«Qazaq astyǵyna «quda túsýshiler» kóp» - baspasózge sholý
***
Respýblıkalyq « Aıqyn » basylymy « Qazaq astyǵyna «quda túsýshiler» kóp » degen taqyryppen maqala jarııalap otyr.
«Qazaq astyǵyna «quda túsýshiler» kóp. Bir ǵana Orta Azııa elderi, atap aıtqanda, Ózbekstan, Qyrǵyzstan men Tájikstannyń 70 paıyzy Qazaqstannyń nanyn jep otyr. Sońǵy kezderi olar da astyq ósirip, ózderin-ózderi unmen qamtamasyz etýge árekettenip kórgen. Biraq olardyń jerinde ósken astyqtyń sapasy qazaq astyǵyna jol berip otyr. Sol sebepti olar, amal joq, qazaq astyǵyn satyp alýǵa májbúr jáne qazaq astyǵy esebinen óz dıirmenderin damytyp otyr», - dep jazady gazet.
«Sonymen, bıyl da 17 mıllıon tonnanyń shamasynda astyq alýdy kózdep otyrmyz. Keıingi jyldary osy 16-17 mıllıonnyń shamasynda astyq alyp kelemiz. Onyń 6-6,5 mıllıon tonnasy ishki suranysqa ketedi. Qalǵan 10 mıllıon tonnasyn ózge memleketterge satýǵa bolady. Alýshy bolsa, satqan, odan paıda kórgen jaqsy», - delingen maqalada.
Basylymnyń atap kórsetýinshe, elimizde sońǵy 15 jylda un óndirý kólemi 2,2 esege artqan. Al undy eksport shyǵarý 13 ese artyp, bul naryqtaǵy eń bıik shyńdy baǵyndyryp otyr deýge bolady. Astyq ósirý salasynda jańalyqtar engizýde ǵalymdarymyz da qarap otyrǵan joq. Jyldar boıy jınaqtalǵan tájirıbe oń nátıjesin berip otyr.
« Túıequs bıznesinde shash-etekten paıda bar » atty maqalada « Aıqyn » basylymy elimizde túıequs fermalarynyń etek jaıyp kele jatqandyǵyn habarlaýda.
«Túıequstardy bizdiń elge alǵash bolyp belgili fızık, akademık Evgenıı Chaıkovskıı alyp keldi.
Osylaısha, 2001 jyly Almatynyń irgesindegi Áımen aýylynan Qazaqstandaǵy eń alǵashqy túıequs fermasy ashyldy. Búginde sol «Faýna» sharýa qojalyǵy afrıkalyq qara jáne sur tústi túıequs ósirip, qus bıznesin dóńgeletip otyr», - delingen maqalanyń alǵysózinde.
«2001 jyldyń qyrkúıeginde «Faýna» sharýashylyǵyn quryp, Gollandııadan 200 túıequs balapanyn ákeldik. Araǵa jyl salyp taǵy da 250 qus satyp aldyq. Qazir sol qustardyń ıgiligin kórip otyrmyz. Túıequstar bizdiń klımatqa tez jersindi, bıologııalyq sapaly jem-shópter beremiz. Sodan bolar, qazir halyqaralyq sarapshylar «Faýna» fermasy qustarynyń 80 paıyzy álemdik standartqa saı degen baǵa berip otyr» deıdi ferma basshysy.
Búginde «Faýna» sharýashylyǵynyń joǵary surypty dıetalyq ónimderi Almaty, Astana, Atyraý, Pavlodar jáne Bishkek qalalarynyń meıramhanalary men sýpermarketterine jóneltiledi. Meıramhanalar túıequs etinen 400 túrli jeńsik taǵam daıyndaıdy eken. Ásirese, túıequs balapanyna degen suranys joǵary.
Gazettiń jazýynsha, fermer bolashaqta túıequstarynyń sanyn 3 myńǵa deıin jetkizgisi keledi. Qustaryna «quda túsip» jatqan fermerler de bar eken. Astana, Qaraǵandy qalalarynyń fermerleri ózderi ósirý úshin biraz balapanyn satyp alypty.
"Shúkir, qazir elimizdiń ár aımaǵynda túıequs baǵýǵa yntalylar kóbeıgen. Elimiz boıynsha, 25 kásiporyn taza túıequs ósirýmen shuǵyldanady eken. Olardyń 5-eýi - iri fermalar bolsa, 20-sy - qosalqy sharýashylyqtar.
Ras, asa kútimdi qajet etpeıtin, tabysy taýdaı túıequsty nege ósirmeske? Qarapaıym ǵana azyqpen qorektenedi, ónimdi mol beredi. Onyń ústine suranys ta joǵary. Sodan bolar, túıequsty jersindirip, sharýashylyǵyn damytyp jatqan fermerlerdiń eshqaısysynyń eńbegi de esh ketken joq. Aıtpaqshy, qazir bizde qus sharýashylyǵy Qazaqstan Respýblıkasyn damytýdyń strategııalyq mańyzdy baǵyttary tizbesine engizildi. Sondyqtan elimizde túıequs ósirýdi damytýǵa úlken múmkindik bar», - delingen maqalada.
***
Shyǵys óńirinde «MAZ» jáne «HOWO» ónimderin shyǵarý jobasy júzege asyrylady, dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy.
«Atalǵan ınvestıtsııalyq jobany iske asyrýdyń óńir úshin strategııalyq mańyzy zor. ıAǵnı, osy arqyly 200-ge jýyq qosymsha jumys orny qurylyp, salyq túsimi jylyna 300 mln. teńgeden astam qarjyǵa artady. Óńir basshysy Danıal Ahmetovtiń Semeı qalasyna jasaǵan jumys saparynda «Semeı mashına jasaý zaýyty» AQ dırektory Nurlan Omarov osylaı dedi. Kásiporyn bazasynda «MAZ» avtotehnıkasyn qurastyrý óndirisin jolǵa qoıý zaýytty qaıta jańǵyrtýǵa, qural-jabdyqtarmen jaraqtandyrýǵa jáne óndiristi damytýǵa, eń bastysy, jumys ornyn arttyrýǵa qolaıly jaǵdaı jasaıdy. Kásiporyn basshylyǵynyń aıtýynsha, zaýyttyń 8-shi avtokólik qurastyrý konveıerinde daıyndaý, syrlaý jáne kólik shanaǵyn ornatý, tolyq tekserýden ótkizý jáne daıyn avtokólikti synaqtan ótkizý jumystary júrgizilmek. Sondaı-aq, kásiporynnyń óndiris alańynda qytaılyq «HOWO» júk kóligin qurastyrý josparlanyp otyr», - delingen «MAZ» jáne «HOWO» kólikteri qurastyrylady» atty maqalada.
Naqtyraq aıtqanda, «jasy kelgen azamattar jumysty óndirip isteı almaıdy», «densaýlyǵy jıi-jıi syr beredi», «kompıýterdi meńgermegen» degendeı, taǵy da basqa belgili sebepterdi alǵa tartatyn jumys berýshilerge jasy egde jandar unaı qoımaıdy. Sodan kelip, jumysqa qabyldaýshylar kóbine jastardy tańdap, jasamystarǵa kóńil aýdara bermeıdi. Sondaı-aq, bul toptyń ókilderi jumysqa qabyldanǵannyń ózinde eńbegi úshin tólenetin aqy ózgelerdikine qaraǵanda tómen deńgeıde belgilenip jatady.
Elimizde 50-ge kelgen egde azamattarǵa kóńil bólinbeı keledi. Bul týraly "Egemen Qazaqstan" basylymy "Egde tartqandarǵa erekshe nazar qajet" atty maqalada habarlap otyr.
Keshe astanada «Qazaqstan-2050» Jalpyulttyq qozǵalysy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen «50-den keıingi ómir: zeınet aldyndaǵy adamnyń jumysqa ornalasýda tap bolatyn qıyndyqtary» taqyrybynda dóńgelek ústel ótkizdi.
«Jıyn barysynda aıtylǵandaı, zeınetkerlikke shyǵýyna sanaýly jyl qalǵanda jumysynan aıyrylyp, sharasyz kúı keshetin azamattarmen salystyrǵanda, jastar jaǵy bul máselede tez jol taýyp ketedi. Sondaı-aq, jastarǵa memleket tarapynan da kórsetilip jatqan qoldaý az emes. Sózimizdiń dáleli retinde, sońǵy jyldarda jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqpen kúreske baǵyttalǵan memlekettik túrli baǵdarlamalar, jobalar qolǵa alynyp otyrǵanyn aıtýǵa bolady. Al osy oraıda jasy kelgen azamattardy qoldaý ishinara nazardan tys qalyp otyr. Olar kúnkóris úshin azǵantaı bolsa da tabys kózinen aıyrylyp qalmaýy úshin keıbir qolaısyzdyqtarǵa, kemsitýshilikterge tózýge májbúr», - delingen maqalada.
«Qazaqstan-2050» Jalpyulttyq qozǵalysy keńesiniń tóraǵasy Danat Jumın dóńgelek ústel barysynda aıtyp ótkendeı, elimiz boıynsha eńbekke jaramdy 8,5 mln.-ǵa jýyq adam bolsa, onyń 2 mln.-nan astamy 45-59 jas aralyǵyndaǵy azamattar. Olardyń barlyǵy demesek te edáýir bóligi óz jumys oryndaryn saqtap qalýda nemese jańadan jumysqa ornalasýda kóptegen qıyndyqtarǵa kezigedi. Onyń aıtýynsha, jumys berýshiler óz jarnamalarynda kóbine 40 jastan tómengilerge ish tartyp, 45 jastan asqandardy qabyldamaıtyndaryn aıtyp jatady. Munyń ózi egde jastaǵylardyń jumysqa ornalasýynda naqty kedergiler bar ekenin kórsetedi», - deıdi gazet.
***
Elimizdiń bas onkology Qýanysh Nurǵazıev obyr dertine alyp keletin sebepterdi atady, dep habarlaıdy resmı tildi "Ekspress K" gazeti.
Bas onkologtyń pikiri boıynsha, ol nashar ekologııadan emes, durys tamaqtanbaý, shylym shegý jáne araq-sharapty mólsherden tys kóp tutynýdan bolady. Ásirese bul aýrýǵa Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan jáne Pavlodar oblystarynyń turǵyndary jıi shaldyǵady eken. Nurǵazıev aldaǵy jyldary bul kórsetkish óse beredi dep sanaıdy.
"Onkologııalyq aýrýlardyń shyǵýynyń basty faktory nashar ekologııa degen málimdemeler tipti saýatsyz. Mysaly, eń joǵary kórsetkish Soltústik Qazaqstan oblysynda tirkelgen. Biraq ol agrarlyq óńir emes pe? Ekologııanyń qatysy qansha? Másele ózge nársede: onda toǵyz aı sýyq bolady. Adamdar maıly taǵam jeýge májbúr, bala týý tómen jáne káriler úlesi artýda. Ońtústikte 11 aı jaz, adamdar jemis-jıdekti taǵamǵa kóp paıdalanady. Bala týý otbasynda 5-6 baladan. Sondyqtan onkologııaǵa ómir salty sebep degen sóz», - deıdi ol.
Tolyǵyraq, «Poka raka na gore ne svıstnýt» atty maqaladan oqı alasyzdar.