Qazaq ádebıetiniń klassıgi Berdibek Soqpaqbaevtyń týǵanyna - 100 jyl
Jaqynda ǵana qazaq ádebıetiniń kórnekti ókili, klassık jazýshy Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan eskertkishtiń saltanatty ashylý rásimi Almaty oblysy Raıymbek aýdanynyń Narynqol aýylynda ótken bolatyn. Іs-sharaǵa Memleket basshysynyń tapsyrmasymen Parlament Senatynyń Tóraǵasy Máýlen Áshimbaev qatysyp, jergilikti jurtshylyqqa el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn oqyp bergen edi.
«Berdibek Soqpaqbaev qazaq ádebıetinde eshkimge uqsamaıtyn qaıtalanbas qoltańbasyn qaldyrdy. Ardaqty azamattyń esimin ulyqtap, eńbegin el jadynda jańǵyrtý – bárimizge ortaq paryz. Osy oraıda, jazýshynyń 100 jyldyǵy ıÝNESKO-nyń ataýly kúnderi tizbesine engizilýi jáne týǵan jerinde sáýletti eskertkishiniń boı kóterýi – áıgili sóz zergerine degen qadir-qurmettiń belgisi. Qalamgerdiń ózine ǵana emes, onyń keıipkerine eskertkish ornatý – óte sırek kezdesetin oqıǵa. Astana tórinde turǵan Qojanyń músini Soqpaqbaev shyǵarmashylyǵynyń ult rýhanııatynda erekshe oryn alatynyn kórsetedi», – delingen Prezıdenttiń quttyqtaýynda.
Qıyn zamanda ómir esigin ashqan Berdibek 8 jasynda anasynan aıyryldy, bul onyń ómir boıy aınymas azaby bolyp qalady. Balanyń boıyna bilimge degen súıispenshilikti keıin soǵysta qaza tapqan aǵasy Satylǵan sińirtken. Bala ashtyq pen aýyr jumysty jáne t.b qıynshylyqtardy basynan ótkergen. Degenmen, ol óte izdenimpaz, qabiletti bala bolǵandyqtan onyń ómiri jaqsy baǵytqa bet ala bastaıdy.
Mektepten jáne FZO-dan keıin ol áskerde qyzmet etip, keıin Almatyda Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılologııa fakýltetinde oqyp bitirgen soń týǵan aýylynda eki jyl ustaz bolyp jumys atqardy. 1950 jyldan bastap Almaty qalasyndaǵy «Pıoner» jáne «Qazaqstan pıonerleri» qazaq gazetteriniń redaktsııalarynda qyzmet etken. Keıinnen óziniń talabyna oraı Soqpaqbaev Máskeýdegi Joǵary ádebı kýrsty bitiredi.
Al shyǵarmalary týraly aıtatyn bolsaq, «Bulaq» (1950) óleńder jınaǵy, «On alty jasar chempıon» (1951), «Baqyt joly» (1952), «Alystaǵy aýylda» (1953), «Balalyq shaqqa saıahat» (1960). Bul povesti boıynsha jazylǵan kınostsenarıı de fılmge túsirildi (1965).
«Dala juldyzy» (1960), «Aıajan» (1963, orys tilinde 1965), «Gaýhar» (1966) povesterin jazǵan.
B.Soqpaqbaevtyń eń tanymal shyǵarmalarynyń biri «Meniń atym Qoja» povesti (1957) kitaby balalardyń súıip oqıtyn shyǵarmasyna aınalyp, orys, ýkraın, frantsýz, lıtva, latysh, ózbek tilderine aýdaryldy. Atalǵan týyndyny 1963 jyly «Qazaqfılm» stýdııasy sol kitap boıynsha jazylǵan kınostsenarııdi ekranǵa shyǵardy. «Meniń atym Qoja» fılmi frantsýzdyń Kann qalasyndaǵy jastar men balalarǵa arnalǵan kınofılmderdiń halyqaralyq festıvalinde (1967) arnaıy syılyqqa ıe boldy.
Ádebıet aıdynyna alǵashynda aqyn bolyp kelgen Berdibek proza janrlarynda qalam terbeı bastaıdy. Keıinnen ol dramalyq shyǵarmalardy da jazǵan. Atap aıtqanda, «Boztóbede bir qyz bar», «Ápendeniń aılasy», «Meniń atym Qoja» t. b. dramalyq shyǵarmalary bar.
Sondaı-aq, B.Soqpaqbaevtyń qyrqynshy jyldardaǵy jastar ómirinen jazǵan ózgeshe shyǵarmasy «Ólgender qaıtyp kelmeıdi» romany orys tiline aýdarylyp basyldy.
Berdibek Soqpaqbaev ádebıet álemine basqan alǵashqy qadamy bolyp sanalatyn 1950 jyly jaryq kórgen «Bulaq» (Kóktem) jyr jınaǵy birden óz oqyrmandaryn tapty. Qalamgerlerdiń nazaryn ózine aýdarǵan jazýshynyń kelesi kitaby – «On alty jasar chempıon» povesi.
Berdibek Soqpaqbaev týraly sóz bolǵanda meniń esime eń aldymen «Balalyq shaqqa saıahat» atty shyǵarmasy eske túsedi.
Óıtkeni «Balalyq shaqqa saıahat» Berdibek Soqpaqbaevtyń ózi ómir súrgen ortanyń boıamasyz kórinisi. Sonymen qatar, bul shyǵarmasynda jazýshynyń sheberligine tanti bolmaı tura almaısyń.
Qazaq ádebıetinde eshkimge uqsamaıtyn ózindik órnegin salǵan qalamger ómirdiń shynaıy bet-beınesin sýretteýge qarapaıym baıandaý arqyly oqyrymanyn ózine birden baýrap áketetin. Ásirese, shyǵarmalaryndaǵy keıipkerlerdiń psıhologııasyn, minez-qulqyn beıneleýde erekshe jol taba bilgen jazýshy.
Berdibektiń alǵashqy óleńderi «Jastar daýsy» (1949) atty jınaqqa kirgen. Keıinnen «Lenınshil jas», «Qazaqstan pıoneri» gazetteri men «Pıoner» jýrnaldarynda jıi basylyp turǵan.
Fılologııa ǵylymynyń doktory, professor Serik Qırabaevtyń aıtýynsha, «Bulaq» degen atpen 1950 jyly basylǵan Berdibektiń balalarǵa arnalǵan óleńder jınaǵy jaryq kórgen kezde qazaq ádebıetinde balalar ádebıeti onsha damı qoımaǵan kez edi. «Balalarǵa arnalady» degen shyǵarmalardyń ózi balalar týraly úlkenderdiń kózimen sýrettelgen ómirdiń beınesi bolatyn. Balalar harakteri, bala psıhologııasy degenge onsha mán berile bermeıtin. Balalarǵa arnalǵan óleńderdiń jattaýǵa yńǵaıly oınaqylyǵy, yrǵaǵy, oı tapqyrlyǵy eskerilmeıtin. Ǵalymnyń keltirgen derekterine súıensek, alǵashqy óleńderimen-aq Berdibek osy olqylyqtardyń ornyn toltyrýǵa qyzmet etti. Onyń «Bulaǵynda» shyn maǵynasyndaǵy kishi mektep jasyndaǵy balalarǵa laıyq jyrlar mol bolǵan.
Sol jyldardan keıin-aq, Berdibektiń «On bes jasar chempıon» atty povesi «Pıoner» jýrnalynda basylsa, 1953 jyly «Baqyt joly» degen áńgimeler jınaǵy jaryqqa shyqqan. Sóıtip, ol ádebıetke erkin enip, balalar ádebıetiniń kórnekti ókilderiniń qataryna qosylǵan. Onyń sol kezdegi zamandastary shyn balaǵa tán minezi bar ádebıet Berdibekten bastalady dep baǵa bergen. Sóıtip qazaq balalar ádebıeti Soqpaqbaevtyń túsinýge jeńil ári astary mol shyǵarmalarymen alǵashqy irge tasy qalanǵan.
Kóptegen ádebıet synshylary Berdibek Soqpaqbaevtyń árbir shyǵarmasy boıamasyz, shynaıy sýrettelgen dep jıi aıtady. Iá onysy ras, «jazýshynyń keıipkerlerin asyra maqtap, eshqashan kótermelep, ásirelep jazbaǵan» deıdi Júsipbek Qorǵasbek «Ózgeshe oıly qalamger» jazbasynda. Onyń basty artyqshylyǵy osynda edi. Bir mysal keltire keteıik, «Balalyq shaqqa saıahat» povesindegi barlyq keıipkerleri ómirdiń týra ózinen qıyp qana alǵan adamdar. Bir qaraǵanda qarapaıym jolmen ǵana áńgimeleý arqyly oqyrmanǵa aıyryqsha áser qaldyrady. Osy shyǵarmasyn oqı otyryp, jazýshynyń bala kúnindegi qazaq ultynyń dástúrli ómir aǵymynan aırylyp, ekinshi bir zamanǵa aýysý kezindegi ómirdi aına qatesiz sheberliktpen sýrettegen.
Berdibek ómirde kóńildi, tapqyr, ázil-qaljyńy aýzynda júretin, sózge júırik jigit bolǵan. Sol ereksheligin onyń shyǵarmalarynan aıqyn ańǵarylady.
Balalarǵa arnap jıyrmadan asa týyndy jazǵan Berdibek Soqpaqbaevtyń áıgili «Meniń atym – Qoja» povesi bastapqyda protestik shyǵarma dep tanylǵan. Sondyqtan bul týyndy uzaq ýaqyt qoljazba kúıinde jatady. Povest eń aldymen orys tiline aýdarylyp, Máskeýdegi «Detskaıa lıteratýra» baspasynan jaryq kórdi. Sodan keıin atalǵan shyǵarma frantsýz tiline aýdarylady. Kóptiń kóńilinen shyqqan týyndy artynsha álemniń 30 tiline aýdarylyp shyqqan.
Jazýshynyń qysqasha ómirbaıany
Berdibek Soqpaqbaev 1924 jyly 15 qazanda Almaty oblysynyń Narynqol aýylynda týǵan. Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn, keıinnen Máskeýde Joǵary ádebı kýrsty bitirgen. Biraz jyl aýyl mektebinde bala oqytqan. «Qazaq ádebıeti» gazetinde, «Baldyrǵan» jýrnalynda, Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasynda istegen. Sondaı-aq, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda balalar ádebıeti jónindegi ádebı keńesshi bolǵan.
Shyǵarmashylyq jolyn óleńmen bastap, 1950 jyly «Bulaq» atty jyr jınaǵyn shyǵarǵan. Keıin balalar men jasóspirimderge arnalǵan 20-dan astam áńgime, povest, roman jazǵan. «Meniń atym Qoja», «Balalyq shaqqa saıahat», «Boztóbede bir qyz bar», «Ólgender qaıtyp kelmeıdi» jáne «Qaıdasyń, Gaýhar» sekildi týyndylary KSRO halyqtarynyń jáne shetelderdiń kóptegen tilderine aýdarylyp, sahnalyq, ekrandyq nusqaǵa aınalǵan. 1967 jyly Balalar men jasóspirimderge arnalǵan fılmderdiń Kann qalasynda (Frantsııa) ótken halyqaralyq festıvalinde «Meniń atym Qoja» fılmi (B.Soqpaqbaevtyń stsenarııi) arnaýly júldege ıe boldy.
Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet Gramotasymen marapattalǵan.