Qazaq qoǵamy Abaıdy tolyq túsinbeı jatyr- Mekemtas Myrzahmetov

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphana Abaı poezııasynyń 130 jyldyǵyn atap ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qazirgi kúntizbe boıynsha Abaıdyń shynaıy týǵan kúni 23 tamyzǵa sáıkes keledi. Zııaly qaýym bitken osy kúndi toılap jatqanda Ulttyq akademııalyq kitaphana Abaı poezııasynyń 130 jyldyǵyna arnalǵan dóńgelek ústel ótkizdi.

Aqyn, abaıtanýshy Almahan Muhamedqalıqyzynyń sózine qaraǵanda, osydan 130 jyl buryn Abaıdyń 10 óleńi el arasyna óz atynan taraǵan.

«Bıyl Abaıdyń 10 óleńine 130 jyl tolady. Atap aıtsaq, «Esińde bar ma jas kúniń», «Júregim meniń qyryq jamaý», «Adam bir boq kótergen boqtyń qaby», «Kúshik asyrap ıt ettim», «Súısine almadym, súımedim», «Dútbaıǵa», «Nurly aspanǵa tyrysyp óskensiń sen» atty óleńderi men M.Lermontovtan aýdarǵan «Jalaý», «Jartas», «Júrekte kóp qazyna bar, bári jaqsy» sııaqty týyndylary jaryq kórgen», - deıdi ǵalym.


Aıtýly sharaǵa abaıtanýshy Mekemtas Myrzahmetov, QR Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Ulyqbek Esdáýlet, fılosof Ǵarıfolla Esim, Jazýshylar odaǵynyń Nur-Sultan qalalyq fılıalynyń dırektory Dáýletkereı Kápuly bastaǵan ǵalymdar men ádebıet ókilderi qatysty.

Jıynda sóz alǵan ǵalym Mekemtas Myrzahmetov qazaq qoǵamy Abaıdy jattaý jaǵynan aldyna jan salmaı ketkenimen, tolyq túsinbeı jatqanyn aıtty.

«Abaıdy jattaý bar da, túsiný bar. Jattaýdan aldymyzǵa jan salmaı júrsek te, kóbinese túsinbeı qalamyz. Onyń sebebi kóp. Abaıdyń rýhanı álemi men pálsapalyq lırıkasyna Eýropa da, Shyǵys ta jete almaǵan. Qazir álemdik dúnıetanym ózgerdi. Abaıdan qalǵan«Tolyq adam ilimi» deıtin bir uly mura bar. Qazir osy ilim Qazaqstandaǵy 8 ýnıversıtette oqytylyp jatyr. Sonyń monografııasyn jazyp bitirdim. Túbi bul ilimdi búkil álem zerttep, oqıtyn bolady. Sebebi ondaı tereń ilim Eýropadada, myna irgedegi Qytaıda da joq», - dedi abaıtanýshy.

#Abai175 chelendjine ún qosyp, QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevqa poezııa estafetasyn usynǵan Láılim-Shyraq Erlanqyzy da dóńgelek ústelge qatysyp, uly aqynnyń óleńin mánerlep oqydy.

Seıchas chıtaıýt