Qazaq balasy tilasharǵa qandaı óleńder jattaǵan

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúnine oraı Kazinform agenttigi nazarlaryńyzǵa ultymyzdyń tal besikten jer besikke deıingi ǵumyryndaǵy mańyzdy salt-dástúrlerin usynady.</p>

Tilashar

Qazaq saltynda bóbektiń tili byldyrlap shyǵa bastaǵanda ər otbasy «tilashar» yrymyn jasaıdy. Dastarqan jaıylyp, as kelgende qarııalardyń biri qoıdyń pis kenishegin nemese aq oramaldy balanyń moınyna orap turyp: «Sóı leısiń be?» dep úsh ret suraıdy. Oǵan jaýap retinde balanyń ata-anasy nemese týys-týǵandarynyń biri: «Sóıleımin!» dep úsh ret ja ýap beredi. Onan soń, qarııalardyń biri səbıge: «tiliń tez shyqsyn» dep qoıdyń pisken tilin, «sheshen bol» dep tańdaıyn, «kóregen bol» dep kózin jegizedi. «Sóz tyńda, aıtqandy qulaǵyńa quıyp alatyn quıma qulaq bol» dep qulaqtan dəm tatqyzady.

Tilashar yrymy jasalǵan soń, ata-anasy ony dalaǵa alyp shy ǵyp, «tilin syndyrady». Onda kógendegi qoıdy kórsetip nemese daladaǵy qoı-eshkini nusqap: – Əne, mə-mə! Púshəıt-pushaıt! Shóre-shóre! Qulyn-taıdy kórsetip: –Əne, quraý-quraý! moh-moh! Kúshik pen ıtti kórsetip: –Əne, əý-əý! ka-ka! Sýdy kórsetip: – Mine, úp-úp! –degen sııaqty odaǵaı, elikteýish sózderdi, onan soń, tilge jeńil, jat-taý ǵa ońaı sózderdi úıretýge kirisedi.

Bala eseıgen saıyn oǵan úıretiler sózder de kúrdelilene bastaıdy. Mysaly, sıyr móńireıdi, mysyq mııaýlaıdy, ıt úredi, jylqy kisineıdi, qoı mańyraıdy, túıe bozdaıdy, kún kúrkireıdi, qasqyr ulıdy, qaz qańqyldaıdy dep, janýarlar men zattardyń dybys shyǵarý qasıetterin uǵyndyrady. Səbıge joǵarydaǵylardy bir-birlep uǵyndyryp bolǵan soń, jattaýǵa jeńil, oıǵa oramdy óleń-jyr úlgisin úıretýge kirisedi. Munda, balalarǵa tanys əri baýraý qýatyna ıe tórt túlik maldy sha qyrý odaǵaılary paıdalanylady, ıaǵnı «shóre-shóre», «quraý-quraý», «aýqaý-aýqaý», «kós-kós» degenderdi mynadaı óleń joldary arqyly jatqa aldyrady:

– Qoı balasy qońyrym,

Uıa buzbas momynym.

Shopan atatúligi,

Qoshaqanym, qaıdasyń?!

Púshəıt! Púshəıt! Púshəıt!

Eki kózi tanadaı,

Eki órkeshi baladaı.

Taırańdaǵan oınaqtap,

Oısylqara balasy.

Botaqanym, qaıdasyń?! Kós! Kós! Kós!

Tilmen murnyn jalaǵan,

Tilmen júnin taraǵan.

Zeńgi baba ósirgen,

Əýkeshim, meniń, qaıdasyń?!

Aýqaý!Aýqaý!Aýqaý!

Minsem júırik kóligim,

Jalǵyzjúrsem–serigim.

Qambar ata ósirgen,

Qulynshaǵym,qaıdasyń?!Quraý!Quraý!Quraý!

Ustaı alsam baqyrǵan,

Uly atasyn shaqyrǵan.

Tasqa qumar janýar,

Shóretaıym ,qaıdasyń?! Shóre! Shóre! Shóre!..

Mine, osyndaı jyr joldaryn jattatyp bolǵan soń, ata-anasybalasyna ərbir zattyń atyn atap, túsin tústeýdi úıretedi. Balaǵa bes saýsaǵyn kórsetip, «Qýyrmash» oıynynan bastaıdy. Munda balaǵa aldymen óz alaqanyn jazdyryp: «bas barmaq, suqsaý saq (suq qol), ortańǵy saýsaq (ortan qol), aty joq saýsaq, shyna-shaq» dep jalpy bir ret tanystyryp, onan soń bir-birlep mynadaı təsilmen jatqa aıttyrady: «bas barmaq, balaly úırek, ortan terek, shyldyr shúmek, kishkene bóbek» dep bes saýsaqty bir-birlep búktirip,onan soń, búgilgen saýsaqtardy shynashaqtan bastap: «Sen tur, qoıyńa bar! Sen tur, túıeńe bar! Sen tur, jylqyńa bar! Sen tur, sıyryńa bar! Al, sen əli jas ekensiń, úıde otyryp qazannyń qaspaǵyn jala!» – dep balanyń ashylǵan alaqanynyń ortasyn suq saýsaqpen tary qýyrǵandaı aınaldyryp:

– Qýyr-qýyr, qýyrmash,

Qýyrsada taýsylmas.

Shójelerge bıdaı shash,

Əjeń kelse esik ash,

Aıý kelse myqtap bas,

Qasqyr kelse qatty bas! – dep alaqanyn jumdyryp qoıyp, balanyń bilegin tómennen-joǵary qoltyǵyna qaraı attata, attata shuqyp:

Myna jerde – maı bar,

Myna jerde – shaı bar.

Myna jerde – nan bar,

Myna jerde – bal bar.

Myna jerde – mysyq bar.

Myna jerde – kúshik bar.

Myna jerde – jylqy bar.

Myna jerde – túlki bar.

Myna jerde – kúlki bar, – dep qoltyǵynyń astyn «qytyq, qytyq, qytyq» dep qytyqtap kúldirip, «qýyrmash» mətinin tez jattap alýǵa qyzyqtyrady. Tilashar saltyn ótkizýdiń de ózindik ǵylymı mən-maǵynasy bar.

Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kinabyna negizdelip daıyndaldy.