Qaýipsizdik Keńesi janyndaǵy Sarapshylyq keńes aqparattyq qaýipsizdiktiń ózekti máselelerin qarady
Bul týraly Aqordanyń baspasóz qyzmeti habarlady.
Otyrysqa aqparattyq qaýipsizdikke jaýapty memlekettik organdardyń basshylary, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti jáne «Astana» halyqaralyq ýnıversıtetiniń ǵylymdar men sarapshylar, «Qazaqstandyq aqparattyq qaýipsizdik assotsıatsııasy», «Qazaqstannyń ınternet Assotsıatsııasy», «Qazaqstandyq medıa-alıansy», «Óńirlik BAQtardyń Alıansy», «Kıbershabýyldardy zertteý jáne taldaý Ortalyǵy», sondaı-aq, aqparattyq tehnıkalyq qorǵaý quraldardy otandyq óndirýshiler qatysty.
Qalmuhanbet Qasymov aqparattyq qaýipsizdik eldiń ulttyq qaýipsizdiginiń basty dińgegi bolyp otyrǵanyna toqtaldy. Bul másele ekonomıkalyq, qoǵamdyq, saıası jáne basqa da salalarǵa áserin tıgizedi.
Sarapshylar aqparattyq qaýipsizdik máselesin aqparattyq jáne kıberqaýipsizdik baǵyttarynda (aqparattyq resýrstardyń, baılanys arnalardyń jáne t.b. tehnıkalyq qorǵaýy) talqylady.
Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń baıandamasynda bılikpen qoǵam arasyndaǵy dıalogty nyǵaıtý, qazaqstandyq BAQ-tardyń básekelestigin arttyrý jáne medıa keńistigin retteý zaman talaptaryna yńǵaılaný máseleleri aıtyldy.
Qazaqstandyq medıa jáne ınternet-qaýymdastyǵynyń ókilderi dástúrli aqparat quraldaryna báseke retinde áleýmettik jelilerdiń de damyp jatqanyna kóńil aýdardy. Búgingi kúnde áleýmettik jeliler halyq úshin eń tanymal jáne qol jetimdi baılanys quraly ǵana emes, sonymen qatar jaǵymsyz áseri de az emes ekeni aıtyldy.
El ishinde turaqsyzdyq týyndatý maqsatynda qasaqana jalǵan aqparattar taratý máselesine erekshe nazar aýdardy. Bul máselege qatysty Sarapshylyq keńes medıa-qoǵamdastyqty aqparatty taratý muqııat bolýǵa, jaýapkershiligin sezinýge shaqyrdy.
Tsıfrlyq damý, qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Asqar Jumaǵalıev Qazaqstannyń aqparattyq keńistiginiń ashyqtyǵyn atap ótti. «Tsıfrly Qazaqstan», «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» baǵdarlamalary júzege asyrylyp jatyr.
Sarapshylar bizdiń memlekettiń álemniń aqparattyq jáne tsıfrlyq keńistigine birigýi de qosymsha qaýip-qaterler týdyratynyna toqtaldy. Naqty aıtqanda, jeke azamattar ǵana emes, memlekettik organdar, qarjy uıymdar, tipti, strategııalyq nysandar kıbershabýyldarǵa ushyrap jatady.
Otyrystyń sońynda Qaýipsizdik Keńesiniń Hatshysy Qalmuhanbet Qasymov Qazaqstannyń damý jolyndaǵy tarıhı kezeńinde memleket pen qoǵamdyq ınstıtýttardyń ózara birlesip, syrtqy destrýktıvti áserge jol bermeı, aqparattyq keńistiktiń turaqty damýyn qamtamasyz etýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Sarapshylyq keńestiń qorytyndysy boıynsha otandyq mamandar Qaýipsizdik Keńesi úshin aqparattyq qaýipsizdik salasyndaǵy memlekettik saıasatty jetildirýge baǵyttalǵan keshendi keńester jıyntyǵyn usyndy.