Qaırat Sákı: Tól tarıhyna janashyrlyqpen qaraǵan halyqtyń rýhy joǵary bolady
Al qoǵamdyq sana dúnıejúzilik órkenıetke ana tilin ardaqtaǵan sol ult azamattarynyń qosqan úlesimen, sol baǵytta atqarǵan ıgilikti isterimen baǵalanbaq. Bul sol ulttyń tórtkúl dúnıe aldyndaǵy bedelin, bekem de baıandy bolashaǵyna tikeleı sebepker. Realızm men pragmatızm alǵa shyqqan dúnıe dúbirinde ótkenimizden úırener taǵylym qandaı? Syrt elde bılik qurǵan babalar ósıeti ne deıdi? 1984 jyldan beri Arab elderinde oqyp, keıinnen dıplomatııalyq qyzmette júrgen Qaırat Uzaquly Sákı men jýrnalıst Mahat Sadyqtyń suhbaty osy máselelerdi qaýzaıdy.
Mahat Sadyq:
Qaıreke siz, 1993 jyldan QR Syrtqy ister mınıstrligi júıesinde jumys isteısiz. Elimizdiń Kaır, ár-Rııad, Ábý-Dabı, Dýbaı, Seýl, ál-Kýveıt qalalaryndaǵy elshilikteri men konsýldyqtarynda túrli dıplomatııalyq qyzmetter atqaryp júrsiz. Memlekettik qyzmetpen qatar ult úshin óte mańyzdy rýhanı mádenıetti óz yqtııaryńyzben júzege asyrýdasyz. «Sultan Baıbarys», «Qypshaq mámlúkter», «Baǵdattaǵy jalaıyr bıligi» zertteýińiz, «Mámlúkter – soǵys óneri» atty kitaptaryńyz shyǵarmashylyǵyńyzdyń shyńdala túskenin baıqatty.
Áńgimemizdiń ózegi Baıbarys sultan bolmaq. Jaýgershilik zamanda, bala kúninde Qypshaq dalasynda tutqynǵa alynyp, jat jerde erekshe erligimen, asqan talantymen quldyqtan qaıratkerlikke deıin kóterilgen Baıbarys, qazaq tarıhyndaǵy asa ǵajaıyp tulǵa. Sizge deıin mıftik beınede, erteginiń batyrlaryndaı kórsetilgen Baıbarys taqyrybyna qalaı kelgenińizdi «QazAqrapat» oqyrmandaryna baıandap berseńiz?
Qaırat Sákı:
Ras, qarap otyrsam, arab elderinde qysqa úzilistermen 20 jylǵa jýyq jumys isteppin jáne qazirgi kezde sol elderdiń birinde qyzmet atqarýdamyn. Osy jyldary negizgi jumysymmen qatar halqymyzǵa tikeleı qatysy bar tarıhı muraǵa degen qyzyǵýshylyǵym meni osy elderdegi arhıvterdi qarap, elimizge qajetti dúnıelerdi jınaýǵa úıretti. Jaryq kórgen tarıhı shyǵarmalar men arab elderiniń kitaphanalarynda saqtalǵan qoljazbalardy muqııat zerdelep, jurtymyzǵa jetkizýdi murat ettim. Birshamasyn kitap etip shyǵardym. Ortaǵasyrlyq musylman, arab tarıhynda túrki taıpalary, onyń ishinde, qazaq halqyna tikeleı qatysy bar – qypshaq, naıman jáne jalaıyrlar óshpes iz qaldyrǵanyn aıǵaqtaıdy. Aıǵaq taıǵa tańba basqandaı aıqyn kórinedi.
Taqyrypqa kelýime sebep bolǵan faktorlardyń biri - Oljas Súleımenovtiń «AZııA» kitabynyń ishinde keltirilgen aqyn, tarıhshy Sergeı Markovtyń kelesi shýmaqtary:
...a ıa odınok za stolom -
kıpchakov jıvye potomkı
zabylı o slavnom bylom,
no rýsskaıa mýza gotova,
sklonıaıas na pylnyı granıt,
prochest polovetskoe slovo
na jarkoı grýdı pıramıd...
Osy sózder namysymy janady - «Nege basqa eldiń ǵalymdary pıramıda elinde qalǵan babalar murasyn bizge oqyp beredi. Ózimizdiń qolymyzdan kelmeıdi me, álde kejegesi keıin tartqan jurtpyz ba?» - degen oı týdy.
1999 jyldyń qańtar aıynda Oljas Súleımenov Mysyrǵa kele qaldy. Aqyndy úsh kún Mysyr elinde alyp júrý qurmetine ıe boldym. Oıshyl ǵalym aǵamyz kóne túrki jazýynyń paıda bolýy men damýynnyń álemdik órkenıetke qosqan úlesi týraly kópshilik jyly qabyldaǵan «Atam zamanǵy TÚRKІLER» kitabyna derekter jınaqtap júrgen. «At aýnaǵan jerinde túk qalady» - degendeı aqyn ári qoǵam qaıratkeri Oljas aǵamyz maǵan ǵana emes, sol elde Elshilikte istep júrgen arab tilin jetik meńgergen barlyq mamandarǵa tapsyrma bergendeı, negizgi jumyspen qatar mámlúk tarıhyn zertteý kerektigin basyp aıtqan. Onyń ústine erekshe ultjandy, birtýar azamat Elshi marqum Bolathan Quljanuly Taıjan aǵalyq aqylyn aıtyp, bul baǵyttaǵy zertteýlerime qoldaý kórsetti. Keıbir basshylardaı: «óz jumysyńdy bil, negizgi jumysqa qatysy joq ispen aınalyspa» demedi.
Mámlúkter patshalyq taǵynda memleket irgesin nyǵaıtty. Arab elderinde jıi bolyp turatyn kres joryǵyn toqtatty. Eldi quldyq pen zorlyqtan azat etti.
Sóıtip Baıbarys týraly jazbalarym bir kishkene maqaladan bastalyp, 2000 jyly «Baıbarys sultan» kitabyna ulasty. Kópshilik oqyrmandardyń tilegine baılanysty 2006 jyly tolyqtyrylyp «Qypshaq mámlúkter» degen ataýmen qomaqty kólemmen jaryqqa shyqty. Tarıh taǵlymy bizden el qamyn oılar estilikti tileıdi. Qanshama muraǵatty qopardym. Saraptadym. Túıgenim tarıh shejiresi degenimiz - ósý men óshýdiń, ómir men ólimniń, izgilik pen zulymdyqtyń bitispes kúresiniń jıyntyǵy. Sodan elimizge keregin iriktep kelemin.
2008 jyly «Baǵdattaǵy Jalaıyr bıligi», 2016 jyly «Mámlúkter – soǵys óneri» degen kitaptarym shyqty.
Orys tilinde «ıÝrta na vershıne pıramıdy» degen qoljazbam daıyn. Oǵan Oljas aǵamyz shaıyrlyq shabytymen, jadyndaǵy ultyna ińkár súıispenshiligimen alǵysóz jazyp berdi. Osy jyldyń aıaǵyna deıin baspadan shyǵyp izgi nıetti oqyrmandarynyń qolyna tıer degen josparymyz bar.
Mahat Sadyq:
Beıbarys sultannyń Mysyr elinde zerttelýi qalaı eken? Beıbarys týraly mysyrdyń tarıhshylar qandaı pikirde? Qalaı bolǵanda da syrt elden kelip, absolıýttik bılikti tartyp alǵandardy maqtaı qoıý qıyn ekeni beseneden belgili. Biraq úlken tarıhı sheshýshi tusta erekshe eńbek qylǵan qolbasshylar umytylmasy anyq. Beıbarys uly tulǵa. Al uly adamdardy túsinbeı, olar ómir súrgen dáýirdi taný múmkin emes. Beıbarys babamyzdyń taǵdyrynyń prızmasy arqyly tek mámlúkter týraly ǵana emes, qazaq tarıhynyń sol kezeńdegi barysyn sezinemiz. Osyǵan ne deısiz?
Qaırat Sákı:
Sońǵy onjyldyqtarda birqatar arab elderinde munaı tabylyp, ekonomıkalary qaryshtap damýda. Jer betinde 22 arab eli bar. Altaýy óte baı. Biraq mıllıardtaǵan qapshyq – qapshyq dollarlar mádenıettiń mysyn eshqashan basa almaıdy. Sol sebepten san ǵasyrlar Mysyr arab ǵylymynyń, mádenıetiniń ortalyǵy eseptelse, alda da solaı qala bermek. Mysyrda mámlúkter tarıhy týraly tolyqqandy zertteýler jasalyp, ǵylymı dıssertatsııalar qorǵalǵan.
Mámlúkterge eki túrli kózqaras bar ekenin aıta etýimiz kerek. Ózińiz de bul túıtildiń neden ekenin aıtyp óttińiz. Onyń birinshisi boıynsha mámlúkter Islam álemine Shyǵystan jáne Batystan tóngen qaýipti toqtatqan erjúrek top. Ekinshisi derek boıynsha bılikti kúshpen tartyp alǵan ozbyr top, burynǵy qul - qutandar.
Osy kózqaras ǵalymdar arasynda da bar. Mámlúkterdiń shyqqan tegi túrki bolǵandyqtan, arab ıelikteri 1 000 jylǵa jýyq túrkilerdiń, túrikterdiń qol astynda bolǵandyqtan olardy arab ultshyldary qabyldaı almaıdy. Kresshilerge qarsy jan aıamaı soǵysqandardyń ishinen tek Saladın Aıýbıdi ǵana arab tarıhnamasy tanıdy. Al attary túrkishe Baıbarys, Qutyz, Qalaýynnyń erlikteri Saladınnen on ese artyq bolsa da qajetti deńgeıde zerttelmegen. Eńbekterine saı dárejede dáriptelmeıdi dese bolady.
Baıbarys ómiri týraly jazbalar onyń kózi tirisinde qaǵazǵa túsirilgen. Aınalasyna erjúrek jaýyngerlerdi ǵana emes, oqymysty bilimdarlardy kóptep jınaǵan. Baıbarys patshalyǵynyń birinshi jylnamashylary onyń jeke hatshylary Ibn Abdýzahır men Ibn Shaddad degen oqymystylar bolǵan. Sultan týraly eń qundy ómirbaıandyq jazbalar men derekterdi solardyń sol ýaqytta hatqa túsirgen jylnamalary .
Mahat Sadyq:
Baıbarys sultan qaı tilde sóılegen? Kitabyńyzda «Baıbarys sultan» dep jazypsyz. Anyǵy Beıbarys pa, Baıbarys pa? Tilimiz de, sanamyz da Beıbarysqa daǵdylanyp qalǵan. Beıbarys dep kıno túsirdi. Beıbarys dep elde kitap shyǵarǵandar bar. Jalpy mámlúkter degen kimder, mámlúk sóziniń maǵynasy qandaı? Baıbarys qalaı mámlúkke aınaldy? Baıbarysty sultan etken qandaı erekshe qasıeti edi? Bir emes birneshe suraqty qoıdyq. Túpnusqany qolmen ustap, kómekshi aýdarmashyǵa súıenbeı ózińiz oqydyńyz, ózińiz tájirmaladyńyz. Avtorlyq paıymyńyz, kóptegen qujattar men qoljazbalardy zerdelegennen keıingi túıgen toqeter kózqarasyńyzdy tyńdaıyq?
Qaırat Sákı:
Bul týraly san ret aıtylyp, biraz jerde, ártúrli deńgeıde jazylǵan máseleler. Aıtaıyn degenim, «Soqyr kórgeninen tańbaıdy», - degendeı mámlúk tarıhymen aldymen orys tili arqyly tanysqandyqtan mámlúk adam attary tilimizge de, sanamyzǵa da orys tilinde qalaı aıtylsa dálme – dál sol qabyldanǵan túrlerinde sińdi. Onyń ústine sultan týraly fılm, keıin shyqqan kitaptar osy qate ataýdy shegelep tastady dese bolady. Beıbarys, Oıbek degen adam attarynyń Baıbarys, Aıbek ekendigi belgili. Qoljazbalardy durys oqý osyny kórsetedi. Men ǵana emes, arab tilinen habary bar jurt muny biledi.
Baıbarys qana emes, barlyq mámlúk sultandary men bekteri, qatardaǵy mámlúkter túrki tilinde sóılegen. Sol kezdegi arab tildi tarıhshylar mámlúkter «qypshaqsha» sóılesken dep kórsetedi. Sol kezde túrkishe-arabsha sózdikterdiń bolǵandyǵy tarıhı faktiler. Sultan dıýanynda, qazirgi uǵymmen sıpattasaq Prezıdent apparatynda jumys isteý úshin sol erte kezdiń ózinde oqyǵan adamdardyń deni, jurt qurmetindegi qyzmetker ataný maqsatynda túrki tilin meńgerýge tyrysqan.
Mámlúkter umyt qalǵan batyrlar ǵoı. «Qum jıylyp tas bolmas, qul jıylyp el bolmas» - dep aıtylǵanymen olar aǵysqa qarsy júzgen erekshe jaýjúrek adamdar. Mysyrda qypshaqtardan 32 sultan shyqqan. Onyń bireýi taqta bir kún de otyr almasa, keıbiri 20 jyldan astam ýaqyt bılep-tóstegen.
Kres joryqtary kezindegi rytsarlardy, Shyǵystaǵy samýraılardy bári biledi. Kitaptar men fılmder olardyń ıdealdyq beınelerin ǵalamat somdaǵan. Qazaqstanda shyǵatyn orys tildi basylymdardyń biriniń korrespondenti Ierýsalımge baryp kelgen soń shyǵarǵan maqalasynda «na stroınye rıady krestonostsev napadalı krovojadnye mamlıýkı» degen sarynda jazady. Sony oqyrmandar oılanbaı qabyldaı beredi...
Al shyn máninde kresshilerdiń qalpaǵyn qaıyryp toqtatqan, erik pen jiger jaǵynan samýraılardy on orap alatyn qypshaq mámlúkteri bolatyn.
Arab tilinde «abd mamlýk» degen sóz «ıeliktegi qul» degen maǵynany bildirgen. Biraq ýaqyt óte kele «abd» - qul sózi tek bas erkindigi joq taza quldarǵa qatysty, al «mamlýk» sózi áskerı maqsattarǵa ákelingen musylman emes eriksizderge qatysty aıtyla bastaǵan. ıAǵnı mámlúk degen, ózderińiz talaı ret kórgen Baıbarys fılmindegi kúnde taıaq jeıtin, kemeniń eskekshileri emes. Qul saýdagerleri olardy áskerı maqsatqa paıdalaný úshin muqııat tańdap alatyn jáne musylman qojaıyndaryna sapta turǵan sarbazdardaı jetkizetin bolǵan. Saýdagerlerdiń saýdasyn maqtap taýaryn satqany sekildi ǵoı, búlingen taýardy kim alady? Oǵan bir mysal keltireıin. Baıbarysty qazirgi Sırııadaǵy bir qalanyń ámirshisi kóziniń daǵy bar eken, sonda da qymbatqa saýdalap tursyń dep almaı qoıǵan. Sondyqtan Baıbarys Sırııada «ótpeı» qalady.
Baıbarystyń qalaı mámlúkke aınalǵandyǵy sol kezdegi qalyptasqan jaǵdaıǵa qatysty. Onyń eli Qyrymǵa endi kóship kelgende shabýyl men tonaýǵa túsken. 10-15 jas aralyǵyndaǵy aıaq-qoly balǵadaı balalar Qyrymdaǵy qul bazarlary arqyly satylyp dúnıeniń tórt buryshyna taraıtyn. Baıbarys birge ósken Baısary degen hannyń balasymen qazirgi Túrkııanyń jeri arqyly Sırııaǵa ákelinip qul bazaryna túsedi. Joǵaryda aıtqanymdaı qala bıleýshisi almaǵan soń ony Aıtegin degen mámlúk begi satyp alady.
Ol kezde qul saýdasy óte paıdaly is sanalǵan. «Ulyn Úrimge, qyzyn Qyrymǵa» degen sóz sodan qalǵan...
Arab elderiniń kitaphanalarynda mámlúk tarıhyna qatysty qoljazbalardyń aıtarlyqtaı kólemin jınap aldym. Bul meniń arhıv salasyndaǵy jeke jumysym. Ózimde saqtaýly. Sanaly ǵumyrymdy baıqaǵandarym men tapqandarymdy ortaǵa salǵa arnap kelemin. Ótken jolymyzǵa jiti kózben úńilý. Baǵzydan qalǵan muralardy - jańasha táýelsiz eldiń rýhynda oılaý qózqarasy turǵysynan qaıta baıyptaý meniń paryzym.
Mahat Sadyq:
Jalpy birshama ýaqyttan beri tarıhı sanada qalyptasqan uǵymdardy tez ózgerý qıyn. Ol mıǵa sińip tapjylmaıdy ǵoı. Onyń ornyqan kanondaryn ózgerte qoıý da ońaıǵa soqpaıdy. Elbasymyzdyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy da sol sebepten jarııalanǵany belgili.
Qaıreke, endi babamyz Baıbarystyń quldyqtan bosataıyq. Mysyr bıleýshisine aınalǵanǵa deıingi ómiri qalaı órbidi? Baıbarys sultan bıleýshi bolǵan jyldary mańaıyndaǵy ózge eldermen qandaı qarym-qatynasta boldy? Onyń ishinde túrkiler, ıaǵnı Altyn orda handarymen qarym-qatynasy qalaı órbigen? Ol memleket basqarýda qandaı negizderge súıendi? XV ǵasyrda ómir súrgen musylman tarıhshysy Ál-Jabýrtı «Baıbarys patshalardyń ishinen batyrlyq, qataldyq jáne sharıǵatqa moıynsunǵandyǵy jaǵynan eń ulysy edi» degen eken. Baıbarys sultanǵa tán osy úsh qasıet sizdiń qalyń kitabyńyzda jaqsy keskindelgen. Degenmenen bir kezde kórgen kınoǵa aqıqattaı sengender tarapy sol shyndyqtan uzap shyqqysy kelmesi haq. Jınaǵandaryńyzdy oqyrmandarymyzǵa júıelep, sál – pál tarqatyp aıtyp berseńiz.
Qaırat Sákı
Ol kezdegi mámlúkter: bekter mámlúkteri jáne sultan mámlúkteri dep ekige bólingen. Aty aıtyp turǵandaı sultan mámlúgi qataryna ekiniń biri qabyldanbaıtyn. Myńnan, júzden myqtylar irikteletin. Sonymen bir kúnderi bala Baıbarystyń ıesi Aıtegin degen bektiń basyna qıynshylyq zaman týady da, barlyq baılyǵy, onyń ishinde mámlúkteri tárkige túsedi. Sóıtip qýǵynǵa ushyraǵan bektiń mámlúkteriniń ishinen eń tańdaýlylaryn sultan óz qaramaǵyna alady. Solaı Baıbarys Kaır qalasyndaǵy sultan rezıdentsııasyna qyzmetke aýysyp, kóp uzamaı sultan gvardııasynyń basshylarynyń birine aınalady. Aqtaı, Balapan degen iri bekterdiń senimdi serigine aınalady. 1250 jyly aıýbıdter dınastııasynyń sońǵy sultany Týranshah kresshilermen shaıqasqa shyqqanda joryq shatyrynda otyrǵan kezinde qylyshpen shaýyp óltiredi. Sóıtip qypshaq mámlúkterdiń bıligine jol ashady. Ózi bılik basyna kelgenshe Aıbek, Qutyz degen bekter bılik qurady. Olar «Bóten elde ultan emes, qaıta sultan» boldy.
Mahambet aıtqandaı:
«Batyrlyq degen oıdan-dy,
Aıǵaılasyp jaýǵa tı,
Ajalymyz qaıdan-dy!»
Baıbarys dala jaýyngeriniń osy ustanymymen ómir súrgen. Onyń jaýjúrektigi men batyrlyǵy aqylmen, mol tájirıbemen ushtasqan. Qazaq batyrlarynyń qanyna sińgen erlik dástúri. Ertede dalamyzda erjúrekter kóp bolǵan ǵoı, biraq ondaı qasıet týma aqylmen, ıntellektpen, ulttyq múddemen jalǵasyp jatpasa túkti júrek ıesi jol torýshy, qaraqshy deńgeıinen asa almaıtyn. Al Baıbarys - sultan dárejesine kóterilgen «oıy bar» dara batyr.
Batyrlyǵyn aıttyq. Al qataldyǵyna kelsek ol endi sol soǵys zamannyń talaby. Sebebi Baıbarys bir qora qoıdy emes, jalańdaǵan bóriler men arystandardy basqardy. Ózi arystandaı boldy. Sultannyń tańbasy arystan ekendigi kóp nárseni ańǵartady. Kaırde mýzeıde saqtalǵan. Aýzyn ashyp turǵan emes, artqy aıaqtaryna turyp aıbat shekken, urys pen shaıqasqa daıyn arystan.
Sharıǵatqa moıynsunǵandyǵyna kelsek musylman tarıhshylary onyń kresshilerge qarsy kúresin joǵary baǵalaǵandyqtan aıtyp otyr. Ol ózi qabyldaǵan ıslam dinine adal qyzmet etti. Ol meshitter men medreseler saldy, ishimdik pen jezókshelikke qarsy kúresti, din negizderin nyǵaıtýǵa kúsh saldy.
Árıne musylman bıleýshisi bolǵandyqtan ıslam sharıǵatyn negizge alǵan. Baıbarystyń bir ereksheligi ol tórt mazhabty teń ustap, eshqaısysyna artyqshylyq bermegen. Olardyń ǵulamalaryn bir ǵımarattyń tórt qanatyna otyrǵyzyp, árkim óz tańdaýyna qaraı olardan dinı jáne dúnııaýı máseleler boıynsha keńes suraıtyn tártip ornatqan. Asa atap óterligi musylman tarıhshylarynyń: «Sultan Baıbarys el bıleýde túrkiniń «Týrasy», Shyńǵys hannyń «ıAssasyn» basshylyqqa aldy» - dep jazǵan óte qyzyqty derek bar. Bul baǵyt tyńǵylyqty zertteýlerdi talap etedi. Biz sekildilerdi «áýesqoı tarıhshylar» dep aıdar taǵatyndar, osy taqyrypqa tereń boılasa qaıda júr? «Óziń bilme, bilgendi kórme» - degen osy.
Mámlúkter mańaıyndaǵy hrıstıan, musylman barlyq ıeliktermen jaǵalasyp ótken. Tek Altyn Ordamen erekshe dıplomatııalyq qatynastar ornatqan. Bul bir jaǵynan, mámlúk qypshaqtardyń tarıhı otany bolsa, ekinshi jaǵynan, Irandaǵy Hýlagý handyǵyna qarsy áskerı odaq qurý qajettiginen týyndaǵan.
Mahat Sadyq:
Sizdiń erekshe eńbegińizge qurmetim zor. Munyń bári ótkendi ańsaý ǵana emes. Baıbarys taǵdyry taýqymeti de mol, jeńisi de jigerli. Osydan ózimizge etene jaqyn óz tarıhymyzdy tanyp otyrǵandaımyn. Endi babamyzdyń jeke ómiri jónindegi erekshe derekterge toqtalsaq. Ataqty sultan neshe ret úılengen, qansha balasy bolǵan? Sońynda qalǵan urpaqtarynyń arasynda ata jolyn qýyp, bılikti ustap qalǵandary bar ma? Baıbarys sultannyń qazasyna baılanysty túrli ańyz-áńgimeler de az emes. Solardyń ishinde aqıqatqa jaqyny qaısysy dep oılaısyz? Baıbarys sultannyń artynda atyn óshirmesteı tarıhqa tańbalaǵan qalalary bolmasa da, ǵımarattary qalǵan eken degendeı.
Qaırat Sákı
Tarıhı derekter boıynsha bes ret úılengen. Sońǵy 4-i áıelinen 3 ul, 7 qyz kórgen. Áıelderiniń barlyǵy derlik túrki otbasylarynan bolǵan.
Sultan Baıbarys úlken uly Berkehandy kózi tirisinde taq murageri etip taǵaıyndaǵan. Oǵan qasyndaǵy úlken bekterdiń tolyq qoldaýyn alǵan edi. Alaıda Berkehan bılikti eki jyl ǵana ustap tura aldy. Baıbarystyń senimdi serigi jáne Berkehannyń qaıyn atasy Qalaýyn túbinde bılikti odan tartyp alyp, Berkehandy qazirgi Iordanııanyń jerindegi Karak bekinisine jer aýdaryp jiberedi. Ol sol jerde qaıtys bolyp, ákesi Baıbarystń Damaskidegi mazarynyń qasyna qoıylady.
Sultan Qalaýyn onymen toqtamaı burynǵy sultannyń Salamysh, Qyzyr degen eki ulyn Vızantııa ımperııasynyń astanasy Konstantınopolge jer aýdarady. Salamysh sol jaqta qaıtys bolyp, Qyzyr sheshesimen Mysyrǵa qaıtyp keledi. Ol bılik pen saıasatqa aralaspaı ákesinen keıin 36 jyl ómir súrip, Kaır qalasynda jerlenedi.
Sultannyń qymyz ishetin kúmisten jasalǵan ydysy bolǵan. Qymyz májilisi kezinde ydys quıylǵan qymyzdy sultan óz qolymen erekshe rıza bolǵan nemese ishki oıymen qajet dep tapqan adamǵa usynatyn. Ol adam ydystaǵy qymyzdy tolyqtaı iship bolǵan soń sultan aldyna qoıýy kerek. Qymyz quıýshy sultan ydysyn qadaǵalap otyratyn, biraq sol ydysqa qymyzdy qaıta quıyp sultanǵa usyna bere alatyn.
Sóıtip sultan burynǵy bıleýshi áýletten qalǵan bir hanzadany ýlap óltirýge sheshim qabyldap, eshkimge baıqatpaı óziniń aldyndaǵy ydystaǵy qymyzǵa ý qosady. Jınalǵan toptyń arasynda otyrǵan adamdy aldyna shaqyryp alyp, qymyzdy óz qolymen usynady. Protokol boıynsha hanzada sultan usynǵan qymyzdy tolyq iship ydysty sultan aldyna qoıyp ketedi. Іsin júzege asyrǵan sultan qysqa ýaqytqa shyǵyp qaıtyp kelgende, qymyz quıýshy sultannyń ydysyn qaıta toltyryp qoıǵan edi. Oıynda eshteńe joq sultan ydystaǵy qymyzdy ishedi. Keseniń túbinde qalǵan ýdyń erimegen biraz bóligi qalǵan edi. Sultan sodan ýlanyp, eki aptadaı naýqastanyp qaıtys bolady. Eki aptanyń ishinde eshkimdi jazalamaıdy. Soǵan qaraǵanda sultan óz qateligin túsingen jáne oǵan qarsy astyrtyn árekettiń bolmaǵandyǵyn kórsetedi. Tósek tartyp ólim aýzynda jatqan sultan balasy Salamyshqa jazǵan hatynda: «Bireýden sekem alsań birden basyn shap» - dep ósıet qaldyrady. Eger sultannyń kúdigi bolsa ólimin kútip jatpas edi. Sóıtip sultan qapııada qaza tabady.
Sultanmen zamandas jáne keıingi musylman tarıhshylarynyń eńbekterinde keltirilgen nusqalardy salystyra otyryp, aqıqatqa eń jaqyny osy dep oılaımyn.
Sultan Baıbarystan qalǵan iz Kaır, Damask, Ierýsalım qalalarynda saırap jatyr. Onyń bárin tizbektep jatpaı-aq qoıaıyn. Qyzyqqan adam «Qypshaq mámlúkter» kitabynan oqı alady.
Aıtaıyn degenim, Qazaqstan úkimeti Elbasy N. Nazarbaevtyń tapsyrmasymen Baıbarystyń Damask qalasyndaǵy mazaryna jáne Kaırdegi Baıbarys meshitine jóndeý jumystaryn júrgizdi. Bul qaı turǵydan alsaq ta óte mańyzdy qadam boldy. Biz mámlúkterdiń elimizge, halqymyzǵa qatysty ekendigin tarıhı muraǵattar arqyly dáleldeýmen qatar olardyń murasyna janashyrlyqpen qaraýymyz bizge basqalardyń aldynda rýhanı basymdyq berdi. Mysyrdyń absolıýttik bıligin birneshe jyl ıelengen Baıbarys sultannyń shyqqan tegi qazaq eken degen uǵym qalyptasty.
Osy oraıda, Qazaqstannyń tarıh ǵylymyna artylar júk az emes. Ǵalymdarymyz atqarar mindetter jetip artylady. Shyńǵys han joryqtarynan buryn jáne keıin paıda bolǵan memlekettik qurylymdardyń tarıhyn, onyń ishinde qazaq halqyna tikeleı qatysy bar ulttar men ulystardyń, taıpalar men rýlardyń ishinde qypshaq, naıman men jalaıyrdyń tarıhyn zertteý jaǵdaıy qajetti deńgeıde emestigin aıta ketý kerek. Qypshaq pen Jalaıyr memlekettik qurylymdarynyń paıda bolýy, tolyǵýy, zaýalyna jetýi ǵylymı turǵydan zerttelip, olardan qalǵan muraǵa ıeligimiz tolyq dáleldengen joq. Bar jumys keıbir ádebı shyǵarmalardaǵy úzik-úzik málimetter, basylym betterinde aýyq-aýyq kórinetin maqalalardaǵy qysqa málimettermen shektelip qalǵan.
Mahat Sadyq:
2018 jyldyń qarasha aıynda QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy N. Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» degen maqalasy jarııalandy. Onda «Uly Dala tulǵalary» atty ǵylymı – kópshilik serııalardyshyǵaryp, taratý jumystaryn júıelendirý jáne jandandyrý qajet» - dep kórsetilgen. Eger Baıbarys jóninde ǵylymı-kópshilik kitapqa konkýrs jarııalansa oǵan qatysatyn kitap daıyn ekendigin bizdiń oqyrmandarymyz osy áńgimemizden tolyq baıqaǵan shyǵar dep aıta alamyn.
Shyǵarmashylyǵyńyzǵa mol tabystar, tarıhı sanany rýhanı jańǵyrtýdaǵy eńbegińiz jemisti bolsyn!