Qazaq tili memlekettik uıymdarda, mektepte jáne mádenı oshaqtarda basymdyqqa ıe bolǵanda ǵana bórkimizdi aspanǵa atýǵa bolady- A. Shaıahmetov
Aqylbek Shaıahmet 1951 jyly Qostanaı oblysynyń Jitiqara aýdanynda týyp-ósken. QazMÝ-dyń jýrnalıstıka fakýltetiniń túlegi, Máskeýdiń Ádebıet ınstıtýtyn bitirgen. Kóptegen jyr kitaptardyń, prozalyq jáne dramalyq shyǵarmalardyń avtory. Biraz jyl Qostanaı óńirinde Qazaq tili qoǵamyna jetekshilik jasap, memlekettik tildiń jan-jaqty damýyna, ulttyq salt-dástúrdiń órken jaıýy jolynda qyzmet etti.
-Aqylbek Qojauly, Qostanaı óńirinde ulttyq tilimiz ben dilimiz uzaq jyldar boıy teperishti kóp kórdi. Keńes ókimeti kezinde qazaq mektepteri jabyldy. Halqymyzǵa jasalǵan qııanatta shek bolǵan joq. Til úshin kúreskender de az emes. Sol qatarda ózińiz de tursyz.
-Iıa, dilimizge, tilimiz ben dinimizge qııanat soltústik óńirde basym boldy. Bala kezimde ákemiz muǵalim bolyp qyzmet atqarǵan qazaq mektebi jabyldy. Orys tili ústemdik aldy. Alaıda, táýelsizdik jyldarynyń ózinde seń qozǵalsa da, kúrtik qar áli erip bitken joq.
Til máselesin men aıdalada toqtap qalǵan ógiz jekken arbaǵa uqsatamyn. Halyq óleńinde aıtylǵandaı, qara jolmen syqyrlap arba keledi. Ne asfalt jol joq, aıaqtyń asty batpaq, jolaýshylardyń ústi satpaq. Arbany kózdegen jerge alyp barý úshin eń aldymen qamyt kıgen ógiz myqty bolýy kerek, onyń shamasy jetpese, aıdaýshy isker bolýy shart, onyń da qolynan kelmese, kezdeısoq júrginshiler men arnaýly jolaýshylar beınetine kónip, biri tegershigin ıterip, biri ógizdi súırep, bireýi jol kórsetip degendeı, kópshilikpen bitetin jumys. Bizde sóz kóp te, is shamaly. Al qur aıqaımen esekti de jumysqa jege almaısyń! Táýelsizdik alǵaly pálen jyl dep jatyrmyz. Odan beri birinshi synyptyń tabaldyryǵyn attaǵan bala kámeletke keletin ýaqyt boldy ǵoı. Tili qazaqsha shyqqan bala endi qazaqsha sóıleı almaı tursa, oǵan kim kináli?! Ony saqaý dep te, maqaý dep te aıta almaımyz ǵoı.
Ahmet Baıtursynuly aıtqan bastaýysh mektepte birińǵaı qazaqsha oqytý máselesi sheshimin tapty ma? Sol Aqań aıtqan halyqtyń kózi, qulaǵy tili bolatyn tól basylymdarymyz jetkilikti me? Ózge ulttardy tórimizge shyǵaryp, ózimiz bosaǵada qalatyndaı ne jazyǵymyz bar? Osydan on shaqty jyl buryn balalarymyzdy qazaq mektebine berip, jınalystarda ana tilimizde sóılep, marqaıyp qalyp edik. Sol úrdis jalǵasyn taýyp jatyr dep aıtý qıyn. Óıtkeni «Qazaq tili taǵy qaldy tasada, uqsap turmyz Aqań aıtqan masaǵa...»
Til janashyrlarynyń kóptegen qundy pikirleri, Abaısha aıtqanda, «Jartasqa bardym, kúnde aıqaı saldymdy» eske salady. Baıaǵy jartas bir jartas. Mekemeler men kóshe attarynyń jazylýyndaǵy óreskel qateler týraly BAQ attan salyp jatady. Biraq syn túzelgenmen, min túzelip jatqan joq. Óıtkeni bılik basyndaǵylardyń deni oryssha oılaıtyndar, sol tilde sóıleıtinder, qazaq tilin órge shyǵaraıyq deseń, «áli oǵan erte, qoı!» deıtinder. Seń qozǵaldy ma degende, Premer-mınıstr men keıbir mınıstrlerimizdiń tili kelsin-kelmesin, ana tilinde sóılep jatqanynan úmit etemiz. Biraq memlekettik til máselesin keıingi kezde jıi ótkizilip júrgen túrli baıqaýlar men kórmeler, ózge ult ókilderi arasyndaǵy jarystar túbegeıli sheshe almaıtyny týraly qazaq basylymdary jazýdaı-aq jazyp jatyr. Qazaq tili ár otbasymen qatar memlekettik uıymdarda, mektepte jáne mádenı oshaqtarda basymdyqqa ıe bolǵanda ǵana bórkimizdi aspanǵa atýǵa bolady.
-Táýelsizdik jyldary ketken esemiz kele bastady. Jas urpaq ana tilinde bilim alatyn jaǵdaıǵa jetti. Degenmen, áli de problemalar jetkilikti shyǵar?
-Árıne, jetistikter bar. Aýyzdy ký shóppen súrte berýge bolmaıdy. Biraq, tutas alǵanda, til saıasatyna kóńil tolmaıdy. Máselen, Qostanaı oblysynda 592 mektep bolsa, sonyń 144-i ǵana taza qazaq tilinde, 136-sy aralas mektep. Orys mektebinde tálim-tárbıe alyp júrgen qazaq balalary áli de kóp. Al aralas mektep degen bir kezderi qajet bolǵan shyǵar, meniń oıymsha, qazirgi ýaqytta olardan birjolata bas tartý kerek, óıtkeni ózge ult ókilderi de memlekettik tildi úırenýge yqylasty.
-Ózińiz qyzmet atqaryp júrgen bilim ordasyndaǵy memlekettik tildiń jaı-kúıi qandaı deńgeıde?
-Ahmet Baıtursynov atyndaǵy Qostanaı memlekettik ýnıversıteti - ulttyń uıasy. Oqý ordasyndaǵy rektorat pen ǵylymı keńes májilisi, t.b. mádenı-buqaralyq sharalar memlekettik tilde ótedi. Qazaq tilinde dáris oqıtyn oqytýshylar da jyldan jylǵa kóbeıip keledi. Biraq orys tiliniń basymdyǵynan áli arylǵan joqpyz.
-Qos tildi jetik bilesiz. Orys tili arqyly qandaı baılyq jınadyńyz? Ana tilińiz arqyly jetken jetistigińiz?
-Ana tili meni tórge shyǵarsa, orys tili órge shyǵardy. Orys tili arqyly basqa ult ádebıetimen tanys boldyq. Orys tilinde kitaptarym jaryq kórdi.
-Basqa shetel tilin bilesiz be? Úırengińiz kele me?
-Eger shetel dep aıtýǵa bolsa, túrki tildes keıbir týysqan halyqtardyń tilinde túsinise alamyn. Nemis tilinen eptep habarym bar. Al tilderdi ómir boıy úırenseń de, artyq etpeıdi. Mysaly, chehtar sýretshini malıarşık, ıaǵnı boıaý jaǵýshy, aqyndy slagalşık, ıaǵnı, qurastyrýshy dep ataıdy eken. Qazaqta da kenepke boıaý jaǵýshylar men óleń qurastyrýshylar az emes. Olardy sýretshiler men aqyndar sanatyna jatqyzýǵa bolmaıdy. Bizdiń qazaq «boıaýshy boıaýshy degenge saqalyn boıapty», nemese «óleńshige shóp te óleń, shóńge de óleń» degeni chehtardyń sózderindegi oılarmen ózektes qoı.
-Adam boıyndaǵy qandaı asyl qasıetterdi joǵary baǵalaısyz?
-Abaı aıtqan: «ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek».
-Imandylyq, ıslam dininiń qundylyqtary týraly oıyńyzdy ortaǵa salsańyz?
-Nemistiń uly aqyny Iogann Gete: «Anaý-mynaý nárse týraly ońdy-soldy oı shyǵyndaý - qandaı aqymaqtyq?! Eger Islam Allaǵa moıynsuný bolsa, biz bárimiz Islamda ómir súrip, Islamda ólemiz» degen eken.
-Aqyndyq jolǵa qalaı keldińiz? Óleń jazýdy qashan bastadyńyz? Shyǵarmashylyq joldyń salmaǵy qanshalyqty?
-Aqyndyqqa bala kezimnen keldim. Árıne, tyrnaqaldy jyrlarym shaldyr-shatpaq, baldyr-batpaq boldy. Tuńǵysh ret óleńderim mektep qabyrǵasynda júrgende «Qazaqstan pıoneri» (qazirgi «Ulan») gazetinde basyldy. Al shyǵarmashylyq joldyń salmaǵy óte aýyr. Uzaq jolǵa shyqqanda astymdaǵy atyma artyq buıym artpaýǵa tyrysamyn.
-Ómirińizge shýaq syılaǵan asyl jaryńyz, bala-shaǵańyz jáne nemerelerińiz óleń jazýda shabyt bere me?
-Meniń mahabbat taqyrybyndaǵy óleńderimniń barlyǵy bir ǵana qyzǵa - áýeli qalyńdyǵyma, keıin kelinshegime arnalǵan. «Júregimde kórgen kúnnen bar eń sen, ol opasyz bola almaıdy, soǵan sen. Baqytym bol, baqytty bol menimen, han bolmaı-aq, jar bolyp qal maǵan sen!» - dep óleń arnaǵan sol jarym bes balanyń anasy boldy. Kitaptarymnyń alǵashqy oqyrmany da, ádebı synshysy da jan-jarym boldy.
Qudaıǵa shúkir, qazir nemereler súıip otyrmyz. Jas kezinde Baqythan dep atamaı, Baqyt dep ketken esimin áje bolǵannan keıin qaıtyp berýge týra keldi.
Jyldar óte kele oǵan arnap:
«Bir kórpeni jamylǵan meniń qısyq qabyrǵam,
Jaratylǵan áıelsiń qanaǵat pen sabyrdan,
Seni kórip qýanam, saǵan kelip dem alam
Sharshaǵanda fánıdiń kúıbeńi men dabyrdan» - dep jyr joldaryn jazǵanmyn.
Ana tilimizdiń múshkil hali jáne qazaǵy arpa ishinde bir bıdaı bolyp otyrǵan Qostanaı óńirinde ana tiliniń mánine tereń úńilýge, qazaq tiliniń baı qoryn paıdalana otyryp balalarǵa arnalǵan óleńder jazýǵa ıtermeledi. Bir kitabymnyń aty da qyzymnyń esimimen «Shynar» dep atalady. Kóptegen kitaptarymdaǵy keıipkerler Baýyrjan, Baqytjan, Ǵalymjan, Shyńǵys uldarym bolsa, Bekzat pen Nurbek, Eldos pen Anar jáne Ámına - nemerelerim. Súıtip, kezinde balalarǵa áke bolyp óleń jazsaq, endi ata bolyp jyr arnap júrmiz.
-Siz óleńder men poemalar jáne dramalyq shyǵarmalar jazyp júrsiz. Basqa qandaı janrǵa qalam terbep kórdińiz? Týyndylaryńyzdy qaı tilde jazasyz?
- Ana tilinde. Poezııa men prozanyń syrtynda, dramatýrgııa salasyna da atsalysyp júrmin. Keıbir pýblıtsıstıkalyq maqalalarymdy orys tilinde jazdym. «Taza bulaq» dep atalatyn pesamdy áýeli qazaqsha jazyp, keıin ózim orys tiline aýdardym.
-Alpys jastyń asqarynda turyp, ótken kúnderge kóz salǵanda, qandaı oılar tolǵandyrady?
-Týǵan aı týralǵan etteı! Bosqa ketken kúnderime ókinemin. Az da bolsa, is-áreket jasaǵan kúnderime shúkirshilik qylamyn.
-Ómirdiń aşysy men tuşysy ne? Kúngeıi men kóleńkesi qalaı bolady eken?
- Aşysy - ata-anadan, jaqyndaryńnan, dostaryńnan aıyrylý! Tuşysy - bala-shaǵa men dostar arasynda ótkizgen qyzyqty kúnder!Kúńgeıi - otbasy men shyǵarmashylyqtyń qýanyshy. Kóleńkesi - el men jerdiń, til men dinniń jaǵdaıy.
-Siz Qostanaı óńirinde týyp-ósip, sol qalada turyp jatyrsyz. Sizge Qostanaı nesimen qymbat?
-Qostanaı eń aldymen salqyn, sal-samal aýasymen qymbat, tabıǵatymen qymbat. Qazaqbaıshylyǵy joq, biraq qazaqylyǵy bar, týra aıtsa da týysyna jaqpaıtyn týrashyldyǵymen de qymbat.
-Ózge óńirge úlgi eterlik qandaı salt-dástúrdi aıtar edińiz?
-Mundaı salt-dástúrler barlyq óńirge ortaq qoı. Dosqa adaldyq, asqa adaldyq, elge meıirim, keń peıiliń, adal nıetti bata. Aıta bersek, tolyp jatyr.
-Qutty meken - Qostanaıdy jańa ǵasyrda órkendetýdiń basty baǵyttary qandaı?
-Qostanaı keıingi ýaqytta eýropalanyp ketti. Sáýlet pen músinde, kóshede qazaq ıisi az. Tipti joqtyń qasy. Basty baǵyt qazaqy qalypty saqtaý, el úmitin aqtaý bolsa kerek.
-Qazaq elin kórkeıte túsýdiń qandaı joldaryn aıtar edińiz?
-Qazaq elin kórkeıtý degen Astanany ǵana ásem qalaǵa aınaldyrý emes, kez kelgen aýyldy, kentti, shahardy órkendetý. Densaýlyqty saqtaý, adam ǵumyryn uzartý. Aýyz sý máselesin, ekologııalyq problemalardy sheshý. Taza qazaq tilinde tálim-tárbıe berýge qol jetkizý!
-Kókeıde júrgen qandaı oıyńyz bar?
- Oılaı berseń, oı kóp... Olardyń birazyn kitaptarymda aıttym ǵoı dep oılaımyn.
- Raqmet áńgimeńizge.