraqtarǵa naqty jaýap bere alǵan joq.

Biz jazý reformasyn bastadyq, biraq qazaq jazýynyń basty ustanymy men emle erejeleriniń basty qaǵıdaty (shet tildik sózderdiń jazylymy) naqty anyqtalmaǵandyqtan, qıyndyqtarǵa ushyrap jatyrmyz. Áńgime árip aýystyrýda emes, jazýdaǵy tilimizdi tyǵyryqqa tiregen qosamjar emle men ózge tildik zańdylyqtarda ekendigi anyq bolyp otyr. Qazaq tilindegi jat tildik zańdylyqtar jáne halyqaralyq sózderdiń qazaq tilinde aıtylymy men jazylymy máselesi qazirgi jaǵdaıda til bolashaǵymen tikeleı baılanysty eń qıyn, kúrdeli máselege aınaldy. Bul máseleni túbegeıli sheshpeı, ulttyq jazý týraly aıtý da qıyn.

- Durys aıtasyz, latyn qarpine kóshý máselesi qoǵamda keńinen talqylanyp, áli túbegeıli toqtamǵa kele qoıǵanymyz joq. Muny sheshý joldary qandaı dep oılaısyz?

- Iá, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń álipbı reformasyna qatysty «Usynylǵan nusqalar jetilmegen bolyp shyqty. Sondyqtan bul máselege ǵylymı turǵydan qaraý qajet. Ony jeńildetýge bolmaıdy. Biz tek kırıllıtsa alfavıtin latyn álipbıine kóshirý týraly aıtyp otyrǵan joqpyz» «Bul máselede asyǵystyqqa jol berilmeıdi. Jańa álipbıdi engizýdiń barlyq aspektilerin muqııat tekserý, jan-jaqty taldaý jáne pysyqtaý qajet» dep pikir bildirýi de osy ózekti máselelerden týyndap otyrǵany sózsiz.

Bizge búginde jat (kirme) dybys pen tańbalardyń, jat sózderdiń tilimizde qoldanylýy máselesine baılanysty túpkilikti baılam men sheshimge kelý mańyzdy. Bul arada jartylaı sheshim bolýy múmkin emes. Qazaq jazýy men emlesinde sheshimin kútken osy máseleler bolashaqqa júk bolmaýy úshin búgin sheshilgeni durys. Ózge tilden sózderdi biz qazaq tiline qyzmet etýi úshin aldyq qoı. Al tilimizge qyzmet etse, sózdik qorymyzdaǵy barlyq sózder (kirme sózderdi qosa) til zańyna baǵynýy kerek.

Bizge bir úlgidegi turaqty ereje qajet.

Bul máselelerdi qazaq ǵalymdary aıtpaı júrgen joq. (Á.Qaıdarı, Ó.Aıtbaıuly, Á.Júnisbek, Sh.Qurmanbaıuly t.b). Ǵylymı negizdelgen álipbı úlgileri de bar. Tek bul pikirlerdi eskerý jaǵy jetpeı jatty. Sondyqtan «Máńgilik eldiń» máńgilik álipbıin qabyldaımyz desek, jazý júıesi tildiń zańyna baǵynyp, tilge qyzmet etsin desek, eń aldymen, osy ǵalymdardyń pikir-usynystary muqııat qaralsa degen tilek bar.

- Memleket basshysy osy oraıda ǵalymdardyń bedeldi usynys-pikirleri qajet dep otyr ǵoı. Endeshe, iske sát deý kerek shyǵar?

- Iá, qaı ǵalym da buǵan óz úlesin qosa alady dep oılaımyn.

Qoryta aıtqanda, ulttyq sanasy, rýhy kúshti halyq qana óz maqsatyna jetetini anyq. Týysqan túrik eli tarıhynan bir sabaq. Ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary Túrkııada jazý reformasyn júrgizgen M.Atatúriktiń basty maqsaty túrik tilin ózge tilderdiń yqpalynan bosatý boldy. «Óz otanynyń bıik azattyǵyn qorǵaı alǵan túrik ulty tilin de ózge tilderdiń buǵaýynan bosatýy tıis». Táýelsiz qazaq ulty da týǵan tilin jat tildik yqpaldan bosatýy kerek, qazaq tiline de til tynysyn ashatyn táýekelshil qadamdar qajet. Búginde biz týǵan tilimizdi shyn maǵynasynda jańǵyrtamyz, azyp-tozýdan saqtap qalamyz, bolashaq urpaqqa asyl qalpynda jetkizemiz desek, osy táýekelshil qadamdardy jasaýymyz kerek dep oılaımyz.