Qazaq­stannyń ónimi álemniń 110 eli­niń na­ry­ǵy­na eks­porttalady

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Keńsesiniń Basshysy Mahmut Qasymbekov «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan «Jasampazdyq dáýiri» maqalasynda Nursultan Nazarbaevtyń kontseptýaldy modeliniń «alty altyn erejesin» ajyratyp kórsetedi. Onyń aıasynda Elbasynyń búkil mańyzdy jetistikteri, asa aýqym­dy jumys­tary jáne jańa jahandyq álem­degi qýatty ári básekege qabiletti Qazaq­stan­dy qurý jónin­degi zor kúsh-jigeri aıqyn kórinedi. «Alty altyn erejeniń» biri retinde avtor Zamanaýı úlgidegi básekege qabiletti naryqtyq ekonomıkany atap ótedi.

«Táýelsiz Qazaqstan úshin áýel bastan eko­nomıkany damytýdyń basymdyǵy jańa eldegi barlyq qaıta qurý úderisiniń logıkasyn aıqyndady. Tuńǵysh Prezıdenttiń mundaı pragmatıkalyq ádisi burynǵy shekten tys ortalyqtandyrylǵan ákimshilik-komandalyq ekonomıkadan zamanaýı naryq­tyq júıege kóshý jónindegi tarıhı máni zor máseleni tıimdi ári qysqa merzim ishinde júzege asyrýǵa múmkindik berdi. Nursultan Nazarbaevtyń basshylyǵymen Qazaqstan postkeńestik keńistikte tabysty ári aýqymdy naryqtyq reformalardy iske asyrý jaǵynan kóshbasshyǵa aınaldy.

Bul sharalar keńestik sharýashylyqtyń ydyraýynan keıingi aýyr ekonomıkalyq daǵdarys, óndiristiń quldyraýy jáne gıperınflıatsııa jaǵdaıynda júzege asyryldy. Biraq Memleket basshysynyń dáıekti saıasatynyń arqasynda qıyndyqtardy eń­se­rip qana qoımaı, sondaı-aq eń bastysy - kásipkerlik pen bıznesti erkin damytý úshin qajetti jaǵdaı jasaı bildik. Jappaı jeke­shelendirýdiń júrgizilýi, jekemenshik ınstıtýtynyń engizilýi kásiporyndardy tıimdi basqarýdy qamtamasyz etip, Qazaq­­standa naryqtyq ekonomıkanyń tolyq­qan­dy tetikterin qurýǵa múmkindik berdi», - delingen maqalada.

Mahmut Qasymbekovtiń aıtýynsha, 1993 jyly ulttyq valıýtamyz - teńgeniń aınalymǵa engizilýi elimizdiń qarjylyq egemendigin nyǵaıtý jolyndaǵy mańyzdy qadam boldy. Sol arqyly qarjy júıesin turaqtandyrýǵa jáne táýelsiz aqsha-ne­sıe saıa­satyn júrgizýge múmkindik aldyq. Nátıjesinde Qazaqstan tikeleı shetel ınvestıtsııasyn tartý jóninen TMD elderi arasynda alǵa shyqty. Búginde onyń kólemi 320 mıllıard dollardan asty. Bul - qolaıly ınvestıtsııalyq ahýaldyń ári sheteldik seriktesterdiń elimizge jáne kóshbasshymyzǵa degen seniminiń aıqyn dáleli.

«Qomaqty ınvestıtsııanyń kelýi otyn-energetıka kesheniniń jáne taý-ken metal­lýr­gııa salasynyń qarqyndy damýyn qam­tamasyz etti. Bul salalar úshinshi myń­jyl­dyq qarsańynda el ekonomıkasyn turaqtan­dy­ryp, onyń ári qaraı órkendeýine jol ashty. Osyǵan oraı 2001 jyly Ulttyq qor­dyń qurylýy mańyzdy qadam sanaldy. Qor ulttyq ekonomıkany syrtqy qaterlerden qorǵaýdyń jáne bolashaq urpaq úshin qarjy jınaqtaýdyń tıimdi ınstıtýty bola bildi.

Daǵdarysqa qarsy batyl saıasattyń jáne tereń naryqtyq transformatsııanyń arqa­synda Qazaqstan 1997-1998 jyldardaǵy Azııa qarjy daǵdarysynyń jáne 2008-2009 jyl­dardaǵy álemdik qarjylyq-ekono­mıka­lyq daǵdarystyń qıyndyqtaryn jeńdi», - deıdi ol.

Jahandyq naryqtardaǵy jaǵdaıdyń ózgerýi, ozyq elderdiń tómen kómirsýtekti ekonomıkaǵa ótýi, tsıfrly dáýirdiń bastalýy Qazaqstan úshin HHІ ǵasyrdaǵy jańa synaq kezeńderi boldy dep atap ótedi avtor.

«Osy jańa tehnologııalyq jaǵdaıdy es­kerip, Elbasy Qazaqstan óner­kási­bin aýqymdy túrde jańǵyrtýdyń jolyn belgi­lep berdi. Basty maqsat - shı­ki­zat emes taýarlar óndirýge baǵyttalǵan bá­se­­­kege qa­bi­letti ári ártaraptandyrylǵan eko­no­­mı­ka qurý. Osy jolda údemeli ındýs­trııa­­lyq-ın­no­vatsııalyq damýdyń memle­ket­­tik baǵdarla­malaryn júzege asyrý jáne «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda ın­fra­qury­lymdyq áleýetimizdi nyǵaıtý mańyzdy beles boldy.

Nursultan Nazarbaevtyń zamanaýı ın­dýst­rııalyq saıasatty iske asyrýdaǵy bas­ty talap­tarynyń biri - qosymsha quny joǵa­ry ónim óndirý. Búginde bul baǵytta eleý­li nátı­jelerge qol jetkizildi. Sońǵy jyl­dary 1250 jańa óndiris orny iske qosy­lyp, ónim­niń jańa 500 túrin shyǵara basta­dyq. Qazaq­stannyń ónimi álemniń 110 eli­niń na­ry­ǵy­na eks­porttalady. 2009 jyldan be­ri qaıta óń­deý sektoryndaǵy óndiris kólemi 3 ese­den asty», - deıdi M.Qasymbekov.

Onyń málimetinshe, qaıta óńdeý sektorynyń ónerkásiptegi úlesi 36-dan 42 paıyzǵa ósti, al eksporttyń jal­py kóleminde qaıta óńdeý ónerkásibiniń eks­porty 28-den 32 paıyzǵa artty. Mashına ja­saý, sonyń ishinde avtomobıl qurastyrý qar­qyndy damyp kele jatqan salalardyń biri­ne aınaldy. El aýmaǵynda satylǵan árbir jańa avtokóliktiń ekinshisi Qazaqstanda jasalǵan.

«Tuńǵysh Prezıdent, sondaı-aq agroóner­kásip kesheniniń básekege qabilettiligin damytý jáne ony álemdik deńgeıge kóterý másele­lerine erekshe mán berdi. Eńbek ónimdi­ligin art­tyrýǵa jáne óńdelgen aýyl sharýa­shy­lyǵy óniminiń eksportyn ulǵaıtýǵa ba­ǵyt­talǵan reformalar agrarlyq sektordyń ór­ken­deýine septigin tıgizdi. Elimiz bıdaı men undy naryqqa shyǵaratyn álemdik eks­port­taýshylardyń birine aınaldy. Mal sha­rýa­shy­lyǵymyz da birtindep damyp keledi.

Nursultan Nazarbaev táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap elimizdiń kólik áleýetin damytýǵa basa mán berdi», dep atap ótedi avtor.

M.Qasymbekovtiń jazýynsha, Tuńǵysh Prezıdentimizdiń strategııalyq kóregendigi men erik-jigeriniń arqasynda Qazaqstan qurlyqishilik tuıyqtalýdy eńserip, eýrazııalyq mańyzy bar tranzıttik habqa aınaldy. Uzyndyǵy 2 787 shaqyrym bolatyn «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dálizi salyndy. Trans­kaspıı dálizi qalyptasty. Oǵan Qytaıdaǵy Lıanıýngan shyǵys porty, «Qorǵas - Shy­ǵys qaqpasy» qurǵaq porty, Kaspıı teńi­zindegi Qazaqstan porttary - Quryq pen Aq­taýǵa deıingi temir jol jáne avtomobıl joldarynyń jelisi kiredi. Zamanaýı logıs­tıkalyq ınfraqurylym salynyp, turaqty konteınerlik qatynas ornady. Osylaısha Qazaqstan júk tasymaldaýdyń álemdik júıesiniń mańyzdy bóligine aınaldy.

«Jalpy, elimizde osy jyldar ishinde 12,5 myń shaqyrymnan astam avtokólik jol­dary jáne 2,5 myń shaqyrymnan astam temir jol salynyp, qaıta jóndeýden ótti. Solardyń ishinde «Ortalyq - Ońtústik» (Astana - Qaraǵandy - Almaty), «Ortalyq - Shyǵys» (Astana - Pavlodar - Óskemen) jáne «Ortalyq - Batys» (Astana - Aqtaý) ma­gıstraldarynyń qurylysy júrgizilýde. Elimizdiń 16 áýejaıyndaǵy 12 jolaýshylar termınaly jáne ushyp-qoný jolaqtary qaıta jóndeýden ótti.

El ekonomıkasynyń negizi ári kóptegen qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń qaınar kózi - shaǵyn jáne orta bıznes damyp keledi. Shaǵyn jáne orta bıznespen aınalysyp júrgenderdiń sany búginde 1,2 mıllıonnan asty. Bul salada 3,2 mıllıon azamat jumyspen qamtylǵan. 2018 jyly shaǵyn jáne orta bıznestiń úlesi 27 paıyzǵa jetti. Bul kórsetkish 2005 jyly 10 paıyzdan sál ǵana asqan edi», - deıdi ol.

Qazaqstan jahandyq saýda jáne óndiris júıesine tabysty kirige bildi. Syrtqy saýda aınalymy 1995 jyldan beri toǵyz eseden asyp, 9 mıllıard dollardan 85 mıllıard dollarǵa deıin ósti.

«2015 jyly uzaqqa sozylǵan kelissózder­diń nátıjesinde Qazaqstan Dúnıejúzilik saý­da uıymyna múshe boldy. Sonyń arqasynda elimiz syrtqy naryqtarda teń quqyqtarǵa ıe bolyp, Dúnıejúzilik saýda uıymynyń saýda daýlaryn retteý jáne shekteý sharalarynyń aldyn alý jónindegi múmkindikterin paı­dalanýǵa qol jetkizdi.

Elimizde ornyqty orta tap qalyptasty. Jan basyna shaqqandaǵy jınaq 1997 jyldan beri 240 eseden asyp, 1900 teńgeden 2018 jyly 460 000 teńgege deıin artty.

Sońǵy shırek ǵasyrdan astam ýaqyt ishinde tabysy kúnkóris sheginen tómen turǵyndar sany 15 ese qysqardy, al naqty eńbekaqy kólemi 4 ese ósti», - dep jazady maqala avtory.

Mahmut Qasymbekov 2018 jyly «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń qurylýy ekonomıkany ártaraptandyrý jáne qarjy qyzmetteriniń ınnovatsııalyq klasterin qalyptastyrý isindegi jańa qadam bolǵanyna nazar aýdarady. Bul ınstıtýttyń qyzmeti baǵaly qaǵazdardyń ulttyq naryǵyn qalyptastyrýǵa, onyń halyqaralyq qarjy naryqtarymen ıntegratsııalanýyna, shetelden jáne el ishinen ınvestıtsııa tartýdyń bırjalyq tetigin damytýǵa baǵyttalǵan.

«Elimizde bıznes ortasyn jaqsartý jáne iskerlik belsendilikti damytý úshin júıeli jumystar atqarylýda. Dúnıejúzilik banktiń «Dýıng bıznes» reıtınginde Qazaqstan tarıhta birinshi ret 28-orynǵa turaqtap, bıznes júrgizý úshin eń qolaıly otyz eldiń qataryna qosyldy.

2012 jyly «Qazaqstan-2030» jalpy­ult­tyq strategııasynyń barlyq mindetteri merz­iminen buryn oryndaldy. Elimiz álem­degi básekege qabiletti elý eldiń qatary­na jáne ortasha damý deńgeıindegi mem­leket­ter tobyna qosyldy. Qazirgi baǵ­dary­­myz - «Qazaqstan-2050» strategııasy. So­nyń ná­tı­jesinde bizdiń respýblıka Eko­nomı­ka­­lyq ynt­y­maqtastyq jáne damý uıy­my­nyń joǵary standarttaryna saı bolyp, álem­­niń ozyq damyǵan otyz eliniń qataryna qosylady», - deıdi M. Qasymbekov.