Qazaq handyǵy týraly fılm The World of Knowledge kınofestıvalinde jeńimpaz atandy
Qazaqstandyq fılm The World of Knowledge onynshy mereıtoılyq kınofestıvaline qatysýǵa ótken jyly Sankt-Peterbýrg (Reseı) qalasynda nomınatsııalandy. On bólimnen turatyn «Máńgilik aspan astynda» ǵylymı-kópshilik fılmdi Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysymen Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýty túsirgen bolatyn. Baqyt Qaıyrbekov (stsenarıı avtory jáne rejısser) jáne Andreı Hazbýlatov (bas prodıýser) úzdik stsenarıı úshin úzdik marapatty jeńip aldy.
«Bul joǵary marapat ǵylymı-kópshilik kıno áli de kórermender arasynda keń taralǵandyǵyn kórsetedi. Bundaı júldeler mádenıet jáne ǵylymnyń damýy men nasıhattalýyna jańa belester asha túsedi», - dep esepteıdi qazylar alqasynyń tóraǵasy, prodıýser, stsenarıst, kınooperator, Kóńil kóteretin emes kıno jáne teledıdar gıldııasy basqarmasynyń múshesi Vıktor Skýbeı.
«Qazylar alqasynyń quramynda kıno kásibı mamandary ǵana emes, ataqty ǵalymdar da bar osyndaı beldi festıvaldiń júldesin alǵanymyzǵa óte qýanyshtymyn. Qazirgi ýaqytta álem Ortalyq Azııa, ásirese Qazaqstannyń tarıhyna úlken qyzyǵýshylyq tanytýda. Bizdiń serıalymyz - ózimiz týraly, halqymyzdyń sana-sezimi týraly obektıvti baıandap berýge degen talpynys», dedi stsenarıı avtory jáne rejısseryBaqyt Qaıyrbekov.
Eske sala ketsek, «Bilim álemi» H Ǵylymı-kópshilik jáne aǵartýshylyq fılmder halyqaralyq kınofestıvalin 2006 jyldyń aqpan aıynda «Lennaýchfılm» kınostýdııasy» AAAQ jáne «Intellektýalnye resýrsy Rossıı» ulttyq komıteti uıymdastyrǵan bolatyn. Kınofestıval baǵdarlamasyna halyqaralyq baıqaý, konkýrstan tys kórsetilimder jáne arnaıy baǵdarlama kiredi. Bul festıvalǵa álem 32 memleketiniń ókilderi qatysyp úlgerdi.
«Bilim álemi» talaı jańa esimderdi ataqty etip, dúnıetanym salasyndaǵy shynaıy jańalyqtarmen tańqaldyrdy. Festıval - kınojobalardyń úlken álemdik kórsetilimge shyǵýǵa múmkindik beretin jetekshi kınofestıvalderdiń biri.
«Máńgilik aspan astynda» fılmi 2015 jyly Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy aıasynda túsirilgen bolatyn. Stsenarııdiń negizi retinde Nursultan Nazarbaevtyń «Tarıh tolqynynda» kitaby alynǵan. Fılm Qazaq handyǵynyń qurylýyna arnalǵan. Árqaısysy 26 mınýtqa sozylǵan 10 bólimnen turady. Bólimderdiń árqaısysy qazaq halqy tarıhynyń belgili bir kezeńi týraly baıandaıdy. Serıaldyń ár fılmi derbes týyndy bola tura, kóshpeli halyqtardyń dúnıetanymy, olardyń «mádenıetter baılanysy» retindegi uly maqsaty jáne álemdik órkenıetter, kóne kezeńnen bastap búginge deıingi olardyń jańalyqtary jáne búkil órkenıetti álemniń jetistigine aınalǵan tabystary týraly negizgi ıdeıany nasıhattaıdy. Fılm Qazaqstannyń álemdegi tarıhı jáne geosaıası rolin tolyqqandy ashady.
Eske salyp ketsek, derekti fılmniń eki bólimi byltyr AQSh-ta Djordj Ýnıversıteti (Vashıngton) jáne akter, prodıýser jáne rejıser Robert de Nıronyń TribecaFilm kınostýdııasynda (Nıý-Iork) alǵash ret kórsetilgen edi.