Qazaq tarıhyndaǵy áıgili áıel qaıratkerler
Dına Nurpeıisova
1861-1955 jyldary ómir súrgen qazaqtyń áıgili kúıshi-kompozıtory, Qazaqstannyń halyq ártisi. Halyq ónerpazdarynyń 1937 jyly ótken respýblıkalyq baıqaýyna qatysyp, 75 jasynda halyq aspaptaryn tartatyn ónerpazdardyń Máskeýde ótken Búkilodaqtyq birinshi baıqaýynda júldeger bolǵan. 83 jasynda Orta Azııanyń bes respýblıkasynan ónerpazdar qatysqan Tashkenttegi on kúndikte Dına taǵy da júldeli oryndardy jeńip alady. Bala kezinde uly kúıshi Qurmanǵazymen kezdesip, tálimin kórgen. «Bulbul», «Jiger», «Baıjuma», «Kerbez», «On altynshy jyl», «Qosalqa», «Ásem qońyr», «Toıbastar», «Ana buıryǵy», «Jeńis» jáne taǵy basqa kúılerdiń avtory.
Gúlsim Asfendııarova
Gúlsim Asfendııarova (1880-1941 j.j.) – qazaq qyzdarynan shyqqan alǵashqy medıtsına mamandarynyń biri. Tashkent áıelder gımnazııasyn, Sank-Peterbor áıelder medıtsına ınstıtýtyn bitirgen. Qazaq áıelderi arasynda alǵashqy dıplomdy maman atanǵan.
1913 jyly Tashkenttegi perzenthananyń bas dárigeri bolǵan. Tashkent qalasynda musylmandar uıymynyń Túrkistan ólkelik bıýrosynyń ótinishimen jergilikti halyqtardan shyqqan áıelder úshin akýsherlik mektep uıymdastyrdy, ári sol mekteptiń meńgerýshisi jáne oqytýshysy boldy.
Aqqaǵaz Dosjanova
Aqqaǵaz Dosjanova (1893-1932 j.j.) – áıel quqyǵyn qorǵaǵan alǵashqy dáriger, oqytýshy jáne belsendi áıelderdiń biri. Máskeý qalasyndaǵy medıtsınalyq kýrsta, Tombydaǵy medıtsınalyq ınstıtýtynda jáne Orta Azııa memlekettik ýnıversıtetiniń medıtsınalyq fakýltetinde oqyǵan. Medıtsınalyq praktıkadan basqa, ol uıymdastyrý-pedagogıkalyq jumystarǵa da qatysty.
Aqqaǵazdyń medıtsına týraly eńbekteri «Áıel teńdigi», «Abaı», «Jas azamat» sııaqty basylymdarda jarııalanǵan. 1930-1931 jyldary Almatydaǵy №1 aýrýhanada gınekolog bolyp jumys istedi. Nebári 39 jasynda ókpe aýrýynan kóz jumdy.
Názıpa Quljanova
Qazaq qyzdarynan shyqqan alǵashqy jýrnalıst-aǵartýshy. Alash qozǵalysy kezinde qaıratkerligimen kózge túsken qazaq qyzdarynyń biri Názıpa Quljanova edi. «Qazaq», «Saryarqa», «Alash» gazetterinde áıel máselelerine baılanysty maqalalar jazyp bastaǵan. 1920 jyly Qazaq AKSR Halyq aǵartý komıssarıatynyń qazaq tilinde oqýlyqtar, kitaptar shyǵarý, baspasóz isteri jónindegi arnaýly komıssııanyń quramyna, keıin jańa qazaq álipbıin engizý jónindegi komıtettiń quramyna enedi. «Aıqap», «Qazaq», «Birlik týy», «Alash», «Eńbekshi qazaq», «Qyzyl Qazaqstan» basylymdarynda, «Áıel teńdigi» jýrnaldarynda jaýapty qyzmetter atqarady. Qazaq mektepteri úshin oqýlyqtar jazǵan. Zataevıchke «Ǵaını-aý, sáýlem», «Qadyr zary» ánderin jazyp bergen.
Hıýaz Dospanova
Ekinshi Dúnıejúzilik soǵys kezeńinde 300-den astam ret áýege kóterilip, jaýdyń soǵys tehnıkalaryn, qarý-jaraq qoımalaryn talqandaǵan Hıýaz Dospanovanyń esimi urpaq jadynda jattalyp qalǵan. Ol – qazaqtan shyqqan tuńǵysh ári jalǵyz ushqysh qyz. Ońtústik, Soltústik Kavkaz, Kavkaz mańy, Ýkraına jáne Belorýssııa maıdandarynda áskerı tapsyrmalardy oryndaǵan. Áýe urystarynda eki márte jaralansa da, jazylǵan soń qaıtadan sapqa qosylyp otyrǵan. Soǵysta «Áýe hanshaıymy», «Túngi mystan» laqap attary bolǵan.
Hıýaz Dospanovaǵa kózi tirisinde elimizdegi eń joǵarǵy «Halyq qaharmany» ataǵy berildi. Batyr ana 2008 jyly 86 jasynda ómirden ótti.
Kúlásh Baıseıitova
Kúlásh Baıseıitova (shyn esimi Gúlbahram) 1912-1957 jyldar aralyǵynda ómir súrgen qazaqtyń bulbul úndi, kúmis kómeı ánshi qyzy. Nebári 24 jasynda KSRO Halyq artısi atanǵan. Qazaq opera óneriniń negizin salýshylardyń biri, qoǵam qaıratkeri. 1936 jyly Máskeý qalasynda ótken qazaq ádebıeti men mádenıetiniń onkúndigine qazaqtyń ónerli azamattarynyń arasynda birge attanǵan. Úlken teatrda Stalın: «Operany grýzınderden de jaqsy aıta alatyn qazaqtyń qyzy bar eken-aý» dep, onyń oryndaýshylyq sheberligin joǵary baǵalaǵan.
Roza Baǵlanova
Áıgili «Kesteli oramal», «Ah, Samara, gorodok» ánderimen el esinde qalǵan ánshi. Uly Otan soǵysy kezinde maıdan dalasynda án saldy. 1945 jyly 9 mamyrda Berlın qalasyndaǵy Jeńiske arnalǵan kontsertke qatysty. Keıin Abaı atyndaǵy Qazaq opera jáne balet teatrynyń ánshisi, Qazaq fılarmonııasynyń oryndaýshysy boldy.
Roza Tájibaıqyzy qazaqtyń án ónerin damytýǵa aıryqsha úles qosty. Onyń repertýarynda qazaqtyń halyq ánderi, kompozıtorlardyń shyǵarmalary, álem halyqtarynyń – orys, ózbek, tájik, ýkraın, grýzın, ázirbaıjan, qyrǵyz, koreı, polıak, venger, qytaı, mońǵol, úndi halyqtarynyń ánderi úılesimdi kórinis tapty. Qazaq ónerin shetelderde tanystyryp ári nasıhattaı otyryp, belsendi gastroldik qyzmet júrgizdi. Elimizdiń mádenıeti men ónerin damytýǵa qosqan zor úlesi úshin Halyq qaharmany ataǵyna ıe boldy.
Shara Jıenqulova
Qazaq sahnasyndaǵy kásibı bı óneriniń negizin qalaýshy Shara Jıenqulovanyń ómir tarıhy alasapyranǵa toly. On alty jasynda «Bıshi qyz» atanyp, úlken sahnadaǵy óner jolyn joldasy Qurmanbek Jandarbekovpen birge Qazaq drama teatrynda bastaǵan. Muhtar Áýezovtiń «Eńlik-Kebek», «Qaragózinde» basty róldi somdady. «Aıman – Sholpan» spektaklinde «Kelinshek» degen qazaqtyń ulttyq bıin tuńǵysh ret alyp shyqty. Ony oılap tapqan da, oryndaǵan da Jıenqulovanyń ózi, bul qazaq horeografııasynyń bastamasy boldy. Shara Jıenqulova 1936 jyly Máskeýde ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigine qatysyp, keıin «Amangeldi» fılmine túsken.
«Qazaq bıleri» jáne «Bı qupııasy» kitaptarynyń avtory. Qazaq bıiniń elementterin tabý úshin respýblıka boıynsha kóp saıahat jasaǵan. Nátıjesinde «Aıjan qyz», «Táttimbet», «Qyryq qyz» jáne taǵy basqa bıler paıda boldy.
Alma Orazbaeva
HH ǵasyrdyń basynda elimizde áıel teńdigi qozǵalysynyń negizin salýshylardyń biri, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Alma Orazbaevanyń esimin de ataýsyz qaldyrǵan durys bolmas. Ol qazaq aýyldaryn aralap, áıelderge óz quqyqtaryn túsindirip, saýattaryn ashýǵa atsalysqan. 1922 jyly qazaq ólkelik partııa komıteti janyndaǵy áıelder bóliminiń meńgerýshisi bolyp taǵaıyndalǵannan qazaq áıelderiniń saýatsyzdyǵyn joıý, olardy úkimettiń, keńester men mádenı qurylys jumystaryna tartýda Orazbaevanyń sińirgen eńbegi orasan. «Áıelder teńdigi», «Jas qazaq», «Jas qaırat» jýrnaldaryndaǵy redaktsııalyq alqa múshesi bolǵan.
Gúlfaırýs Ysmaıylova
Qazaqstannyń Halyq sýretshisi, «Platındi Tarlan» syılyǵynyń ıegeri. Ataqty «Qazaq valsi» keskindeme sýretiniń avtory. Bul týyndyny 1970 jyly 29 jasynda salǵan. Sýrette bıshi Shara Jıenqulovany beınelegen. Qazaq sahnasynda qoıylǵan «Er Tarǵyn», «Jumbaq qyz», «Qozy kórpesh - Baıan sulý» jáne t.b. qoıylymdarǵa, «Qyz Jibek» fılmine dekoratsııa men kostıýmder jasaǵan. Ysmaıylovanyń ózi «Qyz Jibek», «Botagóz», «Alastalǵan Alıtet» fılmderine túsken.
Baljan Bóltirikova
Baljan Bóltirikovany qazaqtan shyqqan tuńǵysh dıplomat áıel dep ataýǵa ábden laıyqty. Qazaq KSR-da áıelder arasynan shyqqan tuńǵysh Syrtqy ister mınıstri, Qazaq KSR-iniń áleýmettik qorǵaý, aǵartý mınıstri qyzmetterin abyroımen atqarǵan. Bóltirikova BUU Bas assambleıasynyń XXI jáne XXV sessııalaryna Keńes Odaǵynyń resmı delegatsııasyn bastap bardy. Onyń esimi men ómirbaıany Kembrıdjde basyp shyǵarylatyn «Áıelderdiń arasynda kimniń kim ekeni» halyqaralyq anyqtamalyǵynda, Qazaq KSR entsıklopedııasynda, Odaqtyq jáne respýblıkalyq basylymdarda jarııalandy.