Qazaq-amerıka qatynasynda ortaq ustanym qalyptasty — Memleket basshysy
— Siz jeltoqsannyń basynda Donald Tramppen telefon arqyly sóılestińiz. Sońǵy aılarda sarapshylar onyń Aq úıge ekinshi ret kelýi Amerıkanyń saıasatyna jáne álemdegi ahýalǵa qalaı áser etetinine qatysty túrli pikir aıtyp júr. Osy oraıda qazaq-amerıka qatynasy taıaý jyldarda qalaı órbıdi dep oılaısyz? Oǵan AQSh-tyń Qytaımen jáne Reseımen kúrdeli qarym-qatynasy áser etpeı me?
— Iá, Prezıdent Donald Tramppen mazmundy ári ashyq áńgime boldy. Ol Qazaqstanǵa AQSh-tyń mańyzdy strategııalyq seriktesi retinde jaqsy qaraıtynyn senimmen aıta alamyn. Biz joǵary deńgeıde jumys babyndaǵy baılanysta bolamyz dep ýaǵdalastyq. Tramp jáne onyń komandasy halyqaralyq saıasatqa jańa kózqarastar ornyqtyryp, tyń tásilder engizýmen aınalysady. Munyń bári álemdegi ahýalǵa yqpal eteri anyq.
Men qazaq-amerıka qarym-qatynasyn nyǵaıtýǵa ótken ǵasyrdaǵy 90-shy jyldardyń ortasynan beri atsalysyp kelemin. Ózara yqpaldastyqty nyǵaıtý jolyndaǵy otyz jyldan astam ýaqytta basymdyqtarǵa, ıaǵnı saýda-ekonomıka, ınvestıtsııa salasyndaǵy yntymaqtastyqqa, ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne qaýipsizdikti saqtaý máselelerine qatysty ortaq ustanym qalyptasty. Aq úıdiń jańa basshylyǵymen birlese atqarylatyn jumysqa da osy máseleler arqaý bolady.
Telefonmen sóıleskende Donald Tramp Ýkraınadaǵy áskerı is-qımyldy toqtatýǵa qatysty bizdiń pikirimizdi surady. Bul — men úshin tyń taqyryp emes. Óıtkeni 2024 jyly memleketter men halyqaralyq uıymdardyń kóptegen basshysy menen osy jóninde suraǵan bolatyn. Erekshe jaǵdaı qalyptasyp otyr: Reseı áskerı turǵydan jeńilmeıdi, al Ýkraına Batystaǵy odaqtastarynyń kómegimen soǵysta berispeı, tym bolmaǵanda jeńilip qalmaýdan úmittenip otyr. Sondyqtan bul máseleniń aıryqsha kúrdeli ekenin, onyń sheshimi qaqtyǵysyp jatqan eki el basshylarynyń erik-jigerine jáne álemdik derjava kóshbasshysy retinde Tramptyń ózine de baılanysty ekenin aıttym. Qazaqstan Ýkraınada áskerı is-qımyl bastalǵan sátten-aq beıbitshilik ornatý úshin kelissózder júrgizý qajettigin aıtyp kele jatqanyn atap óttim.
Biz esh jerde ara aǵaıyn atanýǵa ózimiz suranyp, umtylmaıtynymyzdy qadap aıtýǵa tıispin. Halyqaralyq arenada Qazaqstannyń áleýeti men múmkindikterine qaraı áreket jasaımyz. Biraq halyqaralyq máselelerdiń sheshilýine járdemdesýge árdaıym daıynbyz. Árıne, halyqaralyq arenadaǵy kúrdeli ahýal bizdiń belgili bir eldermen saýda jáne saıası qarym-qatynasymyzǵa salqynyn tıgizedi. Sondyqtan biz syrtqy úrdisterdiń jaǵymsyz yqpalyn azaıtýǵa tyrysamyz. Qazaqstan múddeli memleketterdiń bárimen ózara tıimdi pragmatıkalyq baılanys ornatýdy kózdeıdi.