Qazaq ádebıetiniń jahandyq jarshysyna 15 jyl toldy
Jıynnyń ashylýynda sóz alǵan JOO rektory Ǵalym Mutanov jazýshyny mereıli jasymen jáne eleýli eńbekteriniń 15 jyldyǵymen quttyqtap, QazUÝ ǵalymdary men stýdentteri atynan ıyǵyna shapan japty.
QazUÝ rektory óz sózinde «Abaı» halyqaralyq klýby men «Amanat» jýrnalyn «Qazaqstannyń ádebı brendi» dep atady.
«Búginde qazaq jazýshysy Rollan Seısebaevtyń klýby qazirgi zaman avtorlary shyǵarmalary men álem ádebıeti jaýharlarynyń 200 tomyn qalyń oqyrmanǵa jetkizip otyr. Bul óskeleń urpaqty tárbıeleýdegi erekshe eńbek. «Abaı» halyqaralyq jýrnaly men «Amanat» jýrnaly - Qazaqstannyń ádebı brendi», dedi Ǵ.Mutanov.
Jıyn basynda sóz alǵan QazUÝ ǵalymy Ó.Ábdimanov «Túrkisoı» Bas hatshysy Dúısen Qaseıinovtyń quttyqtaý hatyn oqyp berdi.
Jazýshy shyǵarmashalyǵy týraly basty baıandama jasaǵan fılologııa ǵylymdarynyń doktory Asylan Jaqsylyqov Rollan Seısembaevtyń «Іbilis taǵy» romanyna jan-jaqty taldaý jasady.
Konferentsııa barysynda «Meniń 100 kitabym» jobasynyń tusaýy kesilip, kitap kórmesi uıymdastyryldy.
Anyqtama:
Rollan Shákenuly Seısenbaev 1946 jyly 11 qazanda Semeı qalasynda dúnıege kelgen. Semeı ınjenerlik-tehnologııalyq ınstıtýtyn támamdaǵan. Jazýshy, dramatýrg, «Abaı jáne HHІ ǵasyr» halyqaralyq klýbynyń prezıdenti, Qazaqstan komsomoly syılyǵynyń, KSRO Jazýshylar odaǵy syılyǵynyń laýreaty, Kolýmbııa ýnıversıteti syılyǵynyń laýreaty, Búkilálemdik óner jáne mádenıet akademııasynyń akademıgi.
Oblystyq komsomol komıtetinde qyzmet etken. Keıin M.Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýty janyndaǵy KSRO Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń qazaq ádebıeti jónindegi keńesiniń jaýapty hatshysy bolǵan.
Alǵashqy povesi 1975 jyly jaryq kórgen. Sodan bergi ýaqytta «Ańsaý», «Ózimdi izdep júrmin», «Saǵynyp jetken jaz edi» povesteri, «Ómir súrgiń kelse eger», «Taý basynda túıisken jol», «Іbilis taǵy», t.b. romandary jaryq kórgen. «Ózimdi izdep júrmin» pesasy 1975 jyly jas dramatýrgterdiń búkilodaqtyq baıqaýynda júldege ıe bolǵan. Onyń pesalary respýblıkalyq teatr sahnalarynda qoıylyp keledi. Jazýshy Abaıdyń qara sózderin orys tiline aýdarýǵa atsalysyp, Anglııada Abaı úıin ashýǵa óz úlesin qosqan. «Qurmet belgisi» ordenimen marapattalǵan.