Qate tapsyrylǵan deklaratsııany qalaı jóndeýge bolady
Jalpyǵa birdeı deklaratsııalaýdyń engizilýine baılanysty memlekettik qyzmetshiler, olarǵa teńestirilgen adamdar men olardyń jubaılary (zaıyptary) bıylǵy jyly aktıvter men mindettemeler týraly deklaratsııany usynýy tıis.
Alaıda, aktıvter men mindettemeler týraly deklaratsııada qate nemese tolyq emes málimetter toltyrylsa, mundaı deklaratsııany qosymsha deklaratsııamen túzetýge bolatynyn barlyq jeke tulǵalar bile bermeıdi.
Eger bastapqy deklaratsııada aktıvter men mindettemelerdi kórsetýdi umytyp qalsańyz nemese tolyq kórsetpeseńiz, onda qosymsha deklaratsııa usynýǵa bolady.
Qosymsha deklaratsııa – osy ózgerister nemese tolyqtyrýlar qatysty bolatyn salyqtyq kezeń úshin buryn usynylǵan deklaratsııaǵa ózgerister nemese tolyqtyrýlar engizilgen kezde usynylatyn deklaratsııa.
Qosymsha deklaratsııada:
1) somalary ózgertilgen kezde – salyqtyq kezeńdegi buryn usynylǵan deklaratsııada kórsetilgen soma men is júzindegi salyqtyq mindetteme arasyndaǵy aıyrma;
2) qalǵan derekter ózgertilgen kezde, jańa mán tıisti joldar boıynsha kórsetiledi.
Eger deklaratsııada mindetti derektemeler durys kórsetilmese nemese múldem kórsetilmese, ony keri qaıtaryp alýǵa bolady.
Salyqtyq eseptilikti keri qaıtaryp alý mynadaı ádisterdiń birimen júrgiziledi:
1) joıý ádisimen, bul rette keri qaıtarylatyn salyqtyq eseptilik joıylady;
2) ózgertý ádisimen, bul rette buryn usynylǵan salyqtyq eseptilikke salyq tóleýshi málimdegen ózgerister nemese túzetýler engiziledi.
Joıý ádisimen qate usynylǵan deklaratsııany (tabys etý boıynsha mindettemeler joq), sondaı-aq eger:
- deklaratsııa nysany belgilengen nysanǵa sáıkes kelmese;
- deklaratsııada salyq organynyń kody nemese salyq kezeńi kórsetilmegen; aktıvter men mindettemeler týraly deklaratsııa jasalatyn kúni kórsetilmegen nemese salyq eseptiliginiń túri kórsetilmegen jaǵdaıda tabys etilmegen dep sanalatyn deklaratsııany keri qaıtaryp alýǵa bolady.
Mysaly, keıbir memlekettik qyzmetshiler 2021 jyly qate túrde 230.00 nysany boıynsha deklaratsııa usyndy. Bıylǵy jyly mundaı deklaratsııany usyný boıynsha mindetteme bolmaǵandyqtan, ony joıý ádisimen keri qaıtaryp alý qajet.
Eger deklaratsııany tapsyrýǵa mindetti bolmasa, joıý ádisimen keri qaıtaryp alǵannan keıin durys deklaratsııany qaıta tapsyrý qajet.
Sondaı-aq valıýta kody kórsetilmese nemese durys kórsetilmese, salyq organynyń kody, salyq kezeńi nemese salyq eseptiliginiń túri durys kórsetilmese, deklaratsııany ózgertý ádisimen keri qaıtaryp alý júrgiziledi.
Qate deklaratsııany keri qaıtaryp alý úshin salyq organyna óziniń tirkeý esebiniń orny boıynsha ótinish berý qajet.
Salyq organynyń kody durys kórsetilmese, salyq eseptiligin ózgertý ádisimen keri qaıtaryp alý úshin ótinish osy deklaratsııa tapsyrylǵan salyq organyna tabys etiledi.
Deklaratsııany keri qaıtaryp alý týraly málimetterdi «e-Salyq Azamat» mobıldik qosymshasynyń «Elektrondyq servısterinen» kórýge bolady. «E-Salyq Azamat» tegin mobıldik qosymshasyn «App Store» nemese «Play Market»-ten júkteýge bolady.
Jyl basynan beri 269 510 adam óz múlkin deklaratsııalap úlgergenin atap ótken jón. Deklaratsııalaryn tapsyryp úlgergenderdiń ishinen 171 682 adam «e-Salyq Azamat» mobıldi qosymshasyn paıdalanǵan.
Eske sala keteıik, 2021 jyly elimizde jalpyǵa birdeı deklaratsııalaýdy engizýdiń birinshi kezeńi bastaldy.
Salyq kodeksinde jalpyǵa birdeı deklaratsııalaýdy tórt kezeńmen júzege asyrý qarastyrylǵan.
Birinshi kezeńde (2021 jylǵy 1 qańtardan bastap):
- jaýapty memlekettik laýazymdy atqaratyn adamdar men olardyń jubaılary (zaıyptary);
- memlekettik fýnktsııalardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen jáne olarǵa teńestirilgen adamdar, sondaı-aq olardyń jubaılary (zaıyptary);
- «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy saılaý týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııalyq Zańyna jáne «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly», «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy bankter jáne bank qyzmeti týraly», «Saqtandyrý qyzmeti týraly», «Baǵaly qaǵazdar rynogy týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes tabys etý mindeti júktelgen adamdar deklaratsııa tapsyrýǵa mindetti.