Qazaq ádebıeti dúnıe júzindegi ozyq mádenıettiń qatarynda, biraq ony áli álem tanymaıdy - Tanagóz Tolqynqyzy
- Tanagóz, qazaq oqyrmany sizdi lırıkalyq óleńderińiz arqyly aqyn retinde ári qazaq tilinen tikeleı frantsýz tiline tárjimá jasaıtyn aýdarmashy retinde jaqsy tanıdy. Búgingi ádebıetshiler aldynda qazaq prozasy men poezııasyn álem jurtyna tanystyrý mindeti qoıyldy. Siz bul salada ózińiz bastamashy bolyp, birqatar isterge muryndyq boldyńyz. Qazaq ádebıetin qazirgi zamanda ózge tilde sóıletý qanshalyqty qıyn jumys?
- Bizde mádenıet degende tek mýzyka men sýret óneriniń ǵana nasıhattalyp, shetelge shyǵý múmkindigi bar. Óıtkeni, olarǵa aýdarmashy qajet emes. Al ádebıetimiz shetelde nasıhattalyp jatyr dep aıta almaımyn. Jekelegen avtorlar ózderi jolyn taýyp, kitaptaryn aýdartyp, shyǵarǵandary bolamasa, jappaı ádebıetimiz shet tiline aýdarylyp jatqan joq. Men óz ıdeıammen búgingi zamanǵy qazaq ádebıetin shet tiline aýdarýdy úlken joba retinde jasap, birneshe jyl demeýshi izdedim. Tek 2016 jyly qazaq aqyndarynyń antologııasy tuńǵysh ret ıspan tiline aýdarylyp, kitap Ispanııanyń astanasy Madrıd qalasynda basylyp shyqty. Kitaptyń ádebı aýdarmasyn Ispan Pen klýbynyń bas hatshysy, Neopolıtan jáne Mallarme Parıj akademııasynyń korrespondent-múshesi, Eýropa aqyndary festıvaliniń negizgi quryltaıshysy Hýsto Horke Padron jasady. Antologııany aqyn, aýdarmashy Dáýren Berikqajyuly ekeýmiz qurastyrdyq.
Qazaqstannyń Ispanııadaǵy elshisi Baqyt Dúısenbaev bizdiń jobaǵa qoldaý kórsetip, kitaptyń jaryqqa shyǵýyna tikeleı sebepker boldy. Sol úshin ol kisige alǵys aıtamyz. Qazaq aqyndarynyń ıspan tilinde shyqqan antologııasyna Abaı Qunanbaev, Mirjaqyp Dýlatov, Maǵjan Jumabaev, Muqaǵalı Maqataev, Jumeken Nájimedenov, Qadyr Myrzalıev, Tumanbaı Moldaǵalıev, Farıza Ońǵarsynova, Muhtar Shahanov, Kúlásh Ahmetova, Aqqushtap Baqtygereeva, Janat Áskerbekpen qatar Aqberen Elgezek, Erlan Júnis, Ánýar Bımaǵambet sııaqty jas aqyndar da engen.
- Iá, Ispanııaǵa baryp, qazaq aqyndary óz óleńderin oqyǵany týraly estigen bolatynbyz. Ispanııalyqtar qalaı qabyldady?
- Ispanııanyń Madrıd qalasynda Kasa de Lektor jazýshylar saraıynda ótetin tusaýkeser rásiminde antologııaǵa engen Ońaıgúl Turjanova, Almas Ahmetbekuly, Dáýletkereı Kápuly, Tanakóz Tolqynqyzy, Dáýren Berikqajyuly, Saǵynysh Namazshamova, Janar Ábsadyq, Anar Shamshadınova, Baqytgúl Babash, Janar Aılasheva óleńderin qazaq jáne ıspan tilderinde oqydy. Bul oqıǵa rasynda da ádebıet salasynda bir serpilis jasady. Endi búginde men qazirgi zamanǵy qazaq aqyndarynyń aǵylshyn, túrik, ázerbaıjan tilindegi nusqasyn jasadym. Tipti antologııanyń jolma jol aýdarmasyn da jasatyp qoıdym. Al ázerbaıjan tilinde shyǵatyn kitaptyń ádebı aýdarmasyn da jasattym. Antologııanyń elý paıyz jumysy bitip tur. Tek ony jaryqqa shyǵaryp, sol elde jáne Qazaqstanda tusaýkeser rásimin uıymdastyrý máselesi qarjyǵa kelip tur. Demeýshi tabý óte qıyn eken. Barlyǵynyń aıtar ýáji - bul memlekettik deńgeıde qolǵa alynýy qajet. Jáne qarajat memleketten bólinýi kerek degendi aıtady. Al elshilikterden kómek surasam, olar: «bıýdjette qarastyrylmaǵandyqtan, kómek kórsete almaımyz», - dep qysqa qaıyrady. Eger bul Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasyna sáıkes, memleket qolǵa alsa, ábden quba qup bolar edi. Jáne dúnıejúzilik poezııa festıvaliniń kezekti sharasyn Qazaqstanda ótkizý ıdeıasyn burynnan aıtyp kele jatyrmyz. Osy máseleni jaqynda Ulyqbek Esdáýlet aǵamyz da áleýmettik jelide kóterdi. Bul máseleni de qos qolymyzdy kóterip qoldaımyz. Osyndaı iri festıvaldardyń arqasynda álem aqyndary bir-birimen tanysady. Shyǵarmashylyǵyn oqýǵa den qoıa bastaıdy. Áriptestik qarym-qatynas ornaıdy. Bolashaqta ol ádebıetimizdiń shet tiline aýdarylýyna altyn kópir bolady. Mysaly men Hýsto Horhe Padronmen osyndaı bir halyqaralyq festıvalde Túrkııada tanystym. Aldymen men onyń «Tozaq sheńberleri» atty kitabyn qazaqshaǵa aýdardym. Sodan keıin ol qazaq aqyndarynyń antologııasynyń ádebı aýdarmasyn ıspan tiline aýdarýǵa kelisim berdi. Qorytyndysyna ádebıet ortasy kýáger boldy.
- Tanagóz, qazirgi zaman aqyn, jazýshylaryn shet tilde sóıletý qajet dep aıttyńyz. Mysaly úshin, qazirgi oqyrman suranysyna saı keletin túrik jazýshysy Orhan Pamýktyń shyǵarmalaryndaı, álem oqyrmanyn eleń etkizetindeı, qazaq ádebıetine tyń formalarmen jazylǵan shyǵarmalar shyǵyp qalýy múmkin be?
- Qazaq ádebıeti pen mádenıeti álemdegi ozyq mádenıettiń qataryna jatady. Biraq ony áli álem bilmeıdi. Tanymaıdy. Oǵan birneshe sebep bar. Birinshiden, bizde aýdarma ınstıtýttary joq. Aýdarma mádenıeti bizde qalyptaspaǵan. Aýdarmamen búgin jumystan shyǵyp qalǵandar aınalysatyn bolǵan. Aýdarma týraly akademııalyq bilimdi aıtpaı-aq qoıaıyq, ol týraly múlde túsinigi joq adamdar aınalysqannan keıin aýdarma sapasyn elestetýdiń ózi qorqynyshty. Memleket ádebıet pen mádenıetti dáripteý ultty dáripteýdiń úlken formasy ekenine endi-endi ǵana mán berip, kóńil aýdara bastady. Óıtkeni, adamzat ekonomıka men áleýmettik suranystardy qanaǵattandyrýdan ǵana turmaıdy. Adamzattyń negizi - rýh.
Orhon Pamýktyń shyǵarmalaryndaı tyń, suranysqa ıe bolǵan, zaman aǵymyna ilese alǵan, adamdardyń oıyndaǵysyn dóp basqan jańa shyǵarmalar qazaq ádebıetine kerek. Biraq ol qazaq ádebıeti jappaı sondaı shyǵarmalardan turýy kerek degen sóz emes. Qazaq ádebıetiniń báribir eshkimge uqsamaıtyn ózindik beınesi bolady. Ózindik mentalıteti, túsinigi, tanymy bolady. Onysyn eshqandaı ult qaıtalaı almaıdy. Óıtkeni, olar qazaq emes. Solaı bola tura ol álemge qyzyq bolyp qalatynyna senimim mol. Bireýdiń ne álemdegi ekonomıkalyq ústemdikke ıe bolǵan halyqtardyń mentalıtetine ıkemdelip, áldekimge unaý úshin jazý degendi qoldamaımyn.
Ol kúlkili bolar edi. Biraq qazaq bolmysyn jańa formatta jetkizý maqsatynda ádebıettiń ózgeshe formalaryn qoldanyp, tájirıbe jasaý kerek degenmen kelisýge bolady. Qazaqstan tarapynan kimderdi aýdarý kerek, shetel shyǵarmalary boıynsha kimderdi aýdarý kerek degen suraq boıynsha tutas ınstıtýt jumys isteý kerek. Redkollegııa alqasy bolýy kerek. Jáne oǵan rasynda osy aýdarma salasyna qatysy bar salmaqty adamdar, ǵalymdar tartylýy kerek. Aýdarylatyndardyń tizimi árkimniń jeke sýbektıvti pikirimen jasalmaýy kerek dep oılaımyn. Al eger meniń jeke sýbektıvti pikirimdi surasańyz, men qazirgi zamanǵy qazaq ádebıetin aýdarýdy usynamyn. Jáne sheteldiń de qazirgi zaman ádebıetin qazaqshaǵa aýdarýdy usynar edim. Bizde áli fýndamenti berik qalyptasqan aýdarma mektebi bar dep aıta almaımyn. Ol endi-endi qalyptasyp kele jatyr. Stıhııaly túrde. Aýdarma salasyn keshendi túrde retteýdi, júıeleýdi áli eshkim qolǵa alǵan joq. Sondyqtan, rasynda da, «kalka» aýdarmadan qulaǵymyz sarsydy. Ol efır arqyly búgingi urpaqtyń qulaǵyna quıylyp jatyr. Efırden ketken sózderdi eshkim qate dep qaramaıdy. Solaı durys dep qabyldaıdy. Sodan bolar tutas «kalka» tilinde sóıleıtin urpaq ósip keledi.
-Ýaqyt bólip, suhbattasqanyńyzǵa rahmet.
***
Tanakóz Tolqynqyzy - 1977 jyly 2 qarashada Almaty qalasynda dúnıege kelgen. Qazaqstan Respýblıkasy prezıdentiniń «Bolashaq» stıpendııasynyń ıegeri. 1999-2000 jyldar aralyǵynda Frantsııanyń Strasbýrg qalasynda ornalasqan Robert Shýman atyndaǵy ýnıversıtettiń halyqaralyq quqyq salasy boıynsha magıstratýrasynda bilim alǵan. «Poezııa kóktemi», «Jas tolqyn» festıvaliniń, «Qazaqtyń aqyn qyzdary» respýblıkalyq jyr múshaırasynyń bas júldegeri. Halyqaralyq «Shabyt» festıvaliniń laýreaty. 2008 jyly «Debıýt dostastyǵy» atty halyqaralyq konkýrstyń jeńimpazy. Qazaqstan, Reseı, Tájikstan prezıdentiniń poezııa nomınatsııasy boıynsha syılyqtaryna ıe bolǵan. Óleńderdi frantsýz tilinen tikeleı qazaqshaǵa aýdardy. 2001 jyly «Elorda» baspasynan «Biz-taýlyqpyz» atty tuńǵysh jınaǵy jaryqqa shyqty. 2008 jyly «Jalyn» baspasynan «Saǵynyp júrmin» atty, 2010 jyly Profımedıa» baspasynan «Aıtqym keledi», 2014 jyly «Hantáńiri» baspasynan «Súıemin» atty jyr jınaqtary jaryqqa shyqty. Frantsııanyń Qazaqstandaǵy elshiliginde konsýldyń kómekshisi qyzmetin atqardy. Hýsto Horhe Padronnyń «Tozaq sheńberleri» týyndysyn frantsýz tilinen qazaqshaǵa tárjimalaǵan. «Qazaq aqyndarynyń antologııasyn» qurastyryp, ony ıspan tilinde jarııalady. Antologııa Ispanııada jaryq kórip, kitaptyń tusakeseri Madrıd qalasynda ótti.
«Qazaqstan» Ulttyq telearnasyndaǵy «Poezııa álemi», «Alashtyń amanaty» telejobalarynyń avtory.