«Qazaq elimen» tanysatyn kún alys emes» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 8 qyrkúıek, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Stepnogor qalasyndaǵy №2 ındýstrııalyq-tehnıkalyq kolledjiniń túlegi Ádilet Tekejanov Brazılııanyń San-Paýlý qalasynda ótken 43-shi «WorldSkills Competition» halyqaralyq kásibı sheberlik baıqaýynyń jeńimpazy atandy. Qazaqstan Respýblıkasy ulttyq quramasyndaǵy ol «Tokarlyq is» ataýynda aldyna jan salmady. Bul aıtýly jarysqa 70 eldiń jumysshy ma­man­dyǵyn ıgergen tańdaýly jastary qa­tysty. Qazaqstan komandasy mundaı ja­rysqa tuńǵysh ret joldama alǵan edi. Halyqaralyq baıqaýǵa elimizdiń 15 oblysynan, Astana jáne Almaty qalalarynan aldyn ala irikteý jarystary ótkizilgen bolatyn. Munda úmitkerler kirpish qalaý, árlendirý, temir joný, dánekerleý, meıramhana qyzmeti, shashtarazdyq óner, taǵy basqa mamandyqtar boıynsha synǵa tústi. Oblys ákimi Sergeı Kýlagın óz isiniń she­beri atanǵan Á.Tekejanovty joǵary tabysymen quttyqtap, baǵaly syılyq tapsyrdy. - Alystaǵy Brazılııadaǵy konkýrsta óz elińdi súıýdiń, onyń abyroıyn álemdik deń­geıde qorǵaýdyń ne ekenin myqtap sezindim, - dedi Á.Tekejanov jaýap sózinde. Bul materıal « Brazılııadan jetken qýanysh » degen taqyryppen jarııalandy.

Bas basylymda « Oınaımyn dep ot basty » degen materıal berilgen. Taý halyqtarynda úılený ke­zinde aspanǵa qaratyp myltyq atatyn dástúri bar. Saıram aýdany Man­kent selosyndaǵy úılengen jastar mingen kortej aýlaǵa ja­qyndaǵanda kúıeý jigittiń dosy erekshe qurmet kórsetpek bolady. Mashınanyń terezesinen qosaýyz shyǵaryp aspanǵa atady. Ekinshisin atqanda myltyǵyna ıe bola almaı, kútip turǵan topqa baǵyttaǵan. Bytyra avtomashına júrgizý­shisiniń betin jaralap, 23 jáne 26 jastaǵy áıelge jáne jas balalarǵa tıedi. Eki jasar bala bar aýrýhanaǵa aýyr halde túsken beseýdiń ishinen eki áıel qaıtys boldy. Elden bezip qashyp ketken qylmysker arada bir kún ótken soń polıtsııanyń qolyna ózi berildi. Endi onyń ústinen QR QK 99-baby «Adam óltirý» boıynsha tergeý amaldary júrgizilip jatyr. Órimdeı jas jigit dosyna syı kórsetem dep júrip, osylaısha ot basty.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Almatydaǵy Ulttyq baspasóz klýbynda «SAQ» kınostýdııasynyń «Qazaq eli» atty tolyqmetrajdy anımatsııalyq fılminiń jumys barysyna arnalǵan baspasóz máslıhaty ótti. Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı arnaıy túsirilip otyrǵan balalarǵa arnalǵan «Qazaq eli» anımatsııalyq fılmin túsirý «Saq» kınostýdııasyna júktelýi de kezdeısoqtyq emes.

Anımatsııalyq fılmde oqıǵa je­lisi Kereı men Jánibektiń bala­lyq shaǵynan bastalady. Oqıǵa olar­dyń er jetip, el basqaryp, Qa­zaq handyǵyn qurǵanǵa deıingi ara­lyqty qamtyǵan. Mýltfılmdi tú­sirý­degi maq­sat ne? Qazaqtyń kish­­­ken­taı kórermenderiniń tanymyna laıyq súbeli dúnıeler usyný. Bul ásirese, qazaq handyǵyna kelgende aldyńǵy kezekte turǵan máselelerdiń biri edi. «Saq» kınostýdııasy bul máseleniń sheshimin tapqan sekildi. Mýltfılm balalardyń Kereı men Jánibekteı ba­tyr­lardyń qazaq handyǵyn qalaı qurǵanyn bilip, solarǵa elikteýge, óz eli­niń patrıoty bolýyna negiz bol­maq.

Fılm jelisinde Jánibek pen Ke­reıdiń ustazy bolǵan Qart batyr­dyń olarǵa sadaq atý, qylyshtasý, atpen shabý, sol sekildi jaýyngerlik óner­diń túrli tásilderin úıretýi keńi­­nen kórsetiledi. Keıin el bas­qarý­da bilimniń de mańyzy zor eke­nin ustazynan uǵynǵan Kereı men Já­nibektiń Otyrar qalasyna at­tanýy, Otyrar kitaphanasyn aralap, ǵu­lama ustazdardan túrli dárister alyp, elge oralǵanda túrli erlikteri­men kózge túse bastaýy da engizilgen. Bul jaıynda «Qazaq elimen» tanysatyn kún alys emes » atty materıaldan tolyq oqı alasyzdar.

Osy basylymda «Qashanǵy Mınıstrlik saqtandyrady?» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Qazaqstanda 2017 jyldan bastap, mindetti medıtsınalyq saqtandyrý júıesi endiriletin boldy. Ol 2024 jylǵa deıin kezeń-kezeńmen qalyptastyrylady. Keshe Májiliste «Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý týraly» jáne oǵan ilespe - qos zańnyń tusaýy kesildi. Oǵan sáıkes, áleýmettik osal toptardy - memleket, qyzmetkerler men jumysshylardy jumys berýshi «medıtsınalyq» qorǵaýǵa alatyn bolady. Jumys isteıtin azamattardyń jalaqysynan da keleshekte 2 paıyz qarjy osy sala úshin qosymsha ustalady. Jańa zań jobasyna sáıkes, azamat­tarǵa medıtsınalyq qyzmettiń 2 paketi usynylady: birinshisi - respýblıkalyq bıýdjetten qarjylandyrylady jáne medıtsınalyq kómektiń memleket kepil­dendirgen kólemin usynatyn bazalyq paket bolyp tabylady. Ol Qazaqstan­nyń barsha azamattaryna arnalǵan. Pakettiń quramyna «jedel járdem qyz­meti» jáne «sanıtarlyq avıatsııa», «áleýmettik mańyzdy aýrýlarǵa dý­shar bolǵanda, sondaı-aq shuǵyl jaǵ­daılarda kórsetiletin medıtsınalyq kómek», «profılaktıkalyq ekpe» ki­redi. Bulardy qazir qazaqstandyqtar onsyz da tegin paıdalanady.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Baıqońyr balalary qazaqsha oqıdy!» atty maqala jarııalandy. Osy kúni bilim ordalarynda jańa oqý jyly bastaldy. Qazaq eliniń túkpir-túkpirinde alǵashqy qońyraý soǵylyp, saltanatty jıyn ótti. Mektepter men kolledjderde alǵashqy sabaq patrıotyqqa, otansúıgishtikke arnaldy. Ol - «Erlik sabaǵy» dep ataldy. Sabaqtyń bulaı atalýy da jaıdan-jaı emes. Óıtkeni bıyl Qazaq handyǵyna 550 jyl, 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysyna 70 jyl tolyp otyr. Áskerı-patroıottyq tárbıeni keshendi júrgizý, ony mektep oqýshylary arasynda keńinen nasıhattaý ári jas urpaqtyń boıyna sińirý ýaqyt talaby ekeni anyq.

Bıyl birinshi synypqa barǵan balǵyndar Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń erekshe syılyǵyna ıe boldy. Ol - «Meniń Otanym - Qazaqstan» degen kitap. Memleket bas­­shysy kitaptaǵy qutyqtaýynda bylaı deıdi: «Qymbatty jas dos! Sen jańa beleske qadam bastyń, mektepke keldiń, oqýshy boldyń. Bul sen úshin úlken mereke. Al merekede syılyq beriledi. Bul kitap - meniń saǵan jasaǵan syılyǵym! Mektepte seni qyzyqty jańalyqtar men ǵajaıyp ýaqıǵalar kútip otyr. Qazaqstan - bizdiń Otanymyz. Óz Otanyńnyń tarıhy men mádenıeti, ana tilińdi bilýiń kerek. Buǵan alǵashqy ustazyń men oqýlyqtaryń, osy kitabyń kómektesedi. Qazaq­stannyń bolashaǵy jarqyn. Buǵan dostaryńmen birge sen de óz úlesińdi qosasyń. Bilim álemine saıahatyń sátti bolsyn!». «Atalǵan oqýlyq jas búldirshin­derge arnalǵan tamasha tartý. Birinshi synyp oqýshysy týǵan eli, sondaı-aq óńirler týraly derekterge qanyǵa alady. Munyń bári balanyń atamekenin, Otanyn qurmettep ósýge kómegi tıeri anyq», -dep jazady basylym.