Qazaq halqynyń óz tarıhyna, óziniń ótkenin bilýge degen qushtarlyǵyna qýanýymyz kerek - tarıh ǵylymynyń doktory, professor Búrkitbaı Aıaǵan
Qazaqstan tarıhyn búgingi táýelsizdik turǵysynan jańasha taldap, baǵa berýde, ótpeli qoǵamdaǵy saıası júıeniń qalyptasýy men evolıýtsııasyn zertteýde, burynǵy belgisiz qujattardy ǵylymı aınalymǵa qosýda úlken eńbek sińirýde. Qazaqtyń kesek tulǵalarynyń ómiri men saıası qyzmetterine mán berip, tereń ǵylymı jumystar atqarýda. Sondaı-aq orta mektepter men joǵary oký oryndaryna arnap oqýlyqtar jazǵan, "Qazakstan" ulttyq entsıklopedııasy" sııaqty irgeli basylymdardyń jaryq kórýine basshylyq jasap, halqymyzdyń ótken ómiri, basyna túsken qıynshylyǵy, táýelsizdik úshin arpalysyp, kórkem beınelengen "Kóshpendiler" fılmin túsirýde keńesshi bolǵan. Sonymen qatar, ǵalym qazirgi zaman aǵymy, ult bolashaǵy jónindegi kóptegen pýblıstıkalyq maqalalardyń avtory. Búgin QazAqparat qazaq tarıhy, onyń bet alysy, jetistikteri men problemalaryna qatysty áıgili ǵalymmen bolǵan suhbatty usynady.
- Qurmetti Búrkitbaı Ǵelmanuly! Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵan atap ótkenimiz keshe ǵana. 20 jyldyq tarıhymyzda nendeı ózgerister boldy?
- Táýelsizdik jyldarynda Qazaqstan ǵylymy, onyń ishinde tarıh ǵylymy, jańa deńgeıge kóterildi. Bunyń basty sebebi, Keńes dáýirinde, joǵary jaqqa jaltaqtaý kóp bolsa, qazirgi tańda kóptegen aqtańdaqtar men olardyń ult bolashaǵy jolynda atqarǵan ıgi isteri ádil baǵasyn alyp, tarıhymyzdan óz ornyn tapty. Qazaqstan tarıhshylarynyń aǵa býyny, atap aıtqanda Manash Qozybaev, Keńes Nurpeıisov, Halel Arǵynbaev, arheolog Kemal Aqyshev, Januzaq Qasymbaev syndy úlken tarıhshylardyń arqasynda tarıhymyzdaǵy kóptegen máseleler qaıta qaralyp, kóptegen tyń jańalyqtar ashyldy. 1928-1932 jyldary bolǵan ashtyqtyń talaı shyndyqtary aıtyldy. Uly Otan soǵysyndaǵy tutqynǵa túsken soldattardyń taǵdyry qaǵaz betine tústi. Sondaı-aq qýǵyn-súrgin, ıaǵnı 1937-1938 jyldardaǵy shyndyqtar kóptep ashyldy. Jalpy repressııa qazaq dalasynda Alashorda kósemderinen, ıaǵnı 1920 jyldan bastaldy dese bolady. Alashorda kósemderi jumystan qýylyp, qýdalandy. Álıhan Bókeıhanov sol kezde birneshe ret tutqyndalyp, Máskeýge ketýge májbúr boldy. Bundaı qýǵynǵa ushyraǵandardyń arasynda Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov syndy qazaq ıntellıgentsııasynyń qaımaqtary da bolǵan.
Osy oqıǵalardan keıngi qýǵyndaýlar 1937-1938 jyldarǵa dóp keldi. Bul Sáken Seıfýllın, Beıimbet Maılın syndy óz ultynyń patrıottary atylyp ketken kezi. Qýǵyn-súrgindi stalındik rejım soǵys aıaqtalǵannan keıin jalǵastyrdy. Qýǵynǵa ushyraǵandardyń arasynda Ermuhan Bekmahanov, Bek Súleımenov, Esmaǵambet Ysmaıylov, Qanysh Sátbaevtar bar. Petr Galýzo degen tamasha tarıhshy da bolǵan. ıAǵnı tarıhshylar osy bozdaqtar jónindegi kóp shyndyqtardy aıtyp, jazyp ketti. Búgingi tańda biz 20 jyldan astam ýaqyt egemendi el bolyp otyrmyz. Saıası kartada jańa memleket paıda boldy. Bul memleket kóptegen halyqaralyq uıymdarmen yqpaldasa bilip, kóptegen saıası reformalardy júzege asyrdy. Aıtalyq biz Parlamentimizdi jasaqtap, ony kóppartııaly júıege aınaldyrdyq. Táýelsiz buqaralyq aqparat quraldary paıda boldy. Ekonomıka tereń ózgeristen ótip, naryqtyq ekonomıkaǵa beıimdeldi. Tól teńgemiz qoldanysqa enip, azamattardyń quqyqtary qorǵala bastady. Bunyń barlyǵy, árıne, úlken ózgerister. Memlekette osyndaı jaǵdaıdyń qalyptasýyna oraı bizdiń rýhanı álemimizde de úlken tóńkeris boldy. Mine, osy jetistikterdiń barlyǵyn, elep-ekshep, saralap otyrý úshin, memleketimizdiń endigi ári qaraı damyp, ósip-órkendeý jolyn baǵamdap otyrý úshin Memleket tarıhy ınstıtýty dúnıege keldi.
Búginde Qazaqstan boıynsha 4 memlekettik tarıh ınstıtýty bar. Onyń bireýi - bizdiń ınstıtýt. Bizdiń mekememizdiń basty maqsaty - eldegi qazirgi jaǵdaıdy zertteý jáne oǵan jańa ádistemelik kózqaraspen qaraý. Tarıhta árbir aıtylatyn oıdy naqty dáıekpen dál aıtý qajet. Bul baǵytta kóptegen jumystar atqaryldy, dep aıtyp kettik aldynda. Biz tek byltyr ǵana 24 kitap shyǵardyq. Al sońǵy úsh jylda tarıhı zertteýlermen baılanysty 53 kitap shyǵaryp úlgerdik. Onyń arasynda mektepter men joǵary oqý oryndarynyń oqýlyqtary jáne hrestomatııalar men hronıkalar, jınaqtar shyǵyp jatyr. Árıne, tarıhtaǵy esebimizdi túgendeý úshin óz salalary boıynsha, elimizdegi ózge de ınstıtýttar aýqymdy jumystar atqarýda. Degenmen bizde áli de bolsa zertteı túsýdi qajet etetin dúnıeler jetkilikti. Olar negizinen qazaq memleketiniń qurylýynyń alǵysharttary, onyń kúsheıýi sııaqty máseleler. Ekinshi bir kúrdeli másele - qazaq dalasyna Keńes ókimetiniń kelýi. Buryn biz tarıhqa, tarıh ǵylymyna Markstyq, Lenındik metodologııamen qaraıtynbyz. Endi olardy ult turǵysynan qaraıtyn kez keldi. ıAǵnı Keńes ókimetin qazaq halqy qoldady ma, qoldamasa, soǵan qarsy tura aldy ma? degen máseleler tolǵandyrýy kerek. Óıtkeni Keńes ókimeti degen orys soldattarynyń alyp kelgen bıligi. Al qazaqtardyń keıbiri ǵana bolmasa, jalpy bul ókimetti qoldamaǵan. Sondyqtan da Goloşekın 1925 jyldary qazaq dalasynda Qazan revolıýtsııasy bolmaǵan degen jeleýmen munda kishi revolıýtsııa uıymdastyrǵan. ıAǵnı qazaq dalasyndaǵy jergilikti halyqtyń qarsylyǵyn olar da sezgen. Mine, osy másele endi qaıtadan qaralýy kerek.
Uly Otan soǵysyna qansha qazaq attandy, qaı qazaq qaıda soǵysty, olardyń qanshasy oraldy, qanshasy oralmady degen máseleler de zertteýdi qajet etedi. Bul jerden ıdeologııamen baılanysty jáıtterdi alyp tastaǵan jón. Al shyn máninde bul jeńiske qol jetkizýge qazaq halqynyń da qosqan eren úlesi bolýy múmkin. Budan keıingi mańyzdy máselelerdiń biri táýelsiz Qazaqstanǵa qatysty. Jalpy tarıh máselelerine qatysty sońǵy ýaqytta elde dóńgelek ústelder men forýmdar, semınarlar jıi ótkizilýde. Degenmen men áli de bolsa bul baǵyttaǵy jumystardy kúsheıtý qajet dep esepteımin. Byltyr Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń qoldaýymen Qazaqstan tarıhshylarynyń kongresi ótti. Bul buryn-sońdy elde bolmaǵan alǵashqy kongress bolatyn. Biz osy jıynnyń jınaǵyn shyǵardyq. Qazir osy baǵyttaǵy jumystardy jalǵastyrýdamyz. Jaqyn arada atalǵan kongrestiń basshylary men qatysýshylary 19-shy sáýirde Almatyda qaıta bas qosty. Josparlar kóp. Solardyń arasynda Qazaqstan tarıhyna qatysty 20 tomdyq kitap shyǵaratyn oı bar. Mine, búgingi josparlar osyndaı.
- Totalıtarlyq rejımniń qursaýynda bolǵan kezdegi olqylyqtardyń ornyn japtyq deısiz ǵoı?
- Árıne, olqylyqtardyń kópshiligi osy ýaqytta qalpyna keltirildi. Degenmen áli de bolsa jumys kóp. Aldynda atap ótkenimizdeı, tarıh salasy boıynsha ashylyp jatqan jańalyqtar kóp. Tarıh óte qyzyq ǵylym jáne onda toqtaý degen bolmaıdy. Biz buryn tarıh týraly sóz etkende kóbine osyǵan deıin belgili bolǵan Altyn Orda týraly kóp aıtatynbyz. Qazir «Mádenı mura» sııaqty baǵdarlamalardyń arqasynda tarıhymyzben baılanysty kóptegen jańa, tyń derekter málim bolyp jatyr. Sonymen qatar buryn biz kóptegen málimetterdi orys tilindegi derekter negizinde ashsaq, qazir «Mádenı mura» baǵdarlamasynyń arqasynda Qytaı, arab derekterin de kóp paıdalanýdamyz. Batys derekterin de nazardan tys qaldyrmaımyz. Buryndary Qasym han kezinde qazaq eliniń Iran memleketimen qarym-qatynasta bolǵandyǵy týraly aıtyla bermeıtin. Qazaqtar men qytaılyqtar arasyndaǵy qarym-qatynastar da beımálim bolyp kelgen. Qazir solardyń barlyǵy bizge aıqyn. Árıne, tarıh izdegen saıyn túrli, qyzyqty derekterdi taýyp berip otyratyn qyzyq ǵylym. Sondyqtan osyǵan deıin ózimizge málim bolǵan jańa, tyń derekterdi de áli zertteý qajet.
- Barlyǵy tek ýaqyttyń enshisinde demeksiz ǵoı?
- Árıne, máseleniń bári tek ýaqytta ǵana deýge bolmaıdy. Sebebi, munda ıgi iske qolbaılaý bolyp otyrǵan jekelegen máseleler de jetkilikti. Bir jaǵynan men jastardy kórip erekshe qýanamyn. Sebebi óskeleń urpaq tildi meńgerýge óte beıim. Qazir aǵylshyn tilinde erkin kósiletin jastar jeterlik. Túrik jáne qytaı tilin biletin jastar da barshylyq. Mońǵol tilin jetik meńgergender de bar. Sońǵy 20 jylda ǵylym salasyna bet burǵan jastar sany erekshe kúrt azaıǵan bolatyn. Alaıda mine, 2-3 jyl boldy, jańaǵy aıtyp ótken til biletin, ǵylymǵa kelip jatqan jastar sany eptep kóbeıe bastady. ıAǵnı osyǵan deıin bizde tarıh ǵylymy mamandarynyń qartaıý úrdisi bar bolatyn.
Ekinshi másele - tarıhshy mamandar bir-bir obektini alyp alyp, sony zertteýdi jalǵastyra beredi. Al shet memleketterdegi jádigerlerdi zerttep, ózimizge tıesilisin elge qaıtarý jaǵy aqsap jatyr. Bul máseleniń oń baǵyt alýyna kezinde «Mádenı mura» baǵdarlamasy ıgi yqpalyn tıgizgen bolatyn. Al bıyl osy baǵdarlamanyń jalǵasy retinde Bilim jáne ǵylym mınıstrligi «Ǵylymı qazyna» degen jańa baǵdarlama ashyp, oǵan qatysty úkimettiń arnaıy qaýlysy shyqty. Endi osy baǵdarlama aıasynda úlken, tyń dúnıelerdiń beti ashylady dep úmittenip otyrmyz.
Úshinshi másele - tarıh ǵylymyndaǵy metodologııalyq jaǵynan jańasha oılaý úrdisi azdaý ma dep oılaımyn. ıAǵnı osyǵan deıin aıtylǵan dúnıelerdi qaıtalaı berý kóp oryn alýda. Qazaqstannyń tarıhshylar qaýymy - derbes qaýym. Bizge osyǵan deıin bireýlerdiń aıtqan eski-qusqy dúnıelerin qaıtalaý múldem qajet emes.
- Tarıh ǵylymyn meńgerýge degen jastardyń umtylysyn oıatý úshin memlekettiń de qoldaýy qajet bolar?
- Bul da bir ǵylymdaǵy keleli máselelerdiń biri dese bolady. Bizde talantty jastar óte kóp. Biraq jas ǵalymdardyń alatyn jalaqylary mardymsyz. Sondyqtan memleket tarapynan olarǵa kóńil aýdarylý qajet degen oıdamyn. Múmkin olar úshin jataqhana salynar. Kezinde ǵalymdarǵa jasalatyn osyndaı bir jaqsy dástúr bar edi. Sony qaıta jańǵyrtsa nur ústine nur bolar edi. Óıtkeni, qalaǵa aǵylyp kelip jatqan jastar sany óte kóp. Olardyń arasynda ǵylym salasynyń ókilderi de jeterlik. Olardyń páter alýǵa jaǵdaılary joq. Jataqhana árıne jastardyń máselesin túbegeıli sheship jiberedi degen oıdan aýlaqpyn. Biraq ol bolashaq ǵalymdar úshin aıtarlyqtaı qoldaý bolatynyna senimdimin.
- Ǵylym jetistikterin óndiriske engizý jaıy qalaı bolyp jatyr ?
- Batys elderinde ǵylymdaǵy jańalyq birden óndiriske ene bastaıdy. Al bizde bul jaǵy ázirge daıyndyq ústinde. 2011 jyly 1 jeltoqsanda Elbasy Nursultan Nazarbaev ǵalymdarmen kezdeskende «Ǵylym jáne bıznestiń jol kartasy» týraly áńgime qozǵady. Bul óndiris pen ǵylymdy bir-birine jaqyndatý degendi bildirse kerek. Qazir bul bastama qolǵa alyndy. Endi ǵana júzege asa bastady. Biz onyń bolashaǵyna zor úmit artyp otyrmyz.
Jalpy bul máselede de nazar aýdarýdy qajet etetin problemalar bar. Mysaly bıznes ókilderi gýmanıtarlyq ǵylymdardy tıimdi dep eseptemeıdi. Olar úshin eń tıimdi salalar tehnıka, tehnologııa, bıotehnologııa sııaqty salalar bolyp tabylady. Al gýmanıtarlyq salalar olar úshin paıdasyz. Alaıda gýmanıtarlyq ǵylymsyz, ıaǵnı rýhanı dúnıe baıymaı, qoǵam da baıymaıdy. Buny bıznes ókilderi túsinýleri kerek. Qoryta kelgende, ǵylym jetistikterin óndiriske engizý baǵytynda ǵalymdar tartynyp qalyp jatqan joq.
Osy rette aıta ketetin másele ǵylym salasyna degen synı kózqaras qazir joǵary deńgeıde dese bolady. Qazir, aıtalyq, ádebıetshiler, saıasattanýshylar, tarıhshylar biraz jumystar atqardy. Meniń tileıtinim, solardyń eńbekteri zaıa ketpeı, qajyrly jumystar atqaryp, táýelsiz Qazaqstanǵa paıdasyn keltire berse dep tileımin. Qazir bizdiń, ıaǵnı tarıhshylardyń basy qosyldy. Óıtkeni bizdiń ortaq uıymymyz bar. Bul ıgi úrdisti ǵylymnyń ózge salalaryndaǵy azamattardan kóre almaı otyrmyz. Al tarıhshylardyń bastarynyń birigýi jaqsylyqtyiń nyshany dep bilemin.
Ózge eldiń bodany bolǵan halyqtar nemese ulttar álemdik tarıhta az bolmaǵan. Eń qyzyǵy solardyń basym kópshiligi óz tarıhyn, óz tegin bilýge qulyqsyz. Al osyndaı jaǵdaıda biz qazaq halqynyń óz tarıhyna, óziniń ótkenin bilýge degen qushtarlyǵyna qýanýymyz kerek sııaqty. Qazaq qanshama ıdeologııalyq naýqandardy bastan ótkerse de tarıhyn jadynan óshirmegen. Bunyń basty sebebi - qazaq halqynyń tarıhy óte baı. Túrki qaǵanaty, Altyn Orda, Qazaq handyǵy bolyp kete beredi. Bulardyń barlyǵy da qazaq halqy qurǵan, qazaq halqy ómir súrgen memleketter.
Ekinshiden, qazaq shejireshil halyq. Osynyń arqasynda «qylyshynan qan tamǵan» keńestik júıeniń ýysynan da aman qaldy. Eń qyzyǵarlyǵy, halqymyzdyń tarıhqa degen qyzyǵýshylyǵy jyl ótken saıyn arta túsýde. Tarıh deseń, «jaýǵa shabýǵa daıyn» qazaqty kez-kelgen ýaqytta tabýǵa bolady. Men buǵan qýanamyn. Árıne, tarıh kóp oqyp, zertteýdi qajet etetin kúrdeli, qıyn ǵylym. Sondyqtan tarıh týraly talasqa túskenderdiń barlyǵy birdeı ǵulama deı berýge bolmaıdy. Degenmen, soǵan degen umtylystyń ózi júrek túbine senim uıalatady. Ár halyqtyń óz tarıhyn bilsem degen qushtarlyq qashan da qoldaýǵa turarlyq.