Qaýipti oıyn: Balalarymyz kimniń tapsyrmasyn oryndap júr

<p>Áleýmettik jelide balalardy qaýipti is-áreketterge ıtermeleıtin oıyn tarap jatyr. Ol &laquo;Ata-anańa qarsy shyq!&raquo;, &laquo;Úıden qashyp ketýdiń amalyn tap!&raquo; degen qıturqy tapsyrmalarǵa toly. Tipti, sýǵa batyp ólýge, shatyrdan sekirýge úgitteıtin kórinedi. Bul týraly JIBEK JOLY&nbsp; arnasy málimdedi.&nbsp;</p>

Osydan nebári eki aı buryn shyqqan qaýipti oıyndy álem boıynsha 10 mıllıon bala júktegen. Solardyń qatarynda astanalyq Aıdana Aljanovanyń qyzdary da bar. Búldirshinder oıynnyń jarnamasyn Tıktok jelisinen kórgen.

«Іnim, sińilim úsheýmiz birge oınadyq. Onda shatyrǵa minip alýyń kerek. Sosyn qasha beresiń, qasha beresiń, mamań ustap almaýy kerek bastysy», — dep túsindirdi balalardyń biri Erkenur Rústem. 

Abyroı bolǵanda, qyzdar vırtýaldy álemdegi jantúrshigerlik is-áreketterdi qaıtalap úlgermegen. Anasy oıyndy der kezinde baıqap, óshiripti.

«Chattarda ata-analar shýlaı basty. Sosyn mán berip qarasam, shynymen ata-anaǵa qarsy qoıatyn qorqynyshty oıyn eken. Ár tapsyrmaǵa, úıden qashyp shyqqannyń ózine bir ball beredi», — deıdi ata-ana Ásel Ernazarova. 

Qaýipti oıyndardy smartfonǵa júkteý op-ońaı. Jasyn suramaıdy, ata-ana ruqsatyn talap etpeıdi. Alaıda, munda atyshýly «Sınıı kıt», «Tıhıı dom» oıyndaryndaǵydaı sýıtsıdke ıtermeleıtin kýrator joq. Munyń tásili múldem jańasha. Ol mýzyka, ádemi grafıka arqyly baýraıdy. Buǵan elikken bala vırtýaldy álemdegi tentek oqýshynyń rólin somdap, túrli qorqynyshty áreketterge barady.

«Ol oıyndy ózim de kórdim. Bala bárin zertteı alady, syrtqa shyǵa alady. Onyń ár áreketine odobrenıe berilip otyrady. ıAǵnı, bala syrttan ala almaǵan emotsııalaryn dál sol oıyn arqyly toltyrady», — deıdi balalar psıhology Aıdana Dushmanova. 

QHA janyndaǵy Analar keńesi tóraǵasynyń orynbasary Baıan Ahataı qaterli oıyndardy uzaq jyl zerttegen. Tipti, «Sınıı kıttiń» kesirinen ajal qushqan balalardyń jaqyndarymen tildesipti. Aıtýynsha, mundaı qosymshalardyń quryǵyna ata-anasymen til tabysa almaǵan, kúızeliste júrgen balalar túsedi.

«Osdan úsh-tórt jyl buryn sondaı oqıǵa boldy. Bala shatyrǵa minip, 17-qabattan qulap túsken. Oıyn sekirseń, jumaqqa túsesiń depti. Sonda ol jumaqty kókten izdep júrse, úıinde jumaq bolmaǵany ǵoı», — deıdi ol.

Rasymen, qazir ata-analar balaǵa kelgende asa qyraǵy bolýy kerek. Tek bıyl jelide ózin-ózi óltirýge úgitteıtin 22 materıal tabylǵan. Mamandar onyń 19-yn túbegeıli buǵattaı alǵan. Qalǵan úsheýi tekserilip jatyr. Budan bólek, zorlyqqa shaqyratyn 157 ınternet-resýrs shektelgen. Sondaı-aq, qorqynyshty kadrlarǵa toly 101 materıalǵa shaǵym jazylǵan. 

Bul saıttardy birden shekteý múmkin emes. Degenmen qorǵanýdyń ońaı joly bar.

«Balalardy tehnıkalyq jaǵynaý qorǵaýdyń joly kóp. Sonyń biri — arnaıy qosymsha arqyly qorǵaný. Onymen siz balańyzǵa kórsetiletin kontentti shekteı alasyz», — deıdi ІT sarapshy Jandos Boranbaı. 

Saqtyqta qorlyq joq. Degenmen ata-ana shekteý qoısa da, jetkinshekterdiń túrli aıla taýyp, jeliden kóńili qalaǵanyn tabatyny jasyryn emes. Mamandar da tyıymnyń jaǵdaıdy odan ári ýshyqtyratynyn aıtady, Sondyqtan, balany qorǵaýdyń jalǵyz joly — ashyq sóılesip, tilin tabý.