«Qazaq qalamgerlerinde ádebı agent nege joq?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 8 sáýir, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynda qytaıtanýshy ǵalym, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti qytaı fılologııasy kafedrasynyń meńgerýshisi, professor Dúken Másimhanulymen aradaǵa suhbat kópshilik nazaryna usynylyp otyr.

«Qysqasy, osyndaı el bolashaǵy men memleket taǵdyryna saıatyn iri máselede bizdiń eń áýelgi, eń basty súıenerimiz ǵylym, ǵylymı túsinik bolýǵa tıis. Óıtkeni, biz shyǵysymyzdaǵy alyp kórshimiz - Qytaı elimen arada bolatyn barlyq máselede, qarym-qatynas, barys-kelistiń barlyq deńgeıinde tek bul jurtpen eldik máselelerdi talqylaımyz, sóılesemiz, pikir alysamyz. Eki el arasyndaǵy belgili bir máseleni sheshýde de ózimizdiń jáne Qytaı eliniń múdde-múmkindikterin eskeremiz, eseptep otyramyz. Olaı bolsa, kórshimizdi túsinýdiń, bilýdiń jóni osy eken dep Qytaı týraly ózge bir eldiń tanymy men paıymyn, kózqarasy men pikirin, ózge jurttyń aspanasty halqy jónindegi «ańyzy men áfsanasyn» qalaı bolsa solaı maldaný jaramaıdy. Óıtkeni, Qazaq eliniń tól múddesinen týyp otyrǵan kókeıkestilik bizden ári keshendi, ári taza qazaqstandyq úlgidegi qytaıtaný ǵylymyn jasaqtaýdy, damytýdy talap etedi», - deıdi ǵalym. Osy máseleni arqaý etken kólemdi suhbat gazette «Bizge otandyq qytaıtaný ǵylymy ortalyǵyn ashý kerek. Muny ýaqyt ózi talap etip otyr» degen taqyryppen berilgen.

Bas basylymda « Balaǵa saqa syılap, asyq atýdy úıreteıik» atty maqala basyldy. Aǵa býyn ókilderi balalyq shaǵyn eske alǵanda asyq oınaý mindetti túrde aıtylady.

«Bir kezderi «Asyq oınaǵan azar...» dep bala bitkendi asyq atyp, ýaqyttaryn bosqa ótkizbeýge, eńbek etýge shaqyrǵanymyz ras. Qazir qaıta ultymyzben birge jasasyp, bite qaınasyp ketken bul oıyndy ermek qylǵan balalardan aınalatyn boldyq qoı. Azannan keshke deıin kompıýterge telmirip, densaýlyqty qurtqannan bul oıyn balany shynyqtyrady emes pe? Asyq atý, láńgi tebý tunyp turǵan sport», - dep jazady maqala avtory.

Mamandardyń aıtýyna qaraǵanda, bul oıyn balanyń kórý qabiletin jaqsartady. Oı-órisin damytýǵa da sep. Epti, shymyr, mergen, shapshań, esepke júırik bolýǵa úıretedi. Balanyń barlyq dene bitimi qozǵalysqa túsedi.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, shetelderde árbir jazýshynyń shyǵarmashylyq keshin ótkizip, kitabyn taratýmen aınalysatyn ádebı agentter bar. Ol agentter qalamgerdiń tany­maldylyǵyn arttyrýǵa da jumys isteıdi. Árbir shyǵarma avtorynyń jınaqtary jıi nasıhattalyp, belgili bir dárejede jetistikke jetip jatsa, ol ádebı agenttiń etken eńbeginiń nátıjesi.

Bir kezderi kórnekti aqyn Farıza Ońǵarsynova «ádebı agenttiń qajettiligi bar ma?» degen saýalǵa: «Shetel ádebıet­shilerimen aralastyǵym joq. Egemendik alǵannan beri ádebı kezdesýler degendi óz basym estigen emespin. Jazýshylar odaǵynyń basshylary aralasatyn bol­sa kerek. «Ádebı agent bolady, aqyn-jazýshylarǵa qyzmet etetin» degendi birinshi ret estip otyrmyn. Eger ondaı agentter bolsa, tek baı jazýshylarda bolatyn shyǵar, sebebi aqsha tóleý kerek qoı olarǵa. Bizde ondaı jazýshy, ne aqyn bar dep oılamaımyn. Buryn ádebıetshiler bıýrosy degen úkimet qarjylandyratyn mekeme bolatyn, ol jazýshylardyń ha­lyq­pen kezdesýi úshin issaparlar uıymdas­tyryp, qarajat tóleıtin. Eger sol se­kildi mekeme bolsa birsári, al jeke jazý­shynyń agent ustaýy bizde múmkin emes», - degen eken. Osy taqyrypty arqaý etken maqala «Qazaq qalamgerlerinde ádebı agent nege joq?» degen ataýmen berilgen.

Osy basylymda «Toıdaǵy tártipsizdik. Ádep polıtsııasy qurylýy múmkin» degen maqala jarııalandy. Qazaqstan Parlamenti elimizde qazir qalypty jaǵdaıǵa aınalyp bara jatqan halqymyzdyń minez-qulqyna jat, amoraldyq qylyqtarǵa tyıym salatyn Ádeptilik zańynyń jobasyn qaraıtyn boldy.

Osy zańnyń quzyry­men respýblıkada Ádep polıtsııasy (polıtsııa nravov) qurylýy múmkin. «Qazirgi polıtsııamyzdyń halyqtyń ádeptilik, moraldyq jaǵyn qadaǵalaýǵa murshasy joq, jol erejelerin buzýshylar­men jáne qylmyskerlermen kúresýden qol­dary bosamaıdy. Sondyqtan kóptegen órkenıetti elderde jumys istep jatqan Ádep polıtsııasy qyz­metin Qazaqstanda da ashýdyń kezi kelgen sııaqty degen máseleni «Aıqyn» gazeti bu­dan alty jyl buryn kó­tergen bolatyn. Sońǵy on bes-jıyrma jyl­dyń ishinde qazaq jastarynyń minez-qulqy, júris-tu­rysy, qoǵamda ózin ustaýy batysqa qaraı 180 gradýsqa buryldy. Naryq zamany ha­lyqtyń psıhologııasyna qat­ty áser etip, moraldyq toqyraýǵa ushy­rady. Inabat­tylyq, ádeptilik, uıattylyq sııaqty qazaqqa tán qundylyqtardyń bári materıaldyq ashkózdiktiń astynda qaldy», - dep jazady maqala avtory.

***

«Eksperss-K» gazetiniń búgingi sanynda « Vıdeokamera strogogo rejıma » degen materıal basyldy. Pavlodar oblysynyń ákimi qylmys oryn alǵan jerden beıne túsirilimdi Internetke salýdy usyndy. Óńir basshysynyń sózine qaraǵanda, quqyq buzýshylyq faktilerin kóbinese kóshede ketip bara jatqan adamdar birinshi bolyp baıqaıdy. Osy oraıda olar quqyq qorǵaý organdaryna kómekterin kórsete alady. Sońǵy jylda uıaly telefonnyń beınekamerasyna ondaǵan qylmystar túsirilip, keıinnen bul materıaldar tanymal YouTube beınehostıngin paıdalanýshylar tarapynan ornalastyrylǵany belgili. Bul turǵyda ákim óńir turǵyndaryn oryn alǵan quqyq buzýshylyqtardy beınetaspaǵa túsirýge shaqyrdy.