Qaırat Mámı 1995 jylǵy Konstıtýtsııanyń tarıhı róli týraly aıtty

NUR-SULTAN. QazAqparat – Konstıtýtsııalyq Keńestiń tóraǵasy Qaırat Mámı Parlamenttiń birlesken otyrysynda 1995 jylǵy Konstıtýtsııanyń tarıhı róli týraly aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Kelisip pishken ton kelte bolmas» degendeı, aıdyń basynda ótken respýblıkalyq referendýmnyń nátıjesinde maquldanǵan konstıtýtsııalyq túzetýler qoǵam men meleketti odan ári jańǵyrtýdyń quqyqtyq negizderin qalady. Aldymyzda turǵan basym mindet –jańartylǵan Konstıtýtsııanyń mánin tereń uǵyný, búkil zańnamany oǵan sáıkestendirý», - dedi Konstıtýtsııalyq Keńes tóraǵasy.

Sondaı-aq ol Ata zańnyń buǵan deıin qoldanysta bolyp kelgen nusqasy da eldiń irgesin bekitýde mańyzdy ról atqarǵanyn eske saldy.

«1995 jyldyń 30 tamyzynda jalpyhalyqtyq referendýmda qabyldanǵan Konstıtýtsııa memleket táýelsizdigin ustap turý úshin úlken ról atqardy. Ata zańdy múltiksiz oryndaý, onyń prıntsıpterin buljytpaı saqtaý – eldiń údemeli damýynyń alǵysharty. Konstıtýtsııa - azamattyǵymyzdyń aıshyqtyǵynyń aıǵaǵy. Al bizdiń qyzmetimiz – atalǵan kıeli qujattyń myzǵymastyǵyn qatamasyz etýge baǵyttalǵan», - dedi Qaırat Mámı.

Aıta keteıik, Parlamenttiń búgingi birlesken otyrysyna Birlesken otyrysqa QR Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev, Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov, QR Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov, Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń tóraǵasy Natalıa Godýnova, Úkimet músheleri qatysyp jatyr.