QAZAQ HANDARY: Jánibek han
***
Jánibek han, Ábý Saıd (15 ǵasyrdyń basy - 1470) - Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan handardyń biri, Orys hannyń urpaǵy, Baraq hannyń kishi uly. XV ǵasyrda ómir súrgen. XV ǵasyrdyń 50-shi jyldaryna deıingi ómiri men qyzmeti týraly naqty derekter joq. 1457-1458 jyly týysy Kereı hanmen birge Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan. Kereı hannan soń 1465-1466 jyldan 1470 jyldardyń basyna deıin qazaq handyǵynyń ekinshi hany bolǵan. Tarıhı jazba derekterde Jánibek hannyń esimi «Handar shejiresinde» jáne Qazaq handyǵynyń qurylýyna baılanysty kezdesedi. 1428 jyly ákesi Baraq han (Aq Orda hany) ólgen soń, Deshti Qypshaqtaǵy saıası bılik Ábilhaıyr hanǵa kóshedi. 1457 jyly jazdyń sońynda Ábilhaıyr han Syǵanaq túbinde qalmaqtardan jeńilgennen keıin, Kereı men Jánibek sultandar qaramaǵyndaǵy ulysymen Moǵolstanǵa kóshedi. Kóshýge tarıhı ańyz boıynsha, Qobylandy batyr men Aqjol bı arasyndaǵy daý-janjal sebep bolǵan. Jazba derekter málimeti boıynsha Kereı men Jánibektiń qalmaqtarǵa qarsy ásker jııý týraly Ábilhaıyr hannyń jarlyǵyna qulaq aspaýy jáne 1457 jylǵy jeńilisten keıingi qalyptasqan jaǵdaı, ıaǵnı eki sultanǵa Ábilhaıyr han tarapynan qaýip-qaterdiń tónýi - Orys han urpaqtaryn óz ulystarymen birge kóshpeli ózbekter memleketinen ketýge májbúr etedi. 1457 jyly kúz aıynyń sońynda kóship kelgen eki sultan ulystary Shýdyń tómengi boıynda qystap shyǵyp, 1458 jyldyń erte kókteminde Kereıdi aq kıizge kóterip han saılaıdy. 1465-1466 jyldary Kereı han qaıtys bolǵannan keıin Jánibek handyq bılikke keledi. Buryndyq hannyń bılik qurǵan jyldaryn eseptemegende, Qazaq handyǵynyń bıligi osy kezden bastap Jánibek hannyń urpaqtaryna tolyq kóshedi. Sol sebepti bolýy kerek, 1541-1546 jyldary jazylǵan «Tarıh-ı Rashıdıde» qazaq sultandarynyń bılik ete bastaýy 870 jyldan (1465-1466 j) bastalady delinedi.
Qazaq tarıhynda Jánibek han - Qazaq handyǵynyń qurylý úrdisine tolyq qatynasyp, basshylyq etken tarıhı tulǵa. 1469 jylǵa deıin Qazaq handyǵynyń halqy Ábilhaıyr hannyń qarsylastary esebinen óse túsedi. 1463 jyly Ábilhaıyr han qaıtys bolǵan soń, kóshpeli ózbekter memleketine Sibirden - Ibaq han, Altyn Ordadan - Ahmet han, Noǵaı ordasynan - Musa men Jańbyrshy bıler, Horezmnen - Bereke sultan, al Qazaq handyǵynan Jánibek han qarsy shyǵady. 1470 jyldyń basynda Shaıh-Haıdar han óltirilgen soń, kóshpeli ózbekter memleketi tolyǵymen kúırep, Deshti Qypshaqtyń basym bóliginde Jánibek han basqarǵan Qazaq handyǵynyń bıligi ornaıdy. Bılik úshin kúres Jánibek han men onyń úzeńgilesteri qazaqtardyń birigýi men Qazaq handyǵynyń qurylýyna úles qosty. XV ǵasyrdyń orta sheninde ejelden Jetisý óńirin mekendegen túrki taıpalary bir etnıkalyq topqa birige kele, qazaq halqyn qurady. Jánibek han men Kereı han Jetisý óńiri, Shý men Talas ózenderiniń boıyn mekendegen qazaqtardyń basyn qosýda kóp eńbek sińirdi. Bul maqsatpen olar ózara qyrqysýlardy basyp, iri feodaldardy mańaıyna toptastyrdy. Jánibek hannyń Deshti-Qypshaqqa oralǵannan keıin bıligin kúsheıtkeni týraly, ómiriniń sońǵy jyldary men ólimi týraly derekter joq. Onyń esimi tarıhı derekterde sońǵy ret 1473 jyly kezdesedi. Budan keıingi jyldary Kereı han týraly ǵana aıtylǵan. Jánibek han jıi bolatyn shaıqastardyń birinde qaza tapqan dep boljaýǵa bolady. Saqtalyp qalǵan halyq ańyzdary men óleńderinde Jánibek handy Áz Jánibek dep te ataǵan. Jánibek han tusynda Qazaq handyǵy jeke el boldy. Onyń artynda toǵyz uly qaldy. Olar: Irenshi, Mahmut, Qasym, Ádik, Janysh, Qambar, Tanysh, Ásik jáne Jadyq. Bulardyń ishinde Qasym men Ádiktiń 15 ǵasyrdyń sońy - 16 ǵasyrdyń basynda qazaq qoǵamyndaǵy róli óte zor boldy. 16 ǵasyrdyń sońynan 19 ǵasyrǵa deıingi barlyq qazaq handary Jánibek hannyń uly Jadyq sultannan taraıdy.
Derekkózi: Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasynyń 3-tomy