«Qazaq meniń baýyrym»: Túrkitanýshy Ishtvan Qońyr Mandokıdiń týǵanyna 75 jyl toldy

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Majar-túrki baılanysyna dáneker bolǵan túrkitanýshy, ǵalym Ishtvan Qońyr Mandokıdyń týǵanyna 75 jyl tolyp otyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Túrkitanýshy, majar ǵalymy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Ishtvan Qońyr Mandokı 1944 jyly 10 aqpan kúni Majarstannyń Kartsag qalasynda dúnıege kelgen. Ol aldymen Kartsag aýyl sharýashylyǵy tehnıkýmyn, keıin 1968 jyly Ótvósh Lorand memlekettik ýnıversıtetin bitiredi. Ishtvan osy ýnıversıtettiń túrkitaný kafedrasynda, Sechenı ǵylym kitaphanasynda, Majarstan Ǵalymdar akademııasy altaıstıka zertteýler tobynda qyzmet istedi. Osy qyzmet joly ǵalymdy ózi tańdaǵan ómir dańǵylyna baǵyttady dese de bolady. Ishtvan stýdent kezinen bastap Eýropadaǵy túrki etnostarynyń toptary arasyna tildik, folklorlyq jáne etnologııalyq ekspedıtsııalar jasady. Ǵylymı-zertteý saparyn Anadoly, Edil boıy, Qazaqstan men Orta Azııa, Mońǵolııaǵa deıin jalǵastyrdy.

Ishtvan eńbekteriniń negizgi baǵyty - majarlardyń jáne qumandardyń kóne tarıhy, túrki-madııar baılanystaryn zertteýi edi. Ol óz zertteýleri arqyly madııar tilindegi túrki tekti kóptegen sózderdiń (bertó, bútý, dıonık, kaptan, kozma, tılt, tsótken-súttigen, monar-munar, nóker, býzogan jáne t.b.) túp tórkinin tapty. Kópjyldyq zertteý jumystarynyń nátıjesinde 1981 jyly «Majarstandaǵy quman tiliniń eskertkishteri» atty eńbegi jaryq kórdi.

«Qazaq tili - qypshaq tili. Qazaq meniń baýyrym» degen Ishtvan túrki halyqtarynyń ádebıet, folklor, poezııa úlgilerin majar tiline aýdarýǵa atsalysty. Batyr Baýyrjan Momyshulynyń «Ushqan uıasyn» majar tiline tárjimalady. Túrki halyqtary mádenıeti týraly jan-jaqty zertteý eńbekteri úshin 1993 jyly (ómirden ótkennen keıin) oǵan Majarstan Ǵalymdar akademııasynyń Postýmýs syılyǵy berildi.

Uly dala mádenıeti úshin ter tókken Qońyr Mandokı 30-dan astam tilde erkin sóılegen. Qypshaq, majar tilderindegi kóptegen tanymdyq kitaptary bar. Ǵalymnyń tuşymdy eńbekteri men qundy qoljazbalary halyqaralyq Túrki akademııasynyń qorynda saqtaýly tur.

Ǵalym 1992 jyly 48 jasynda ómirden ótti. Marqum Almatyda jerlengen.

Ǵalymnyń týǵanyna 75 jyl tolýyna oraı jaqynda Halyqaralyq Túrki akademııasynyń (TWESCO) uıymdastyrýymen bir top azamat Ishtvan Qońyr Mandokıdiń Almatydaǵy zıratyna gúl shoqtaryn qoıyp, eske alý rásimin ótkizdi. Almatydaǵy Keńsaı zıratynda ótken sharaǵa TWESCO prezıdenti Darhan Qydyráli, Majarstannyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Andrash Baranı, ǵalymnyń jubaıy Ońaısha Maqsumqyzy, Majarstannyń Almatydaǵy Bas konsýly Ferents Blaýman, Reseı, AQSh, Qyrǵyzstannan kelgen ǵalymdar, qoǵam qaıratkerleri men Mandokıdi qurmet tutatyn qala turǵyndary qatysty.

Seıchas chıtaıýt