Qaıtys bolǵan adamnyń kredıtin muragerleri tóleý kerek pe
«Zań jobasynda mindettemelerdi muraǵa alý tártibi kózdelmegenin eskere otyryp, jeke tulǵa bankrot dep jarııalanǵan jaǵdaıda, onyń múlki men mindetin Azamattyq kodekske sáıkes murageri qabyldaıdy», - dep jazylǵan Qarjy mınıstrliginiń QazAqparattyń resmı saýalyna bergen jaýabynda.
Qarjy mınıstrligi túsindirgendeı, azamattyq kodekske sáıkes mindettemelerge kredıt boıynsha boryshtar da jatady. ıAǵnı ósıet nemese zań boıynsha murany qabyldaýǵa ózderi kelisim berse, onda barlyq mindet muragerlerge kóshedi.
Qazaqstandyq saqtandyrý kompanııalarynyń biri habarlaǵandaı, nesıe saqtandyrylǵan jaǵdaıda ony ótemeýge bolady. Degenmen eskeretin jaıttar bar. Saqtandyrý kompanııasymen jasalǵan shartta saqtandyrý jaǵdaıynyń bolýy, ıaǵnı qaryz alýshynyń qaıtys bolýyna qatysty arnaıy tarmaq bolýy tıis. Tulǵa qaıtys bolǵan jaǵdaıda saqtandyrý polısi bolý qajet. Eger barlyq protsess ýaqytynda jasalsa, onda qaryz tolyq kólemde jabylýy múmkin.
Resmı aqparatta berilgendeı qaryzdy jabý birneshe faktorǵa baılanysty. Atap aıtqanda, tulǵanyń qaıtys bolý sebebi, qujattardyń tolyq tiziminiń bolýy jáne taǵy basqa.
Mınıstrliktiń dereginshe, ekinshi deńgeıdegi bankter qaryz alýshyny saqtandyrý shartyn jasasýǵa mindetteı alady. Degenmen bank qaryz alýshy men kepil berýshini saqtandyrýshyny tańdaýda shekteı almaıdy. Sondaı-aq, banktik qaryz sharty arqyly qaryz alýshyǵa óz ómirin nemese densaýlyǵyn saqtandyrý mindeti júktelmeıdi.
Eske sala ketsek, buǵan deıin elimizde tólem jasaýǵa múmkindigi bolmaı qalǵan jeke kásipkerlerdi, mekemelerdi, kásiporyndardy bankrot dep taný týraly zańnyń tártibi men rásimine qatysty jazǵan edik.