Qazaq qandaı jaǵdaıda aqsarbas ataıdy
Ertede qaýip-qater, pəle-jalaǵa ushyraǵan, sondaı-aq, qatty aýrý-syrqaýǵa jolyǵyp, jandary qysylǵan adamdar: «ıA, Qudaı! ıA, arýaq! Osy pəleden qutylsam, joldaryńa aqsarbas!» dep, aqsarbas ataıtyn salt bolǵan, əri pəle-jaladan aman qalǵan soń, el-jurtty shaqyryp, ataǵan «aqsarbasyn» soıyp, nəzir bergen.
Ədette, aqsarbastyń úsh túri bolady:
1.Aqsarbas; 2. Kók qasqa; 3. Qyzyl qasqa. Eger «aqsarbas» dep atasa – qoı, «kók qasqa» dese –jylqy, «qyzyl qasqa» dese – sıyr soıyp, qudaıy syı berilip, kóptiń yqylas-batasyn alady. Odan syrt, aldaryna uly murat, asqaq arman qoıyp, sol maqsat-muratyna talpynǵan adamdar da: «osy maqsat-muratyma jeter bolsam, arýaqtarǵa aqsarbas atadym» dep, aqsarbas nemese kók qasqa men qyzyl qasqanyń birin soıyp, toı jasaıtyn da daǵdy bar.
Uıqy ashar
«Uıqy ashar» – ər jyly kóktemde mal tóldegende túnde uıyqtap qalmaı, tóldi aman-esen alýdyń bir túrli ədisi.
Onda túngi kúzettegiler qora shetine ot jaǵyp, týǵan qoılardyń ýyzyn pisirip iship, et jep, bir jaǵynan malǵa qarasa, endi bir jaǵynan, bozbalalarmen boıjetkender əzil-qaljyńmen túndi kúlip-oınap uıyqtamaı ótkizip, týǵan tólderdi aman-esen qatarǵa qosady. Mine, bul «uıqy ashar» dep atalady.
Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kinabyna negizdelip daıyndaldy.