«Qatygezdik qanymyzǵa sińip bara jatqan joq pa?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

Foto: None
TANA. 28 qazan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 28 qazan, juma kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qazaqstan Respýblıkasy Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysyn ótkizdi. Otyrysta Úkimet tarapynan ázirlengen Ulttyq qaýipsizdiktiń 2012-2016 jyldarǵa arnalǵan strategııasynyń jobasy talqylandy. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń atap ótýinshe, Qazaqstan Prezıdenti óz sózinde osy strategııalyq qujattyń aıasynda beıbitshilik pen kelisimdi saqtaýǵa, qazaqstandyq qoǵamdy turaqty jáne ornyqty damytýǵa, memleket pen ekonomıkany odan ári nyǵaıtýǵa, sondaı-aq Qazaqstannyń qaýipsizdigine tónetin qaýip-qaterlerdi beıtaraptandyrýǵa múmkindik beretin, orta merzimdi kezeńge eseptelgen keshendi sharalar qabyldaýdyń mańyzyn atap ótti. Sonymen qatar Nursultan Nazarbaev elimizdiń barlaý organdarynyń jumysyna baǵa berip, oryn alǵan problemany atap kórsetti jáne olardyń qyzmetin jetildirý, sonyń ishinde Qazaqstan basshylyǵyn jedel jáne sapaly aqparattandyrý máseleleri jónindegi negizgi baǵytyn anyqtap berdi.

«Magnıtýdasy 7,2 ball bolǵan jer silkinisinen zardap shekken túriktiń Van provıntsııasyna Qazaqstannan gýmanıtarlyq kómek artqan ushaq kelip jetti», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, Prezıdent N.Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha 27 qazanda Qazaqstan Respýblıkasy Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń arnaıy ushaǵy Túrkııanyń zııan shekken aımaǵyna eń qajetti gýmanıtarlyq júkten turatyn, onyń ishinde 600 oryndyq 60 qystyq shatyr, 60 jylytqysh pesh, 300 kórpe, 300 matras, azyq-túlik jáne t.b. zattardy jetkizdi.

***

Qazaqstan kóshbasshysy halqymyzdyń ata kásibi - aýyl sharýashylyǵyna bas kóńil bólip otyr. Bolashaqta búkil álemniń de basqasynyń bárin jıyp qoıyp, agrarlyq salaǵa basymdyq berýi ǵajap emes. Buǵan Elbasynyń baılamynsha, adamzat sanynyń kúrt artýy ıtermeleıtin bolady. Shynynda, kúni keshe BUU-nyń Halyqtar qonystanýy qory qazan aıynynyń 30-ynan 31-ine qaraǵan túni Jer planetasynyń 7 mıllıardynshy turǵyny týylatyndyǵy jónindegi esebin jarııalady. Osy kezden bastap, adamzatty azyq-túlikpen qamtamasyz etý úlken máselege aınalýy múmkin. Qazaq eli buǵan qazirden qaýyrt daıyndalýda. Qazaqstannyń qandaı daıyndyqtar júrgizip jatqanyn bilgińiz kelse, «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Qazaqstan astyq eksporttaýshy 10 eldiń qataryna enedi» degen maqalaǵa kóz salyńyz.

***

Qazir qoǵamda ne bolmaı jatyr? Adam óltirý, tonaý, qaraqshylyq jasaý, zorlaý sekildi qatigezdik áreketterdiń barlyǵy oryn alýda. Tipti úlkenderdi qoıyp, jastardyń arasynda da bolmashy nárse úshin birin-biri pyshaqtap ketý, atyp ketý, asyp ketý sekildi jantúrshigerlik oqıǵalardy da jıi estıtin boldyq. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Alash aınasy» gazetiniń juma kúngi sanynda «Qatygezdik qanymyzǵa sińip bara jatqan joq pa?» degen taqyryppen berilgen. «Ártúrli polıgondardyń kesirinen, «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy sekildi kosmodromdardyń, aýaǵa ýly gazdar bólip shyǵaratyn zaýyttardyń saldarynan adamzattyń genetıkalyq qurylymdary ózgerip, densaýlyǵy men minez-qulqyna áser etýde», - dep jazady basylym.

«Sońǵy jyldary ıpoteka naryǵynda bolǵan qıynshylyqtar Qazaqstannyń osy saladaǵy ustanymyn túbegeıli ózgertti. El úkimeti endi jaldamaly turǵyn úı naryǵyn damytý strategııasyna kóshti. Árıne, osy ýaqytqa deıin ıpoteka alǵan biraz úleskerdiń máselesi sheshildi», dep jazady «Alash aınasy» gazeti búgingi sanyndaǵy «Úleskerdiń úlesin qaıtarý qajet» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Degenmen basylymnyń atap ótýinshe, memlekettiń kómeginen tys qalǵan úlesker azamattar áli kúnge deıin kóptegen problemaǵa tap bolyp, ekinshi deńgeıli bankterdiń aldyndaǵy qaryzyn kepildikte turǵan úılerimen óteýge májbúr.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, keshe Seýl qalasynda (Koreıa Respýblıkasy) Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń tóraǵasy Qýandyq Turǵanqulov bastaǵan delegatsııa Azııa saılaý organdary assotsıatsııasy Bas assambleıasynyń jumysyna qatysty. Azııa saılaý organdary assotsıatsııasy (ASOA) 1998 jyly qurylǵan. Onyń maqsaty Azııadaǵy demokratııalyq úderisterdi, Azııa elderiniń saılaý organdary arasyndaǵy yntymaqtastyqty tereńdetý, aqparat jáne tájirıbe almasý, saılaýlardy baıqaý, saılaýǵa ákimgershilik etý máseleleri boıynsha konsýltatsııalar ótkizý arqyly keńeıtý bolyp tabylady. Qazaqstannyń Ortalyq saılaý komıssııasy úsh merzimge osy uıym keńesiniń quramyna endi.

Seıchas chıtaıýt