Qazaq kınosy «Oskarǵa» muqtaj ba – Ǵalymbek Qaratúrikpen suhbat
− Ǵalymbek, taǵy da júlde alýyńyzben jáne kásibı merekeńizben quttyqtaımyz! Ózińiz týraly aıtyp berińizshi, siz jumys isteıtin «Nomad Stunts» komandasynyń erligi barshaǵa aıan. Kaskader bolý úshin adamǵa qandaı qabilet kerek?
− Rahmet! Ózim Taldyqorǵan jaqtyń qazaǵymyn. Bakalavrdy Astanada keshe ǵana Kúlásh Baıseıitova esimi berilgenQazaq ulttyq óner ýnıversıtetinde oqydym, «Mýzykalyq drama teatrynyń akteri» mamandyǵyn meńgerdim. 2017 jyly Qazaqfılmniń «Tomırıs» kınokartınasynda rejısser komandasynda bir jyl jumys istedim. Keıinirek «Nomad Stunts» kaskaderler tobyna keldim. Qazir T. Júrgenov atyndaǵy óner akademııasynda «Ekshn akteri» atty jańa mamandyq boıynsha sabaq beremin. Jetekshimiz – Jaıdarbek Kúnǵojın. Oǵan qosa, bıyl «Kınorejıssýra» mamandyǵy boıynsha magıstratýrany aıaqtaǵaly otyrmyn.
Kaskaderlikke qalaı kelgenimdi jıi suraıdy. Stýdent kezimnen «Nomad Stunts» týraly kóp estigenmin. «Qazaqfılm» kınostýdııasynda júrgenimde olarmen tanysýdyń sáti tústi. Árıne, kóshedegi kez kelgen adam kaskader bola almasy anyq. Oǵan baza kerek, minez kerek. Bala kezimnen at jalynda ósken soń, sportpen aınalysqan soń, bul jumys birden unady. Jeti jyldan beri osy topta eńbek etip kelemin. Bizdiń kaskaderler «Mýlan», «Napoleon» sekildi álemdik iri jobalardan kórindi, men jaraqat saldarynan qatysa almadym. Degenmen byltyr Netflix platformasynyń «Temirlan» ózbek kartınasyna tústik. Onyń premerasy jyl sońynda ótedi dep josparlanyp otyr.
− Kóp jaǵdaıda festıvaldik fılmder kórermenge jol tartpaı, rejısser sóresinde qala beredi. Deı turǵanymen, Baıan Alagózova festıvalge túsirgen «Baqyt» fılmin prokatqa shyǵardy. Ony da túsingender az bolǵan sekildi. Durysy qaısy? Týyndylardy festıvaldik jáne kommertsııalyq fılm dep bólgen durys pa?
− Negizi festıvaldik fılmder jalpy kórermenge emes, kásibı kıno mamandaryna arnalyp túsiriledi, onyń maqsaty da sol. Mysaly, bokstan álem chempıonatynyń óz qaǵıdalary bar, oǵan kóshe sotqaryn emes, eń myqty sportshylardy alyp barady. «Baqyt» fılmin bir ret qana kórdim, aıtarlyqtaı jańalyq taba almadym. Ómirde bolyp jatqan, kúndelikti kórip júrgen dúnıeni ekranǵa shyǵara salǵandaı boldy. «Ónerge árkimniń-aq bar talasy» degendeı, basqa adamnyń shyǵarmashylyǵyna baǵa berý qıyn. Kez kelgen adamnyń óz baǵyty, óz kózqarasy bar.
Jalpy, kıno degenimiz – kózqaras. Sizdiń de suraǵyńyz oryndy. Fılm túsirilgen soń, kórermenge arnalýy kerek. Degenmen, ekeýiniń ara-jigin ajyratpaı-aq, shyn myqty kınolar festıvalde de júlde alyp, kórermen júreginen de oryn taba alady dep esepteımin.
− Mundaı joǵary kásibı ortada – sheteldik kınofestıvalderde qazaq fılmderi qalaı qabyldanyp jatyr?
− Meniń ustazym Shárıpa Nurymbetovanyń «Márııam» fılmi Eýropadaǵy kınofestıvalde basty oryndarǵa ıe boldy. Odan keıin Ádilhan Erjanov kóbinese festıval baǵytynda kıno túsiredi. Munda aıtqym kelgeni – men tek qana festıval baǵytynda kıno túsiremin degen sóz emes. «Tutylǵan jaryq» − kásibı deńgeıimdi synap kórý úshin qolǵa alǵan jobam. Aldaǵy ýaqytta jalpy kórermenge arnalǵan, ultymyzǵa tán, halyq júrgeninen oryn alarlyqtaı úlken týyndylar jasaımyn degen josparym bar.
Festıvalder arenasynda Qazaqstan kósh ilgeri dep aıta almaımyn. Azııa fılmderi bar, Eýropa fılmderi bar, Amerıkada ótetin búkilálemdik kıno dodasy bar – qarap otyrsańyz, jylyna 2-3 rejısserimizdiń ǵana esimi shyǵady. Kóp jaǵdaıda bizdiń kınolarymyz Eýropa jaqqa qyzyq bolýy múmkin, óıtkeni Azııanyń mádenıeti, qoltańbasy kórinip turady, akterler mektebi ózgeshelenedi. Al Azııa fılmderi konkýrsynda qazaq fılmderi áldeqaıda jaqsy. Sondyqtan kesip-piship aıtý qıyn. Sońǵy jyldary talantty jas rejısserler qatary kóbeıip keledi. Bilimi joǵary, óresi bıik, túsirgen dúnıesi sapaly, aıtar oıy bar, jaqsy bir býyn qalyptasyp keledi. Bul meni qýantady.
− Áleýmettik jelini ashsaq, «Qandaı kıno kórsem eken?» dep bas qatyratyn kórermen kóp. Al sizge kásibı turǵyda qaı rejısserler men fılmder zor áser qaldyrdy?
− Óte kóp. Men burynǵy kınolardy kóbirek kórdim – Charlı Chaplın fılmderine áli kúnge deıin tań qalamyn, Djeıms Kemeron fılmderi, Úndistan men Japonııa fılmderin kóp qaraımyn. Ózimizdiń Sháken Aımanov, Abdolla Qarsaqbaevtyń týyndylaryn jıi tamashalaımyn. Olardyń fılmderinde bizdiń ulttyq kolorıtimiz, tilimiz, sóz saptaýymyz, kıim kıisimiz, júris-turysymyz bári kórinip turady. Sol kezdegi dáýirge adamdy sendire alady. «Meniń atym Qojany» qarasańyz, kúldireıin dep eshkim tyrashtanbaıdy, shyn oınap júredi, munda rejısserdiń de, akterdiń de sheberligin baıqaýǵa bolady.
Qazir de ulttyq qundylyqtardy boıyna sińirgen talantty jastar bar, bir áttegen-aıy – kıno óte kóp qarajatqa kelip tireledi. Sol talantty jastarymyz úlken qoldaý taýyp, klassıkalyq fılmderdiń izin jalǵaıdy dep senemin. Meniń de bolashaq fılmderimniń stsenarııi, sulbasy oıymda júr. Eń bastysy – eger de óz ultymnyń azamatyn, óz ultymnyń batyryn, salt-dástúrin maqtanysh etip kórsete almaıtyn kıno túsirsem, onyń quny – kók tıyn.
− Al, qazaq fılmi qashan «Oskar» alýy múmkin?
− Buǵan deıin Ermek Tursynov túsirgen kınolar «Oskardyń» irikteýinen ótken bolatyn. Biz bir nárseni túsinýimiz kerek, álemde «Oskar» alǵan fılmder jeterlik, biraq bári shedevr emes. Oǵan saıasat ta, basqa faktorlar da kóp yqpalyn tıgizedi.
Mundaǵy aıtaıyn degenim, rejısser bolatyn adam óziniń kásibı deńgeıin, basqa myqty rejısserlerden kem emes ekenin kórsetse, óz eliniń, ultynyń bolmysyn kórsetetin, ultynyń qundylyqtaryn kórsetetin, halyqtyń júreginen jol tabatyn týyndylar jasaı alsa, onyń mejeli núktesi «Oskar» emes, onyń quny «Oskardan» da bıik der edim.
− Qazaqstandaǵy kınoındýstrııa jóninde pikirińiz qandaı? Naryq komedııaǵa tolyp ketti degen synmen kelisýge bola ma? Álde halyqtyń suranysyna qaraı jumys isteý – durys qadam ba?
− Álemde kıno mamandarynyń, rejısserlerdiń 10 paıyzy ǵana kınony ıdeologııa, tarıh, aǵartýshylyq quraly dep qabyldaıdy eken. Al qalǵan 90 paıyzy úshin kıno – kommertsııa, bıznestiń kózi. Sondyqtan qazirgi kınoteatrǵa shyǵyp jatqan kartınalardyń eshqaısysyn jaqsy dep te, jaman dep te baǵa aıta almaımyn. Bul da bir ótpeli kezeń. Mysaly, osydan 30 jyl buryn ózge elder de týra osyndaı ótpeli kezeńdi bastan keshken. Kásibıler emes, áýesqoılardyń dáýreni júrgen kezder boldy. Biraq ol kezeń uzaqqa sozylmady, on jyldan keıin qaıtadan mándi-maǵynaly fılmder óz tuǵyryna shyqty.
Sondyqtan halyq kóretin kınosyn ózi tańdaıdy. «Komedııadan sharshadyq, jaýyr stsenarıılerden sharshadyq» degen pikirler jıi estile bastady. Naryqta ártúrli janr bolýy kerek jáne kez kelgen ýaqytta tańdaý bolýy kerek dep oılaımyn.