Qazaq handyǵyna 550 jyl: Jáńgir han jáne Qarasaı batyr

ASTANA. QazAqparat - Qarasaıdyń alǵash soǵysqa qansha jasynda qatysqanyn shejire anyqtap aıtpaıdy, alaıda on jeti jasynda Esim handy rıza etken Qarasaı batyr ataǵyn ár soǵys saıyn áıgilep tup-týra elý jyl boıy attan túspeı el qorǵapty, ıaǵnı 1615 jyldan 1664 jylǵy sońǵy joryǵyna deıin has batyr degen atyn dosyna da, qasyna da jarııa etti, dep jazady jazýshy Beksultan Nurjekeuly «Egemen Qazaqstan» gazetinde. Oqyrman nazaryna maqalanyń tolyq nusqasyn usynyp otyrmyz.

Qarasaı Altynaıuly - 1598 jyly týyp, 1671 jyly 73 múshel jasynda qaıtys bolǵan. Arqada Aıyrtaý degen jerge jerlengen. Qandykóılek dosy arǵyn Aǵyntaı batyr ekeýin el-jurt bir qorymǵa qatar qoıypty. Qyzyljar qalasyndaǵy Qarasaı men Aǵyntaı eskertkishin kórgende, ony eskergen urpaqqa óte rıza boldym. Óıtkeni, eki batyrdyń dostyǵy - barsha qazaqqa úlgi bolarlyq dostyq. San ret doda soǵysqa túse júrip, eki batyr da jaý qolynan emes, óz ajalynan ólgen. Onyń eń basty sebebi: ekeýiniń bir-birin qorǵaı bilýinde.

Qarasaıdyń batyr ataǵy alǵash on jeti jasynda 1615 jyly Tobyl jerinde bolǵan soǵysta shyǵady. Ol soǵysty Esim hannyń ózi basqarady. On jeti jasar jas jigit Esim hannyń aldyna qalmaqtyń eki paıshysyn jaıaý aıdap ákelip: «Han ıem, budan bylaı qazaqqa tıisken jaý óstip aldyńyzǵa tize búgedi», - depti. Sonda jas jigitke rıza bolǵan han: «Sen endi qazaqtyń Qarasaı batyrysyń», - depti.

Qarasaıdyń alǵash soǵysqa qansha jasynda qatysqanyn shejire anyqtap aıtpaıdy, alaıda on jeti jasynda Esim handy rıza etken Qarasaı batyr ataǵyn ár soǵys saıyn áıgilep tup-týra elý jyl boıy attan túspeı el qorǵapty, ıaǵnı 1615 jyldan 1664 jylǵy sońǵy joryǵyna deıin has batyr degen atyn dosyna da, qasyna da jarııa etti.

Qazaq pen qalmaq soǵysy uzaqqa jalǵasqan soǵys, HVI ǵasyrdan bastalyp, HVIІІ ǵasyrdyń bel ortasynan asyp baryp bitti (1758 j.) Bul soǵys ásirese 1635 jyly Batur qontaıshy bılikke kelip, qalmaqtardyń basyn bir memleketke baǵyndyrǵan soń tipti órshidi. Qazaq úshin óreskel sanalatyn óz atyn ózgertip, ol qontaıshy bolǵan soń Batur atyn aldy. On myńdaı jaqyn týysynyń arqasynda bılikke jetken ol birden Esim han bıligindegi qazaqtarǵa tıisip, kúsh basymdyǵyn kórsetti. Basym túskeni sonshalyq, Esim hannyń uly Jáńgir sultandy qolǵa túsirip baılap áketti. Jáńgirdiń dál osy jyly tutqynda bolǵanyn orys tarıhshylary da jazady, alaıda olar onyń ol tutqynnan qalaı bosanyp shyqqanyn bilmeıdi, jazbaıdy. Ol kezde orystar qalmaqtarmen jaqsy qarym-qatynasta bolatyn. Soǵan qaramastan, qalmaqtardyń ol syrdy olarǵa ashpaǵany - masqara bolǵandaryn jasyrǵany, namystanǵany. Jaǵdaı, shynynda namystanatyndaı edi. Jáńgir qalmaq tutqynynda bir jyldaı bolady. Uly úshin aldymyzǵa Esim hannyń ózi kishireıip keledi dep kútken Batur qontaıshy Jáńgirdi kisen salyp óz ordasynyń qasynda ustaıdy. Hanzadanyń bul hali qazaq úshin de namysty jaǵdaı ekeni sózsiz. Sondyqtan ózi on jeti jastaǵy kezinen beri biletin Qarasaı batyrǵa Esim han aıryqsha senim artqan bolý kerek. Onyń batyrlyǵy óz aldyna, aýyly da qalmaq qotanymen irgeles, jurty syralǵy. Ol kezde jalaıyr, shapyrashty, dýlat taıpalary Jetisýdyń shyǵysynda Balqash mańyn jaılaıtyn. Esim hannyń uly qalmaqtardyń tutqyny bolypty degen sóz qaı qazaqtyń da qabyrǵasyna qatty batatyny sózsiz. Erdiń de, eldiń de namysyna tıetin jaǵdaı. Osyny jan-jaqty oılastyrǵan Qarasaı batyr Jáńgirdi tutqynnan qalaı bosatýdyń jos­paryn oıdaǵydaı daıyndaǵan tárizdi. Dosy Aǵyntaı ekeýi Sapy-Saty kóliniń (qazir Kólsaı) qasyna qonystanyp, qazaq-qyrǵyz aýyldarynan syr tartqan sekildi. Aqyrynda Jáńgirdiń qaı arada, qandaı kúıde ekenine ábden kózin jetkizgen soń, Aǵyntaı dosyn jáne bir batyrdy qasyna alyp, qontaıshy ordasyna eleýsiz ǵana attanyp ketedi. Úsh-aq adammen tutqyndaǵy hanzadany qutqaryp alam deý, bir qaraǵanda, tym ushqary túsinik sııaqtanady. Alaıda, jan-jaqty aqylǵa salyp, beıqam qontaıshyny beısaýat kezde qapy qaldyrýdy qarastyrǵan áreket ekenine istiń barysynda ǵana kóziń jetedi. Kóshpeli aýyldyń keshki, túngi tirshiligin jete biletin jáne sony dál paıdalanǵan erlikke eriksiz rıza bolasyń. Attaryn jaqyn mańdaǵy bir saıǵa tastap, olar qontaıshy ordasyna el jata ǵana jaqyndaıdy. Orda mindetti túrde taza bastaýdyń tóńiregine tigiledi. Bastaýdyń basyna árkim ártúrli jaǵdaımen bara beredi. Bir qalmaq jigiti at sýarýǵa keledi. Ony baılap, hal-jaǵdaıdyń bárin surastyryp bilgen soń, aýzyn tańyp, bastaýdyń basyna tastaıdy da, ózderi ordaǵa ketedi. Kele bergenderinde aldarynan bireý shyǵady. Qaraýyl qalmaqtyń biri shyǵar degen Qarasaı ony kúre tamyryn basyp taldyryp tastaıdy. Ún shyǵarmaýdyń ádis-aılasyn ábden meńgergen batyrǵa ol ádis asa qıynǵa soqpaǵan bolý kerek. Sol 1636 jyly Qarasaı 38 jasta. Batyr atanǵanyna 20 jyldan asqan kez.

Aǵyntaı ekeýi uıqyda jatqan qaraýylǵa da tımeı, úıdiń irgesin kóterip jiberip Jáńgirdi shyǵaryp alady. Bul da kıiz úıdiń tigilý ádisin ábden biletin adam ǵana isteı alatyn ádis. Jáń­girdi Qarasaı kóterip alsa, Aǵyntaı bir óndir qymyzdy kótere ketedi. Onyń ózi olardyń emin-erkin júrgen jaýjúrek jandar ekenin áıgileıdi. Aınalada ásker joǵyn, ordada qaptaǵan qaraýyl da joǵyn olar aldyn ala bilip alǵan. On shaqty qalmaq jabyla ketse, úsheýine olardyń túk bolmasyn taǵy biledi.

Aǵyntaı bulaqtyń qasyna kelgen soń, Jáń­girdi aıaǵyndaǵy kisennen bosatady. Sóıtedi de, taǵy qontaıshynyń úıi jaqqa júgirip baryp, qalmaqtyń qyzy eken dep, bireýdi kóterip ákeledi. Qarasaıdyń taldyryp ketken qalmaǵy qontaıshynyń ózi ekenin, ol dalada uzap ketken soń, ony izdeı shyqqan adam áıeli ekenin de olar keıin biledi.

Bul erlik - kóshpendi elge ǵana tán erlik. Bir-biriniń turmys-tirshiligin, beıǵam ómirin óte jaqsy biletin adamdardyń ǵana qolynan keletin erlik. Júrektilik degen osy: jaý ordasyn­da da óz úıinde júrgendeı emin-erkin áreket jasaıdy. Óıtkeni, qandaı qaýip baryn, oǵan óz shamalarynyń erkin jetetinin ábden biletin adamdar ǵana osyndaı erlikke barsa kerek.

Qontaıshyny taldyryp tastap, ordasyn úsh qazaq kelip oırandap, úıqapasta ustap otyrǵan tutqynyn bosatyp áketý, onymen qoımaı, qon­taıshynyń sulý áıelin qosa alyp ketti degen, shynynda da masqara emes pe? Jastan da, dostan da jasyrasyń, biraq qansha jasyrsań da el estip qoısa masqara ǵoı! Mine, qalmaqtyń da, orystyń da tarıhshylary anyq bile almaı, tek qazaqtyń ǵana ý-shý áńgime qylatyn sebebi osydan.

Qarasaıdy ákesi Esim handy qalaı baǵalaı­tynyn, Aǵyntaı ekeýine sonshalyq senetinin, árıne, Jáńgir de bilgen bolar. Sondyqtan ol da ekeýine eń qıyn sátte arqa súıegen dep oılaımyn. Oǵan dálel - Orbulaq oqıǵasy.

Orbulaq shaıqasy 1643 jyly, shamamen shilde aıynda, Jetisýdyń shyǵysynda, qazirgi Beljaılaý degen jaılaýdyń batys jaq shetinde bolǵan. Onyń qalaı bolǵanyn, nemen aıaqtalǵanyn orys pen qalmaq tarıhshylary da, qazaqtar da jazǵan. Sonyń ishinde oqıǵanyń bolǵan-bitkenin óz qulaqtarymen Batur qontaıshynyń ordasynan estip shyqqan orys elshileri Ilın men Kýchemberdeıkonyń Tobyl áskerbasy Kýrakınge jazǵan málimdemesi túpnusqa derekke jatady. Ony tarıh ǵylymdarynyń doktory V. Galıev óziniń «Han Djangır ı Orbýlakskaıa bıtva» degen kitabynda (Almaty, «Ǵylym», 1998), «Rýssko-mongolskıe otnoshenııa» degen kitaptan alyp (Moskva, «Naýka, 1959) tuńǵysh ret Qazaqstanda jarııalady.

Ilın men Kýchemberdeıko bul soǵysqa Batur qontaıshy 50 myń qolmen attansa, qazaq qoly 600 adam boldy, al oǵan Jalańtós batyr 20 myń qolmen kómekke keldi dep jazady.

Orbulaq shaıqasy kezinde Qarasaı batyr 45-te. Bul - batyr úshin kemel jas. Ákesi Esim hannyń bas batyry bolǵan, ózin jaý tutqynynan jaýjúrektikpen qutqaryp alǵan Qarasaıdy Jáńgir batyr dep qana emes, janashyr dosym dep te baǵalaǵan bolar. Oǵan aıryqsha sengenin osy Orbulaq shaıqasynda oǵan eń qıyn tapsyrmany senip tapsyrǵanynan da ańǵarýǵa bolady. Eki shaqyrymnan asatyn oqpana ordyń basshylyǵyn Jáńgir Qarasaıǵa senip tapsyrady. 700 jaıaý jaýyngerdiń jartysy oqpanaǵa bekinse, Jáńgirdiń ózi basqarǵan 300 at ústinde Qyzylqııa qalqasyna bekinedi. Jer yńǵaıyn kórgen adam ol soǵystyń basty aýyrtpalyǵy oqpana ishindegi jaıaý jaýyngerlerge túskenin birden ańǵarady. Alaıda, oqpana ońaılyqpen alyna qoımaıtyn qamaldan da myqty edi. Jer yńǵaıynyń ózi sátti tabylǵan jáne qorǵanysy men shabýyly jan-jaqty oılastyrylǵan bekinis edi. Bekinisti qazǵan kezdegi qazaq batyrlarynyń negizgi oıy jaýdyń 50 myń qolyn bógeý emes, olardy meılinshe mol qyrý bolǵany eriksiz tańdantady. Jaýdy qaraýylǵa ilýdiń túr-túri oılastyrylǵan da, esesine sol kezde ózderine oq tımeýi tipti muqııat qarastyrylǵan. Oqpanada túregep turǵan adamnyń tek basy ǵana qyltıyp kórinetindeı jaǵdaı jasalǵan.

Shyndyǵynda solaı bolǵanyn Jarbulaqtyń qasyndaǵy Úshsýdyń quıǵany atalatyn múıistegi az ǵana kóne beıit áıgilep turǵandaı. Tek Jarbulaq ústindegi Jalaýly jotasynyń jelkesinde jatqan úlken jalǵyz beıittiń ǵana bolmysy jumbaq. Kim jerlengeni belgisiz. Bálkim, áıgili batyr shyǵar? Bálkim, ol soǵystan ne buryn, ne keıin jerlengen bireý shyǵar? Dál moınaqqa nege dara jerlengenin eshkim aıta almaıdy.

Bizdiń kóp batyrymyzdyń san erligi aıtylady da, biraq sol erlikti dál qaı jerde, qaı jyly jasaǵany kóbine belgisiz qala beredi. Al Qarasaı batyrdyń jasaǵan erlikteriniń jyly men jeri kóbine naqty aıtylady. Al Orbulaq shaıqasynyń ornyna deıin belgili. Biraq sol tarıhı jerdiń tap búgingi kútimi men elenýi eriksiz qynjyltady. Keńes dáýirinde Ordyń bulaǵyna sıyr malyn jaıǵyzbaıtyn. Qazir japa men tezektiń bopyrynan ordyń silemi kún saıyn bitelip barady. Az jylda izin de taba almaı qalatyn sııaqtymyz. Ózinen jetpis eseden artyq jaýǵa jeti júz adam­nyń qasqaıyp qarsy shyǵýy álem tarıhynda kezdespeıdi. Biraq sondaı erekshe tarıhty erekshe qasterleı almaı otyrmyz. Ol - Jáńgir men Qarasaı batyrdyń erligine ǵana kýá jer emes, halyqtyń erligine kýá bolyp jatqan qasıetti meken. Ol qasıetti soǵysqa arǵyn Aǵyntaı, Qompaı, naıman Kókserek, Bóde, dýlat Jaqsyǵul, Syrymbet, sýan Eltindi, uzynmurt Uzaq, qańly Sarbuqa, qyrǵyz Kóten, Tabaı, kishi júz Jıembet, Jalańtós batyrlar qatysqan. Atyraýdan Altaıǵa deıingi qazaqtyń has batyrlary túgel bas qosqan. Ol soǵysta orys málimeti boıynsha qalmaqtyń on myńy, Qazybek bektiń aıtýynsha on bir jarym myńy qyrylǵan. Bylaısha aıtqanda, oqpana men Qyzylqııaǵa bekingen ár qazaq batyry ortasha eseppen 16-17 qalmaqty óltirgen. Buǵan maqtaný - obal, baǵalaı bilý kerek. El bastaǵan hanymyzdyń kemeńgerligin, el qorǵaǵan batyrlarymyzdyń qasıetin qasterleı bilýimiz kerek.

Jáńgirdiń ákesi Esim handy halyq qurmettep «Eńsegeı boıly er Esim» jáne «Esim hannyń eski joly» degen. Onyń negizgi joly - el irgesin berik saqtaý. Ol úshin áýeli el ishin birlikte ustaýǵa tyrysty. Onyń has batyrlary búkil qazaq óńirinen bas qosqan shapyrashty Qarasaı, Súleımen, Sıqymbaı, arǵyn Aǵyntaı, Qompaı, naıman Kókserek, qońyrat Alataý, kishi júz Jıembet, qańly Sarbuqa bolatyn. Tursyn han óz bıligin ústem etý úshin Táshkendi qorǵasa, Esim han qazaq jerin jyrymdamaý úshin soǵysty.

Tobyldy (1615 j.) Hazar teńizin (Kaspıı), ońtústik shekarany jáne Jetisýdy qorǵap soǵysýy onyń qazaq jeriniń tutastyǵyna úlken mán bergenin ańǵartady. Qazybek bektiń jazýy boıynsha, ol Jáńgir tutqynǵa túskennen bes jyl keıin 1640 jyly qaıtys bolǵan. Orbulaq shaıqasyna Jáńgirdiń basshylyq jasaýy sondyqtan. Esim uzaq aýyrǵan, sondyqtan óz ornyna Jáńgirdiń han bolýyn kúni buryn belgilegen de bolý kerek. Alaıda, 1643 jyly Orbulaq shaıqasyna basshylyq jasaǵan Jáńgirdi eshkim áli han dep aıtpaıdy. Soǵan qaraǵanda jáne Jáńgirdiń el ishinen kómek izdemeı, alystaǵy Jalańtósten kómek suraýy el ishindegi bılikke talasqan alaýyzdyqtan bolýy kerek. Orbulaq jeńisinen keıin Jáńgirmen talasýdyń beker ekenin bilip, taqqa talasýshylardyń kómeıine tas tyǵylǵan sekildi. Orbulaq shaıqasyna da Esim hannyń has batyrlary túgel qatysqanyna qaraǵanda el qorǵaǵan batyrdyń bári Jáńgirdi qoldaǵan.

Halyq Jáńgir handy Salqam Jáńgir dep dáriptegen. Ol da ákesi Esim han sııaqty elin súıgen, el batyrlarymen birge júrgen, ózara syı­lasqan adam bolsa kerek. Onyń ólimi - márttik pen namysqoılyqtyń kórinisi.

Qazaq-qalmaq soǵysynyń ózge el soǵysyna uqsamaıtyn ózgesheligi kóp. Máselen, múlde zerttelmegen Oshaq soǵysy, Quıryq jeý soǵysy, Aı qoralandy soǵysy jáne ǵun dáýirinen kele jatqan Úlkár járik sııaqty soǵys ádisteri bolǵan. Eń kóp taraǵan ári mindetti sanalǵan soǵystyń bir túri - jekpe-jek. Oǵan eki jaq kúni buryn kelisedi eken. Úsh, tórt ne on jekpe-jekke shyǵamyz nemese bes kún, on kún shyǵamyz dep kelisken. Sonan soń ǵana jappaı doda soǵysqa kirisetin bolǵan. Máselen, Hazar mańyndaǵy soǵysta qazaq-qalmaq qoly 83 kún boıy jekpe-jekke shyǵypty, 1627 jylǵy sol soǵysta Qarasaı batyr men Aǵyntaı on bir ret jekpe-jekke shyǵyp, jaýyn jer jas­tandyrady. Jekpe-jekke kim-kim shyǵatynyn qolbasylar aqyldasyp sheshken. Keıde kútpegen jaǵdaılar da bolyp turǵan. Keı-keıde keıbir batyr qarsy jaqtyń bir batyryn atap turyp jekpe-jekke shaqyrǵan. Ondaı usynystan bas tartý tiri ólim sanalǵan, sondyqtan odan bas tartý jaǵdaıy ne shejirede, ne jazba tarıhta kezdespeıdi. Jekpe-jektiń zańy boıynsha qaradan shyqqan batyr qarsy jaqtyń han tuqymyn shaqyrýǵa haqysy joq. Mine, osy zańdy paıdalanyp, 1653 jyly Sesen taıshynyń on jeti jasar balasy ol kezde egde tartqan Jáńgirdi jekpe-jekke atap shaqyrady. Ondaǵy oıy - egde kisini ábden sharshatyp baryp jeńý. Onyń bul oıy, ókinishke qaraı, sátti júzege asady. Uzaqqa sozylǵan shaıqasta Jáńgirdiń sharshaǵanyn paıdalanyp, Sesenniń uly Ǵaldama (qazaqtar Qaldan deı salady) jeńiske jetedi. Biraq sonan soń lap qoıǵan qazaqtar qalmaq qolyn byt-shyt qylyp jeńedi de, Jáńgir handy sol araǵa jerleıdi. «Jáńgirdiń súıegi ózi qazdyrǵan oqpanadan at shaptyrym jerdegi Sarybelge qoıyldy», - dep jazady Qazybek bek («Túp-tuqııannan ózime sheıin», 1993 j., 204-bet). Bul derek Jáńgir jerlengen jerdi óte dál kórsetedi. Ol aıtyp otyrǵan Sarybel bul kúnde sol Jáńgir jatqan beıitke bola Úıgentastyń beli atalady. Ol Úıgentastyń beıit ekenin 1856 jyly Qashǵarǵa bara jatqan saparynda Shoqan da kórip, ol týraly birer pikir de jazǵan. Ol ara Orbulaqtan shynynda da at shaptyrym jerde, shamamen eki arasy on-on bes shaqyrym jer. Ortadaǵy ústine tas úıilgen beıittiń Jáńgirdiki ekenine de senemiz. Qazirgi Itshoqy atalatyn alasa taýdyń irgesinde shaǵyn ǵana qorym jatyr. Onyń aınalasyn dóńgelene qorshaǵan elýden asa beıit bar. Ortadaǵy han Jáńgirdiń beıiti bolsa, ony qorshap jatqandar sheıit bolǵan batyrlardyń beıiti bolý kerek. Ómirde hanyn qorǵap soǵysqan erler ólgende de hanyn qorshap, ortalaryna alyp jatyr. Al Jáńgir bul jerdi tirligimde de qorǵadym, ólgende de qorǵap jatyrmyn degendeı.

Ókinishke qaraı, bul beıittiń jaı-kúıi máz emes. Osydan otyz-qyryq jyl buryn kórgenimde, sonadaıdan kózge túsýshi edi, qazir kún sanap shógip barady. Tarıhı eskertkish retinde Orbulaq ta, bul beıit te memleket qorǵaýyna áli alynbaǵan. Bıyl jaılaýdan elektr baǵanasyn tartqan bátshaǵarlar bir-eki beıitti traktormen taptap ótipti. Jáńgir beıitiniń bir jaǵy jol ashqan áldekimniń kesirinen ketilip jatyr. Qysqasy, han beıiti deýdiń ózi uıat. Jalpylaı sóılegende, shetimizden el súıgishpiz, handarymyzdy qasterlegishpiz, al naqtylap kelgende, tek til bezegishpiz.

Sóıtip, Jáńgir han 1653 jyly urysta sheıit bolypty.

Al onyń ata jaýy Batur qontaıshy she?

1652 jyly Batur qontaıshy taǵy qyr­ǵyzdardy shabady. Qyrǵyz baýyrlaryna kómek­tesý úshin Qarasaı batyr ol soǵysqa bes myń qol bastap barady. Elý tórttegi has batyr munda da teńdessiz erlik jasaıdy. Urystyń qyzý kezinde dodaǵa kirgen Qarasaı aldy-artyn japyryp Batur qontaıshynyń ózine qaraı umtylady. Ony da eń ataqty batyrlary qorǵaıdy emes pe, soǵan qaramastan Qarasaı Batur qontaıshyǵa buzyp-jara kelip, onyń oń qolyn qylyshpen shaýyp jiberedi. Qontaıshysy jaralanǵan qalmaqtar qashyp qana jan saqtaıdy. Alaıda, Qarasaıdyń qylyshy Baturǵa ajal oǵy bolyp qadalady. Keler jyly, ıaǵnı Jáńgir han ólgen 1653 jyly ol da jarasy asqynyp kóz jumady. Jáńgirdiń kegin, oılap qarasaq, Qarasaı batyr osylaı alǵan.

Jáńgir handy da, Qarasaı batyrdy da Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵynda óstip bir eske alýdy ózimniń paryzym sanadym. Óıtkeni, ekeýiniń ómirin elestetetin Orbulaqty da, Jáńgirdiń beıitin de men jylyna eń kem degende bir kórip, bir ret duǵa qylamyn. Shamam soǵan ǵana jetedi.

El bılegen hanymyz ben el qorǵaǵan baty­rymyzdyń baýyrmal syılastyǵy, yntymaqty senimdiligi - urpaq úshin umytylmas úlgi.

Beksultan NURJEKEULY,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri.