Qaırat Kelimbetov: Prezıdent óte shuǵyl sheshim qabyldaı alatyn jańa ınstıtýt qurý toqtamyna keldi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Pandemııa kezinde memlekettik júıe úshin saıası sheshimdi shuǵyl qabyldaý – úlken synǵa aınaldy. Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Kelimbetov Reformalar jónindegi Joǵary keńestiń úshinshi otyrysy jóninde osyndaı pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Pandemııa ekonomıkaǵa qos taraptan salqynyn tıgizdi. Bir jaǵynan jahandyq ekonomıkanyń qarqyny báseńdedi. 2020 jyly qatelespesem álemdik jalpy ishki ónim 4 paıyzǵa tómendedi. Ekinshi jaǵynan shekteý sharalary memleketterdiń bıýdjetine, kirisiniń azaıyp, shyǵysynyń ulǵaıýyna áser etti. Pandemııa sonymen qatar densaýlyq saqtaý jáne bilim berý júıesin stress-testten ótkizgenin bilesizder. Osynyń bári Qazaqstan Úkimetine daǵdarysqa qarsy tıisti sharalardy engizýge májbúr etti», - dedi Qaırat Kelimbetov sarapshy Rahym Oshaqbaevpen «Habar 24» arnasynda júrgizgen suhbatynda.

Onyń aıtýynsha, Úkimet daǵdarysqa qarsy sharalardyń basym bóligin densaýlyq saqtaý júıesine baǵyttady. Ekinshi jaǵynan kásipkerlik salasyna orasan zor qoldaý qajet boldy. Sebebi ártúrli sebepke baılanysty biraz adam turaqty tabysynan aıyryldy.

«Memleket bul turǵyda kásipkerlerge kómektesti. Mysal retinde aıtarym: 4,5 mıllıonnan astam adamǵa aıyna 42 500 teńgelik áleýmettik tólemdi berý úshin 450 mlrd teńge jumsaldy. Mundaı kómekti postkeńestik elderdiń ishinde halqyna Qazaqstan ǵana kórsetkenin atap ótý kerek. Osynyń bári de keıingi 30 jyldyń ishinde jolǵa qoıylǵan ekonomıkalyq saıasattyń arqasynda múmkin boldy. Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy bastaǵan reformalardyń arqasynda arqasúıer qor qalyptasqanyn Prezıdent te óz Joldaýynda atap ótti», - dedi ol.

Degenmen Qaırat Kelimbetov pandemııanyń syn-tegeýrinderine tolyqqandy jaýapty osy sharalarmen ǵana berý kúrdelirek ekenin atap ótti.

«Jahandyq trendter qatty ózgeriske ushyraýda. Pandemııanyń yqpaly men shekaralardyń jabylýy, ekonomıkalyq ósim qarqynynyń tómendeýi – bıýdjetke de, Úkimettiń múmkindikterine de aýyr júkteme túsirdi. Sol sebepti Memleket basshysy bılik tutas árekettese otyryp, qandaı da bir zańnamalyq óte shuǵyl sheshimderdi qabyldaıtyn, jedel qarajat bóle alatyn jańa ınstıtýttyń kerektigi jóninde toqtamǵa keldi. Onyń basynda Reformalar jónindegi Joǵary keńes turady. Onyń quramynda Úkimettiń, «Atameken» palatasynyń, Prezıdent Ákimshiliginiń ókilderi bar. Olar óte mańyzdy saıası sheshimderdi qabyldaı alady. Bul sheshimderdi Memleket basshysy bekitedi. Memlekettik júıe úshin saıası sheshimdi shuǵyl qabyldaý – erekshe syn-tegeýrin boldy. Sheshimdi qabyldaýmen qatar sol reformalardyń Parlamentte jedel júrýin qadaǵalaıtyn osyndaı ınstıtýt kerek boldy», - dedi ol.

Eske sala ketsek, búgin Aqordada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen Reformalar jónindegi Joǵary keńestiń úshinshi otyrysy ótken bolatyn. Jıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi ulttyq damý josparyn ázirleý, Memlekettik josparlaýdyń jańa júıesi, Memlekettik basqarýdy damytýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasy, 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan jekeshelendirý josparynyń jobasy, sondaı-aq, Jedel reformalar paketi jáne ulttyq halyq sanaǵyn ótkizý máseleleri qarastyryldy. Otyrysta Prezıdent memlekettik basqarýdy damytý úshin is-qımyldar josparyn qabyldaýdy tapsyrdy.



Seıchas chıtaıýt